Ajamõõtja

1. Ajamõõtja Praktiline juhend

2. Kes ta on? • Ajamõõtja on alaliidu poolt litsentseeritud kohtunik • Vastavad nõuded seab alaliit • Peab läbima vastava testi • Omama stopperit • Ta ei sekku teiste kohtunike tööülesannetesse vaid tegeleb ainult oma ülesannetega.

3. Ajamõõtja töövahendid • Stopperid (vähemalt 30 aja mäluga) • Taskuarvuti – soovitavalt, millel on ka klahv • Hea peastarvutamise oskus • Vajalikud paberid/tabelid ° ´ ´´ 2+3=?

4. Aeg ja selle märkimine • Keerulised arvud 3 h 42’ 57’’ 81/100 • Tund h = 60’ = 3600’’ (0-∞) • Minut ’ = 60’’ (0-59) • Sekund ’’ (0-59) • Kümnendik 1/10 (0-9) • Sajandik 1/100 (0-99) • Tuhandik 1/1000 (0-999)

5. Etapi võitja aeg ja kaotused

6. Ametlik aeg • Kui aega mõõdetakse kahe stopperiga, siis ametlikult registreeritakse alati kehvem aeg • Kui aega mõõdetakse kolme stopperiga siis ametlikult registreeritakse keskmine AJANÄIT!, aga mitte aritmeetiline keskmine. • Sünkroniseerida stopperid elektroonilise ajavõtuga • Teavitamine kohtunikele ja informaatorile ------------------------------------------------------------------------- • Ajamõõtja koos finišikohtunikuga on ainsad vastutajad ametlike tulemuste eest.

7. Tööülesanded enne võistlust • Kontakteeruda korraldajaga: võistluse juhend, võistkondade ja võistlejate arv. • Tööta läbi võistluse erinevad momendid • Kontrolli boonussekundite olemasolu ja vastavust määrustega. • Ajalimiit • Raudteeülesõidud • Võistkonnasõidu korral täpsusta mitmendast võistlejast aega võetakse (nt. 3, 4, 5-st)

8. Vastav tegevus on vajalik oma järgmiste dokumentide täitmiseks: • Finišilehed • Eraldistardi- või võistkonnasõidulehed • Individuaalse ajalise paremusjärjestuse lehed • Võistkondliku päevase ja kokkuvõtva paremusjärjestuse lehed

9. Maanteevõistlus • aeg fikseeritakse 1/10 või 1/ 100 sekundi täpsusega ja protokollis ümardatakse lähima sekundini alla poole • ajalimiit ümardatakse lähima sekundini üles poole • grupis finišeerijatele antakse kõigile üks aeg • uus aeg, kui vahe on vähemalt 1 sekund • temposõitudes: aeg 1/100 sekundi täpsusega • võrdsete aegade korral üldparemusjärjestuses võrreldakse proloogis ja/või eraldistardis fikseeritud sajandiksekundeid

10. Ühepäevasõit (1 ajamõõtja) • Kellad õigeks ja sõidab karavani ees • Kella käivitamine km “0” juures • Iga sõidetud tunni keskmise kiiruse arvutamine • Valmisolek seisakuteks (nt. raudteeülesõit) • Sõidab finišisse ca 30 km enne finišit • Finišis aegade fikseerimine (iga grupi esimene ja viimane üles märkida) • Aeg ka ajalimiidi ületanud sõitjatele • Tegutsemine kuni lõpubussi saabumiseni

11. Mitmepäevasõit (2 ajamõõtjat) • Ajamõõtja A tegevus sarnaneb ühepäevasõidu tegevusega • Ajamõõtja B arvutab: • erinevate paremusjärjestuste liidreid ja parima võistkonna (autasustamiseks) • etapi keskmise kiiruse ja limiitaja • Kõik paremusjärjestused • NB! Ind. Üldparemusjärjestuses ärge unustage boonuseid ja ajalisi karistusi

12. Eraldistardid (2 ajamõõtjat) Ajamõõtja A – Stardis • Teadvustab, stardini on jäänud 15, 5, 4, 3, 2, ja 1 minut. • Igale võistlejale loeb sekundid stardini: 30’’, 20’’, 10’’, 5’’, 4’’, 3’’, 2’’, 1’’ ja käsklus ”start”. Ajamõõtja B – Finišis • Fikseerib finišiajad sajandik sekundi täpsusega, kuid protokolli märgitakse sekundi täpsusega • Märgib üles iga võistleja Nº ja aja • Kontrollib aegasid elektroonilise ajavõtuga • Arvutab iga võistleja tulemuse • Teavitab ajalimiidi ületanud võistlejate numbrid • Finiši ajamõõtja on ainuisikuliselt nende tulemuste eest vastutav . • Üldprotokolli koostamisel arvestab ka trahvisekundeid

13. Karistussekundite tabel

14. Kukkumine viimasel 3 km-l (MPS) • Küsimus kerkib üles ainult mitmepäeva (MPS) grupisõidus, kus etapp ei lõpe mäefinišiga NB! • Selgelt kindlaks tehtud kukkumise, kummi purunemise või tehnilise rikke korral grupisõidu etapi viimasel 3 km-l saavad võistleja(d), kes on sellesse kaasatud, sama aja võistleja(tega), kellega ta/nad õnnetuse hetkel koos sõitsid. Tema või nende koht etapil on koht tegeliku finišijoone ületamise järjestuses.

