Pärimisasjade iseärasused Baltimaades, Austrias ja Saksamaal

1. Pärimisasjade iseärasused Baltimaades, Austrias ja Saksamaal Notar Ilze Metuzāle 09.05.2014.

2. Pärimisasjade menetlemise pädev institutsioon Notar – Lätis, Eestis ja Leedus Kohus – Saksamaal Notar kui kohtu esindaja – Austrias

3. Pärimisele kohaldatav õigus Pärimisele kohaldatav õigus võib igas riigis olla sõltuv: • surnud isiku mirušā pilsonības, • surnud isiku alalisest elukohast, • vara asukohast.

4. Austria – pärimisasjas kohaldatakse selle riigi seadust, mille kodanikuks oli surnud isik surma hetkel. Austria seadus ei näe ette erandeid, sellepärast isikud ei saa valida pärimisasjale kohaldatavat õigust. Saksamaa – pärimisasjas kohaldatakse selle riigi seadust, mille kodanikuks oli surnud isik. Siiski iga välismaalane saab valida Saksamaa seadust kui seadust, mida tuleb kohaldada Saksamaal asuvale pärandijätja kinnisvarale.

5. Leedu – pärimisasjas kohaldatakse selle riigi seadust, milles on olnud pärandijätja alaline elukoht tema surma hetkel. Kinnisvara pärimist sätestab selle riigi seadus, milles kinnisvara asub. Leedu sedused ei luba valida muud kohaldatavat õigust. Eesti – pärimisele kohaldatav õigus on selle riigi seadus, milles on olnud pärandijätja alaline elukoht tema surma hetkel. Eestis näeb seadus ette võimalust valida pärimisasjale kohaldatavat õigust. Siiski õiguse valik on piiratud – on võimalik valida üksnes selle riigi seadusi, mille kodanikuks on pärandi jätja.

6. Läti – pärimisele kohaldatavat õigust määratakse vastavalt vallas- ja kinnisvara asukohale. Pärimisõigusele kohaldatakse selle riigi seadust, milles pärandijätja surma hetkel asub vallas- ja kinnisvara. Läti seadus ei luba erandeid selle põhimõtte suhtes, mis tähendab, et isik ei saa valida pärimisele kohaldatavat õigust.

7. Seadusjärgne pärimine Austria – päritakse vastavalt astmetele sõltuvalt sugulusest. Abikaasa saab kolmandiku pärandist, ülejäänud pärand jagatakse laste vahel võrdsetes osades. Saksamaa – päritakse vastavalt astmetele sõltuvalt sugulusest. Järelejäänud abikaasa on ainult üks pärijatest koos laste jt, seejuures tema pärandi osa sõltub ka abikaasade varalistest suhetest. Kui pärandijätja on elanud koos abikaasaga ja abikaasadel on olnud ühisvara võrdsetes osades ning neil jäävad lapsed, järelejäänud abikaasa saab poole omandist (¼ pärandi osa seaduse järgi ja ¼ ühekordse hüvitisena). Järelejäänud omandi osa tagatakse laste vahel võrdsetes osades.

8. Leedu – päritakse astmetena sõltuvalt sugulusest (kokku on leedus kuue astme pärijad). Järelejäänud abikaasa pärib seaduse järgi koos esimese ja teise astme pärijatega (kui sellised on). Koos esimese astme pärijatega pärib abikaasa ¼ pärandist, kui pärijaid on lisaks abikaasale kuni kolm. Kui pärijaid on rohkem, pärib abikaasa võrdsetes osades teiste pärijatega. Kui abikaasa pärib üksnes koos teise astme pärijatega, kuulub temale pool pärandist. Kui esimese ja teise astme pärijad puuduvad, pärib abikaasa kogu pärandi. Eesti – päritakse astmetena, kokku on kolm pärijate astet. Kui järelejäänud pärija pärib koos esimese astme seadusejärgsete alanejate pärijatega pärib abikaasa lapse osa, kuid mitte vähem kui ¼ pärandist. Kui päritakse koos teise astme pärijatega – poole pärandist. Kui esimese ja teise astme pärijad puuduvad, saab abikaasa kogu pärandi.

9. Läti– päritakse astmetena, mille aluseks on nii suguluse liik, kui ka suguluse lähesus. Järelejäänud abikaasa saab lapse osa, kui lapsi on kuni kolm; kui lapsi on neli ja rohkem – mitte vähem kui neljandiku pärandist. Kui pärandi jätjal ei ole alanejaid sugulasi, saab abikaasa poole pärandist, samuti korteri sisustust. Kui pärandi jätjal ei jää ei alanejaid, ei adopteeritu, ei ülenejaid, ei vendi või õdesid ega nende lapsi või, kui järelejäänud langevad ära, saab kogu pärandi abikaasa.

