Ludwig van Beethoven 1770-1827

1. Ludwig van Beethoven1770-1827 EBS Gymnasium TV lk 55- 56 Palun täitke TV-s iga punkti kohta paar fakti, mida pead tähtsaks

2. Ludwig van Beethoven • Kuulub kolmanda suurmehena Viini klassikute hulka • Siiski pole ei Haydni ega Mozarti põlvkonnakaaslane — • alustas oma tegevust ajal, mil eelnimetatud olid juba kirjutamise lõpetanud • Beethoveni ajaks oli uut tüüpi publik lõplikult välja kujunenud

3. Ludwig van Beethoven • Sündis detsembris 1770 Bonnis • Perekonnanimest võib oletada flaami päritolu • Isa ja vanaisa õukonnamuusikud • Beethoveni lapsepõlvest on vähe teada (peale legendide) • On räägitud tema isa joomakalduvustest ja soovist teha Beethovenist vägisi teist Mozartit • Esimene avalik esinemine seitsmeaastaselt

4. Beethovenielu jaloomingu võib jagada 4 perioodi: 1) 1770-1792 Bonni periood (kujunemisaastad) • Esimesteks õpetajateks olid tema isa ja vanaisa. • Tõeliseks õpetajaks peetakse C.G.Neefe’t. • 1787. a. kohtus Viinis Mozart’iga, kelle õpilaseks soovis saada. • Reis lõppes aga seoses ema surmaga — Beethoven pidi hakkama ülal pidama nooremaid vendi ja alkohoolikust isa • Kirjutas sel perioodil ~50 teost, põhiliselt väikevorme

5. Beethovenielu jaloomingu võib jagada 4 perioodi: 2) 1792-1802 Viini I periood (varane looming) • Õpetajaks Haydn, kuid Beethoven polnud viimasest eriti vaimustuses • Vokaalkompositsiooni õpetas Salieri • 1795. a. hakkas märkama oma kuulmisvaegust, 1802 plaanitses enesetappu (Heiligenstadti Testament) • Kirjutas 20 klaverisonaati, 3 klaverikontserti, 2 sümfooniat (üle 100 teose).

6. Beethovenielu jaloomingu võib jagada 4 perioodi: 3) 1802-1812 Viini II periood (loomingu kõrgaeg) • Kõige väljapaistvama loomingu aeg • Kirjutas oratooriumi “Kristus Õlimäel” (1803) • Kirjutas oma 3. sümfoonia, mille pühendas algselt Napoleonile. Kui sai kuulda, et viimane on enda keisriks kuulutanud, rebis tiitellehe katki ja pealkirjastas sümfoonia Eroica. • Kirjutas oma ainsa ooperi “Fidelio” • Sümfooniad nr.4; nr.5; nr.6; nr.7; nr.8 • Kohtus Goethe’ga (muusika tragöödiale “Egmont”).

7. Beethovenielu jaloomingu võib jagada 4 perioodi: 4) 1813-1827 Viini III periood (hiline looming) • Loominguline kriis 1813-1815, põhjustatud venna surmast ja tema ülekäte läinud poja hooldamisest • Sellel ajal ometi Beethoveni kuulsus haripunktis • 1818. a-st oli täiesti kurt, suhtles ainult kirjalikult • Samal ajal hakkas tunda andma maksahaigus, mille põhjustas isalt päritud joomakirg • Missa Solemnis 1823, 9.sümfoonia1824 • Suri 26. märtsil 1827, matustelca 10 000 inimest

8. Pilte 1820-ndad Viimased eluaastad Surimask

9. Beethoveni sümfonism • Kokku kirjutas • 9 sümfooniat • 5 klaverikontserti • Viiulikontserdi • Kontserdi klaverile, viiulile ja tšellole orkestriga (Kolmikkontsert)

10. Beethoveni sümfonism • Beethoven jõudis sümfoonia juurde suhteliselt hilja, ca 30-aastaselt • Tema loomingus on ühendatud dramaatiline väljenduslaad ökonoomse ülesehitusega • Laiendas tunduvalt klassikalist orkestrit: • III sümfoonias 3.metsasarv • V sümfoonias pikoloflööt, kontrafagott ja 3 trombooni • IX sümfoonias 4.metsasarv, suur trumm, taldrikud ja triangel • Nende muudatustega seoses suurenes ka keelpillirühm

11. Beethoveni sümfonism • 1.sümfoonias toob sonaadivormi ulatusliku sissejuhatuse, mis nagu “otsiks” õiget helistikku • Sissejuhatusest kasvab välja teema Beethoveni lemmikkarakteris (marss) • Uudisena III osaks mitte menuett, vaid skertso

12. Beethoveni sümfonism • 5.sümfoonias, mis valmis 1807, on nähtud patriotismipuhangut, muusikalist vastust Tilsiti rahulepingule • Ekslikult on läbivas muusikalises kujundis nähtud ka “saatuse koputust”, sellest ka põhjendamatult romantiline tõlgendus

13. Beethoveni sümfonism • Tõepoolest, see neljanoodiline kujund läbib 5.sümfoonia kõiki osi, muutub vaid kujundi iseloom

14. Beethoveni sümfonism • 9.sümfoonia sai Beethoveni elutöö kokkuvõtteks • Selles sümfoonias sidus autor ühte instrumentaal- ja vokaalmuusika • 9.sümfoonia finaalis kasutatud teksti, Schilleri oodi “Rõõmule” (An die Freude), oli Beethoven plaaninud muusikasse panna juba 1790-ndatel aastatel

15. Beethoveni sümfonism • 9.sümfoonia on tänapäevasteski mastaapides tavatult pikk (ca 70 minutit) ja seepärast on selles mõningaid erisusi: • Ära on vahetatud II ja III osa traditsioonilises sonaaditsüklis, II osa on siin kiire ja III aeglane • IV osa alguses, pärast “õudusefanfaare”, esitatakse veelkord lõike eelnenud osadest

16. Beethoveni sümfonism • “Peale pikki otsinguid” “leiavad” madalad keelpillid rõõmuteema ning järgnevad variatsioonid sellele teemale... Muuseas: tänapäeval kasutatakse seda teemat Euroopa Liidu hümnina

17. Beethoveni sümfonism • ...seejärel astuvad sisse solistid ja koor... • ...muusika iseloom muutub ootamatult ja kõlab sõjaväemarss... • ...seejärel kõlab teose apoteoos — teema “Emmake üksteist, miljonid!”...

18. Beethoveni sümfonism • ... ning mõlemad teemad saavad codas kokku. • Kuigi rõõmuteema kõlab alles finaalis, valmistavad eelnevad osad seda teemat ometi ette. Võrrelgem:

19. Beethoveni sümfonism

20. Lisainfot: • T.Siitan. Õhtumaade muusikalugu I, 1998, lk.329-360 • R.Rolland. Beethoveni elu — küsi linnaraamatukogu muusikaosakonnast !

21. Nelli Kübarsepp2008