SUITSETAMINE – HARJUMUS, NAUDING V Õ I NARKOMAANIA

1. SUITSETAMINE – HARJUMUS, NAUDING VÕI NARKOMAANIA Gerli Jõesalu

2. MIS ON SUITSETAMINE? Suitsetamine seisneb tubaka põletamises ja suitsu sissehingamises suu kaudu. Suitsetamine on harjumus, mis kujunes välja ja demokratiseerus 20. sajandi algul. Enne seda tubakat nuusati või näriti. Tänapäeval seostatakse terminit tubaka suitsetamine sigarettide, sigarite või piipudega. Suitsetamisest tekib tubaka –sõltuvus, millest on raske loobuda – sellest saab harjumus.

3. SUITSETAMISE AJALUGU Suitsetamine on ilmselt sama vana tegevus kui tule kasutamine. Kiviaja inimesed õppisid tundma tule imelisi kasutusvõimalusi ja märkasid, et mõnede taimede põletamisel tekkiv suits avaldab neile erilist mõju. Algul suitsetati mitmesuguseid eeterlikke õlisid sisaldavaid taimi: lavendlit, paiselehte jt. Tubakas oli Ameerika mandri asukas ja teda Vanas Maailmas ei tuntud. 1492. avastati Ameerika ja õige pea jõudsid Euroopasse kaks taime, mis määrasid Vana Maailma ajaloos ettearvamatult palju: tubakas ja kartul.

4. ÕNN JA ÕNNETUS Kartulist sai inimkonna õnnistus, tema kasutuselevõtuga põllumajanduses kadusid sagedased näljahädad. Tubakast sai aga inimkonna nuhtlus, mis on hävitanud rohkem inimelusid kui kõik maailma sõjad kokku. Eestis on ca 355 000 igapäevasuitsetajat.

5. SUITSETAMISE AJALUGU 2 Põhja-Ameerika indiaanlastelt on pärit ka “rahupiip”, mis sümboliseeris hõimudevaheliste rahulepete sõlmimist. Samas on kasutusele võetud ka nuusktubakas ja tubakalehtedest keeratud sigarid. Eestisse jõudis tubakas ilmselt XVI-XVII sajandi vahetusel.

6. TUBAKAS Tubakas on taim, kes kuulub maavitsaliste sugukoda, nii nagu ka näiteks kartul ja tomat. Tubaka perekonda kuulub ~100 liiki, mis kasvavad looduslikult peamiselt lähistroopilises Ameerikas, Austraalias ja Polüneesias. Tubakaks nimetatakse ka nende taimede kuivatatud ja töödeldud lehti. Tubaka tõi Europasse Kolumbus 15. sajandi lõpul Ladina – Ameerikast. Tubakalehti suitsetatakse sigari või sigaretina või piibuga. Tubakat saab tarvitada ka närimis – või nuusktubakana.

7. TUBAKA SISALDUS Tubakas sisaldab alakaloid nikotiini. Alkaloidid on lämmastikkus sisaldavad, vees mitte lahustuvad, aluseliste omadustega ja hapetega vees lahustuvaid sooli keemilised ühendid. Alkaloide sisaldavaid taimi on inimkond kasutanud juba väga kaugel ajal joovastavate ainete või ravimitena.

8. Peale nikotiinisõltuvuse kujuneb tubaka tarbimisel välja ka psüühiline sõltuvus, mis omakorda kinnistab suitsetamisharjumust. Tubakasuitsu sissehingamisel mõjutavad organismi kõige enam nikotiin, vingugaas ja tõrv. Nikotiin on tubakataimes sisalduv tugev närvimürk.

9. SIGARET Eestis on levinud sigaretisuitsetamine – millest saadakse vastav annus nikotiini. Mõeldes sigaretimahvile peaksime mõtlema kui nikotiini transpordivahendile või nikotiini doosijagajale. Tänapäeva sigarett on kõrgtehnoloogiline transpordivahend nikotiinile, mitte lihtsalt paberisse keeratud kuivatatud ja peenestatud tubakas. Sigareti põlemist on sihipäraselt reguleeritud, et suitsetamisel vabaneks tubakast maksimaalselt organismi sõltuvust tekitavat puhast nikotiini.