10. Testamendijärgne pärimine Austria: • avalik ehk autentne testament, mille koostab notar või kohus, • omakäeline testament, mille koostab ja allkirjastab testaator omakäeliselt, • kirjalik testament, mille ei pruugi olla koostanud testaator omakäeliselt, kuid testaator on testamendi allkirjastanud kolme tunnistaja juuresolekul.

11. Saksamaa: 1) avalik ehk autentne testament, mille koostab ja tõendab notar, 2) omakäeline testament, mille koostab ja allkirjastab testaator omakäeliselt, 3) omakäeline testament, mis on testaatori palvel antud kohtu hoiule. On võimalik koostada ka ühistestamenti, siiski üksnes abikaasade või samasooliste isikute vahel, kes on registreerinud partnersuhteid.

12. Leedu: 1) avalik ehk autentne testament, mille koostab ja tõendab notar, 2) omakäeline testament, mille koostab ja allkirjastab testaator omakäeliselt.

13. Eesti: • avalik ehk autentne testament, mille koostab ja tõendab notar, • testaatori koostatud testament, mis on antud notari hoiule, • omakäeline testament, mille koostab ja allkirjastab testaator omakäeliselt, • testaments, mida ei pruugi olla koostanud testaator omakäeliselt, kuid testaator on selle allkirjastanud kahe tunnistaja juuresolekul. Viimast kaks testamendi liiki kehtivaid vaid kuus kuud nende tegemisest alates, kui testaator oli sel hetkel veel elus. Selle aja möödumisel tuleb koostada uus testament. Avaliku või notari hioule antud testamendi tähtaeg ei ole piiratud.

14. Läti: avalik ehk autentne testament, mille tõestab notar või hoolekandeamet (elanikel, kes elavad hoolekandeameti alal, kus notar puudub), • testaatori koostatud testament, mis on antud notari või hoolekandeameti hoiule, • omakäeline (privaatne) testament, mis peab olema testaatori täielikult omakäeliselt kirjutatud ja allkirjastatud, • käsitsi kirjutatud või trükitud testament, mis on koostatud ja allkirjastatud kahe tunnistaja juuresolekul – see testamendi liik arvatakse Tsiviilseadusest välja alates 1. juulist 2014. aastal.

15. Pärijaks saamine Austria – pärand antakse pärijatele kohtuotsusega, mis väljastatakse erilise protseduuri täitmise järel. Protseduuri teostab notar kohtu nimel. Surnud isiku elukohajärgse piirkonna kohus teatise vastuvõtmisel isiku surma kohta algatab omal algatusel pärimisprotseduuri. Pärimisasja menetleb notar kohtu esindajana, kes tegutseb kohtu nimel. Pärimisprotsess lõppeb kohtuotsusega.

16. Saksamaa - kui pärimisasi kuulub Saksamaa kohtu pädevusse, nii notariaalselt koostatud testamente, kui ka kohtu hoiule antud testamente pärandijätja surma korral avatakse ja loetakse ette pärija initsiatiivita. Kui pärija soovib öelda pärandist lahti, peab ta sellest keelduma, vastasel korral loetakse, et pärija on pärandi vastu võtnud. Tähtaeg pärandist lahti ütlemiseks on kuus nädalat pärandijätja surmast alates, kuid juhul, kui pärandijätja viimaseks alaliseks elukohaks on olnud teine riik – kuus kuud.

17. Leedu – pärandi saamiseks peab pärija esitama notarile pärimisavalduse pärandi vastuvõtmise kohta või alustama päritava omandi haldamist. Pärandi vastuvõtmise tähtajaks on kolm kuud alates pärandi avamise päevast. Kui pärija on pärandi vastuvõtmise tähtajaga hiljaks jäänud, peab ta pöörduma kohtu poole, paludes pärandi vastuvõtmise tähtaja pikendust. Eesti – pärandi saamiseks peab pärija notarile esitama pärimisavalduse pärandi vastuvõtmise kohta. Siiski, kui pärija soovib pärandist lahti öelda, peab ta lahti ütlema, vastasel korral loetakse, et pärija on pärandi vastu võtnud. Tähtaeg pärandist lahtiütlemiseks on kolm kuud alates hetkest, mil pärija on saanud teada pärandijätja surmast.

18. Läti – pärandi saamiseks peab pärija notarile esitama pärimisavalduse pärandi vastuvõtmise kohta. Pärimisasja menetleb notar, kellel on praksis selles ringkonnakohtus, mis on olnud pärandijätja viimaseks deklareeritud elukohaks; kui see pole teada – vastavalt päritava vara või selle põhiosa asukohale. Pärandi vastuvõtmise tähtajaks on üks aasta pärandijätja surmast alates, kuid huvitatud isikute palvel notar võib pärandi avanemist välja kuulutada ja määrata lühemat avaldamise tähtaega. See ei tohi olla lühem kui kolm kuud alates kuulutuse avaldamise päevast. Väljakuulutamine toimub ametlikus väljaandes “Latvijas Vēstnesis”.