Rohusööda veise liha head omadused Ülle Hõbemägi 2014

1. Rohusööda veise liha head omadusedÜlle Hõbemägi 2014

2. Andmed on kogutud uuringust: A review of fatty acid profiles and antioxidant content in grass-fed and grain-fed beef Cynthia A Daley1*, Amber Abbott1, Patrick S Doyle1, Glenn A Nader2 and Stephanie Larson2 Tutvuda saab uuringuga: http://www.nutritionj.com/content/9/1/10 • Tsingi sisalduse ja veiseliha kohta saad lugeda siit: Bioavailability in humans of zinc from beef: intrinsic vs extrinsic IabeIs16 DanielD Gallaher, PhD; Phyllis E Johnson, PhD; Janet R Hunt, PhD, RD; Glenn I Lykken, PhD; and Martin J Marcheio, PhD http://ajcn.nutrition.org/content/48/2/350.full.pdf+html?sid=b191b4ba-72b7-431c-84a5-a3455a726e88

3. ROHUSÖÖDAL VEISE vs teraviljasöödal oleva veise liha • http://nutritiondata.self.com/facts/beef-products/10526/2 • Suurepärane valgu-allikas – vaid 115 g annab u.64% päevasest valguvajadusest , rohkem kui sealihas • B12 ja B6 allikas - tähtsaimad vitamiinid, mis tagavad raku õige funktsioneerimise, biokeemiliste reaktsioonide kaastegurid; • Kõrgem antioksüdantide tase: seleen, tsink, A vitamiin • Liha üldine rasvasus on madalam, rasvhapete profiil on oluliselt parem • Lahja punane liha, eriti rohusöödal olnud veise liha ei oma vere kolesteroolisisaldusele suuremat mõju kui sama kogus lahjat kana- või kalkuniliha. • Vähem keskmise ahelaga küllastunud rasvhappeid, mis omavad mõju kolesterooli tõusule

4. N-6/n-3 suhe 1.7-2.0 (võrdluseks teraviljasöödal oleva looma lihas 5.7-10.8) • Tervise huvides soovtatav 2.2g/n-3, 4.4g/n-6 rasvhappeid päevas • CLA-d rohkem:Vähi-ja ateroskleroosivastase toimega, ennetab diabeedi teket. 441mg/p naised, 620mg/p mehed annab vähivastase kaitse --- erinevalt kalast, sisaldab veise-ja sealiha rohkem seedumatut sidekude ---vähem n-9 kui teraviljasöödal oleva looma lihas ---ikkagi arvestatav arahhidoonhappe allikas, selle liig soodustab samamoodi põletikulisi protsesse nagu n-6 rasvhapete liig toidus

5. Kõrgem karotenoidide sisaldus. Karotenoidide sisaldus lihas sõltub sesoonsusest, silos hävib 80% karotenoididest • Karoteenid A-vitamiini prekursorid: silmanägemine, raku jagunemine, fertiilsus, luude kasv, bakteriaalse ja viraalse infektsiooni kaitseks, vere valgeliblede tootmine • E-vitamiini sisaldus 3x kõrgem: südame-veresoonkonna kaitse, kartsinogeenide neutraliseerimine

6. Kõrgem E-vitamiini sisaldus vähendab oksüdeerumisprotsesse rohusöödal veise lihas (oksümüoglobiini konventeerumine metmüoglobiiniks aeglustub) • Antioksüdantse toimega glutatioon, SOD ja katalaas kõrgema tasemega. Annavad kaitse rasvhapete rääsumise eest lihas, toiduga saadava antioksüdantse toimega ühendite ↑ • Liha kvaliteedi muutus toimub 30 päeva jooksul alates sööda vahetusest (lisaks eelnevale veel maitse ja aroomi muutus)

7. N-3 rasvhapete tähtus • n-3 toime: põletikuvastane, reguleerib östrogeenide ainevahetust, rakkude jagunemist pidurdav jmt • Tuntud allikad: rasvane kala, kalaõli, Kreeka pähkel, lina-, chia ja kanepiseemned, kanepi-ja linaseemneõli, tudraõli. n-3 sisaldus on kõrgem ka rohusöödal olevate loomade-lindude lihas. Rohusööda veise lihas uuringu põhjal 100-300mg/100g liha kohta. Võrdluseks, samas koguses lõhes 1.1-1.9g n-3 rasvhappeid/100g. • N-3 tähtsad südame-veresoonkonna haiguste, ateroskleroosi, depressiooni ja vähi- ning autoimmuunsete haiguste ennetuses • Madalat DHA taset seostatakse depressiooni ja suitsiidiga, enneaegse mälu halvenemisega, Alzheimeriga

8. Kondipuljong • GAG-ide sidaldus (sh glükosamiin, kondroitiin, hüalüroonhape): vajalikud kollageeni moodustumiseks, liigeste, juuste, küünte ja naha tervise heaks • Želatiin– toetavad soole sisepinna uuenemist, eriti hea lekkiva soola sündroomi puhul • Aminohape glütsiin – maksa detoksi toetus, DNA formatsioon , kollageeni moodustumine, fosfolipiidid • Koos köögiviljadega keedetult ka mineraaliderikas

9. PRAKTILISI SOOVITUSI • Tasakaalustage loomse valgu ja rasva tarbimine koguste piiramise, nähtava rasva eemaldamise ning liharoa söömisega rohke köögivilja ja/või salatiga antioksüdantide ning kiudainete saamiseks • Vaheldage võimalusel loomse valgu allikaid iga päev • Muna ja piimatooteid samal päeval süües vähendage propotsionaalselt menüü lihakogust, et vältida valgu liiga • Vältige tugevalt küpsetatud, grillitud või rasvast liha • Tehke vahel ka lihavabu päevi, mil valmistate toite ubade, läätsede, kikerherneste, kinoa, pähklite jm valgurikka taimse toiduga

10. Vältige soolatud, kuivatatud või suitsutatud liha (nagu näiteks peekon ja hot-dog`id), eriti siis, kui ollakse lapseootel või alla 12-aastane laps. Neil viisidel konserveeritud liha võib sisaldada kemikaale, mida seostatakse vähi tekkega • Kõrgel kuumusel töötlemine ja liha kõrbema minek on samuti seotud kantserogeenide tekkega • Kõrgenenud valguvajadusega inimesed (treenerid, sportlased, haigusest taastujad) – jagada vajalik valgukogus tervele päevale – pigem igal söögikorral natuke kui ühel korral palju • Tarbige mahekasvatatud noorte loomade ja lindude liha, see on hoopis teine kvaliteet

11. Valige oma igapäevase valgu-allikad nii, et lapsel moodustaksid loomsed valgu-allikad 50% ja täiskasvanul 1/3 kogu valgu ratsioonist

12. Kokkuvõte:  Liha söömise tervislikkuse määravad: -tooraine naturaalsus -loomade sööt, loomade tervis ja ravi -lihatoodete tervislikkus (e-ained, suitsutooted jmt) • Inimese tervisest (podagra, neeruhaigus, liigesehaigused, vähk) johtuv madalam loomse valgu tase menüüs • Taimse toidu suhteliselt suur osakaal menüüs Madala rasvasusega rohusöödal oleva veise liha võib olla menüüs vaheldumisi kala ja kanaga tervisele mingeid lisariske omamata

13. Tänan!