10. NIKOTIIN Nikotiin on alkaloid, mis on leitav maavitsa perekonna taimedest, eriti tubakas, vähesel määral ka tomatis, kartulis, baklažaanis ja rohelises pipras. Nikotiini levitavad ka kokapõõsa lehed. Nikotiin on potentne närvimürk ja on lisatud mitmetele putukamürkidele.

11. NARKOMAANIA? Narkomaania on psüühiline või füüsiline sõltuvus, mis on tekkinud narkootiliste või psühhotroopsete ainete tarvitamise tagajärjel. Narkomaania peamiseks tunnuseks on inimese võimetus ilma sõltuvusaineta igapäevaselt hakkama saada. Rangelt võttes tuleb narkomaaniana käsitleda ka suitsetamist, sest nikotiinisõltlasel tekkivad märgatavad tervisehäired nikotiini vajakajäämisel. Kuid kuna suitsetamine on üldiselt ühiskonna poolt aktsepteeritud, siis ei peeta seda üldiselt narkomaaniaks. Sõna narkomaania võetakse kasutusel siis, kui inimene saab mingi vajaduse rahuldamiseks suure kaifi (araabia keeles nauding), et teised vajadused jäävad rahuldamata ja see muutub ohtlikuks nii talle kui teistele.

12. MIKS HAKATAKSE JA JÄTKATAKSE SUITSETAMIST Suits kui toode on hästi kättesaadav ja suhteliselt odav. Tubakasuits kui ergutav ja seksuaalsust tõstev käepärane vahend Seltskondlik tava - sõprade ring, abikaasa, töökaaslased, kõik enam-vähem suitsetajad – kuuluvus gruppi Suitsetamine on normaalne nähe Suitsetama hakatakse uudishimust - soovist "olla nagu kõik". Suitsetamine on mõnus tegevus. Suitsetamine on üks ajaviite vorm, stressi- maandaja, mõnuaine, suhtlusvahend, harjumus, nauding jne.

13. INIMENE ON HARJUMUSTE ORI Tubakasõltuvus koosneb kahest osast: nikotiinisõltuvusest ja suitsetamisharjumusest, mis juhivad sigaretid teie ellu ja suitsetamine haarab teid täielikult oma võimusesse. Suitsetamisest loobumist peetakse niisama raskeks kui tugevatest narkootilistest ainetest võõrutamist. Suitsetamisharjumus on sügavalt juurdunud käitumismall - mingi tegevus või sündmus mis on peaaegu alati seotud suitsetamisega (hommikukohvi, lõunasöök, telefonivestlus, tülid, probleemid tööl, hea tuju, halb tuju jpm.) Nikotiinisõltuvus on peamiseks põhjuseks, miks suitsetamisest loobumine sageli ei õnnestu, vähemalt esimesel korral. Nikotiin tekitab tugeva sõltuvuse, mis on seotud kesknärvi- süsteemis asuvate nikotiini –retseptoritega. Mis on olemas igal inimesel juba enne suitsetamist ja mille arv suitsetamis- staaži kasvades suureneb, sest organism vajab järjest suuremat nikotiiniannust, et tagada harjumuspärane naudinguaisting.

14. NAUDING Nauding on väärtus number üks, mis suunab kõiki meie tegevusi. Inimesele meeldib nautida, kogeda tunnet mis on hea ja on meeldiv. Naudingu nimel tehakse tegevusi, mis võib tekitada sõltuvust.

15. HARJUMUS, NAUDING VÕI NARKOMAANIA? Suitsetamine on harjumus – seda tehakse hommiku kohvi juures, vaba aja veetmiseks, sotsiaalsetel põhjuste. Suitsetamine on nauding – inimesele meeldib nautida, nautida asju – tegevusi, mis ergutavad meeli. Suitsetamine on narkomaania - rangelt võttes on narkomaania, sest suitsetajal tekivad märgatavad häired nikotiini vajakajäämisel.