170 likes | 654 Views
Füüsika SOOJUSÕPETUS. Regle Raudsepp 10m klass. Soojusõpetus. Soojusõpetus tegeleb : 1) Mateeria liikumise soojusliku vormiga. Soojuse üleminek ühelt kehalt teisele,soojuspaisumine ja muud makroskoopilised nähtused Molekulide kaootiline ehk soojusliikumine
E N D
FüüsikaSOOJUSÕPETUS Regle Raudsepp 10m klass
Soojusõpetus Soojusõpetus tegeleb: 1) Mateeria liikumise soojusliku vormiga. • Soojuse üleminek ühelt kehalt teisele,soojuspaisumine ja muud makroskoopilised nähtused • Molekulide kaootiline ehk soojusliikumine 2) Molekulide liikumise iseloomu ja molekulidevahelise vastastikmõjuga
SOOJUSÕPETUS TERMODÜNAAMIKA MOLEKULAARFÜÜSIKA • Soojusülekanne • Soojuspaisumine AINE EHITUS GAASIDE MOLEKULAARKINEETILINE TEOORIA • Molekulide soojusliikumine
Ideaalne gaas • Ideaalne gaas on reaalse gaasi mudel. • Ideaalse gaasi mudel: • Molekulidel on punktmass. • Molekulide põrked anuma seintega on absoluutselt elastsed – ei kaota energiat. • Molekulide vahel ei ole vastastikmõju. • Ideaalse gaasi olekuvõrrand (Clapeyroni-Mendelejevi) on võrrand kujul: pV/T=(m/M)R
Isoprotsessid • Isotermiline protsess temperatuur on muutumatu(T=const) pV =(m/M)R p isoterm V Boyle-Mariotte’i seadus
2) Isobaariline protsess Rõhk on muutumatu (p=const) V/T =(m/M)R V Isobaar T Gay-Lyssac’i seadus
3) Isohooriline protsess Ruumala on muutumatu (V=const) p/T =(m/M)R p isohoor T Gay-Lyssac’i seadus.
Termodünaamika I seadus • Termodünaamika esimene seadus on sisuliselt energia jäävuse seadus. • Termodünaamika esimene seadus sätestab, et keha siseenergia (U) saab muutuda tänu soojushulgale (Q), mis saadakse väliskeskkonnast ning tööle (A), mida süsteem teeb välisjõudude vastu: • ΔU = Q − A,
Termodünaamika II seadus • Termodünaamika teine seadus käsitleb looduslike protsesside mittepööratavust. • Termodünaamika teine seadus väljendab termodünaamiliste protsesside statistilist iseloomu ja on aluseks nii entroopia kui ka temperatuuri mõiste defineerimisel termodünaamikas.
Soojusmasin ka termodünaamiline mootor on masin, mis muudab soojusenergia mehaaniliseks tööks. Soojusmasina kasutegur A=Q1-Q2 Soojusmasin teeb tööd saadud soojushulga arvelt Soojusmasin
Soojus katsed • Vedel lämmastik ujumisbasseinis http://www.youtube.com/watch?v=w2mj-Sq2oeo&feature=player_embedded (Kui visata ujumisbasseini pesukausitäis vedelat lämmastikku, tekib basseini kohale tõeline pilv.) • Lennuk F-18 lendab pilve sees, heli kiirusel http://www.youtube.com/watch?v=GQyH4eNLFE0&feature=player_embedded (Kui lennuk lendab heli kiirusele lähedastel kiirustel, võib sobiva õhuniiskuse korral lennuki ümber tekkida omapärane pilv )
Vedela lämmastiku katsed http://www.youtube.com/watch?v=MaxZwsqstFs • Kuum jää http://www.youtube.com/watch?v=aC-KOYQsIvU&feature=player_embedded (video näitab kuidas teha vedelikku mis näpu puudutuse peale “ära külmub”)
Viited • http://www.fyysika.ee/ • http://et.wikipedia.org/wiki/Termod%C3%BCnaamika • http://www.hot.ee/arvomere/Loengud/YFR0011loeng_12.pdf • http://en.wikipedia.org/wiki/Heat_engine