15. Arvutused • Keskmise kiiruse arvutamine (ümardades viimase täis meetrini) kiirus = teepikkus jagatud ajaga: n: 43,387941 km/h 43,387 km/h • Ajalimiidi ja max. võistluse aja arvutamine – selle ületaja(d) ei lähe protokolli • Võistkondliku paremusjärjestuse selgitamine

16. Aegade liitmine (vajalik nt. võistkonnaarvestuses) • Käsitsi (pikk versioon) • Taskuarvutiga • Ilmub tulemus ehk 6h 43’ 23’’ 3/10

17. Muud arvutused: • Aegade lahutamine (n: kaotuse leidmine, eraldist. tulemus) • Aegade korrutamine (n: sarnased ajad võistkonna siseselt) • Aegade jagamine (n: keskmise ringiaja leidmine) • Teepikkuse leidmine (n: 1 tunni möödudes teades ringi aegu) • Aja arvutamine (n: 42km/h kiirusel 12 km ringi läbimine) • Grupisõidu ajakava • Eraldistardi startimise ajagraafik • 1 tunni rekordi arvutamine trekil (ümardatakse allapoole lähima meetrini)

18. Ülesanne: Te olete kutsutud ajamõõtjaks TNT-le ja 3.ndal etapil, mis on 85 ! km pikk, olete te silmitsi järgmiste situatsioonidega : • Ajalimiit etapil on 12% • Pidulik start Lauluväljakult - Tehniline start on 5 km linnast väljas (Stardis on 63 võistlejat) • Etapil on 2 vahefinišit (36 km; 65 km) • 43 km-l on raudtee ületamine ja on tekkinud 3 gruppi. Esimene grupp (8 ratturit) jõuab üle; järgmine ( 42 ratturit) kaotab 2’ 10’’ ja kolmas (13 ratturit) 2’45’’ ja peavad jääma tõkkepuu taha veel 38’’ kui 3. grupp on jõudnud raudteeni. • Etapp lõpeb 7 km-l ringil, kus sõita on 3 ringi! • 1,6 km enne lõppu on liidergrupis, kus on 8 ratturit, kukkumine. Kukkuja on võistleja nr. 18

19. Küsimused: • Mida sa peaksid tegema enne võistlust kui ajamõõtja? • Kirjelda oma tegevust 3. ndal etapil. • Kuidas sa tegutsed raudteeülesõidul? • Arvuta võitja keskmine kiirus kui võitja aeg 7 - liikmelises grupis on 2h 08’ 36’’ • Arvuta ajalimiit ja max. lubatud aeg etapil • Milline järgmistest aegadest jääb viimasena protokolli? Viimase 6 võistleja ajad etapil: • 2 h 23’ 53’’ • 2 h 23’ 54’’ • 2 h 24’ 01’’ • 2 h 24’ 02’’ • 2 h 24’ 03’’ • 2 h 24’ 08’’ 7. Millise aja ja koha saab nr 18, kes tuleb finišisse 24 ndana, ning tema aeg sel hetkel on 2h 12’ 58’’?

20. Oleme jõudnud finišisse 41:5387

21. Vastused • 1) Kontakteeruda korraldajaga: võistluse juhend, võistkondade ja võistlejate arv. 2) Tööta läbi võistluse erinevad momendid 3) Kontrolli boonussekundite olemasolu ja vastavust määrustega. 4) Ajalimiit 5) Raudteeülesõidud • Sõidan kolonni ees. Käivitan “0” km juures kella. Märgin vahefinišites saadud boonussekundid. Võtan raudteeülesõidu juures aegasid. Arvutan 1 tunni keskmise kiiruse. Kontrollin ajavahet (koostöös teiste kohtunikega) ringile sisenedes. Sõidan finišisse. Fikseerin lõpetajate ajad kuni lõpubussi saabumiseni. Teen vajalikud arvutused (keskm. kiirus, ajalimiit, paremusjärjestused)

22. Vastused järg • Paragrahvi 2.3.035 punkt 3 ütleb: Kui üks või rohkem võistlejat ületavad raudtee enne tõkkepuu allalaskmist ja ülejäänud võistlejad jäävad tõkkepuu taha, ei võeta midagi ette ja juhtumit vaadeldakse kui paratamatust. • Võitja keskmine kiirus: • . . . • Ajalimiit 12 % … 2h 08’ 36’’ -st: (võitja aeg x %) • See tuleb teisendada tundideks, • minutiteks, sekunditeks

23. 5. Vastuse järg Kuna sekundeid on alla 3600, siis on 0h , eraldades täisminutid saame 15’ ja sekundid saame kui ehk ajalimiit ja peale ümardamist on ajalimiit 0h 15’ 26’’ Maksimaalne lubatud aeg: 2h 08’ 36’’ võitja aeg + 0h 15’ 26’’+ ajalimiit 2h 23’ 62’’ + 1’ – 60’’ 2h 24’ 02’’ • variant d) 2h 24’ 02’’ • Ta saab 24nda koha ja liidergrupiga sama aja 2h 08’ 36’’