320 likes | 703 Views
Mihhail Bulgakov. (1891–1940). Koostanud Anneli Oidsalu TPL 2009, 2011. 1926.
E N D
Mihhail Bulgakov (1891–1940) Koostanud Anneli Oidsalu TPL 2009, 2011 1926
Bulgakovi kirjutatu on “aus, siiras katse mõista oma aega, selles toimuvate tormiliste ja kohutavate sündmuste põhjusi ja tagajärgi. Ta jälgib valuga saatust, mis on tabanud ta õnnetut kodumaad, mis on langenud häbi ja viletsuse kuristikku, kuhu on teda ajanud suur revolutsioon.” (V. Petelin) (XX sajandi vene kirjandus, Avita 2002, lk 141) M. Bulgakov 1939. a
Mihhail Bulgakov sündis 1891.a vaimuliku akadeemia õpetaja 7-lapselise pere esiklapsena. Õppis Kiievi ülikoolis arstiteadust. Pärast ülikooli lõpetamist (1916) töötas ta arstina 1919. aastani, siis asus tööle ajakirjanikuna. Aastast 1921 kuni surmani (1940) elas Bulgakov Moskvas ja kirjutas teoseid, mida ei avaldatud. Mihhail Bulgakov on maetud Moskvasse, Novodevitšje klamistule. Gümnasist Bulgakov, 1908
Aeg, milles Bulgakovil oli määratud käia oma teed, oli kõike muud kui inimsõbralik. Revolutsioon, kodusõda, nälg, riigi raske ja ohvriterohke sünd, rahva võim, uue majanduspoliitika laastav mõju – kõik see oli tema jaoks tegelikkus, olevik, mille ees tahtnuks silmi kinni pigistada. (XX sajandi vene kirjandus, Avita 2002, lk 142) Bulgakov üliõpilasena
Juba kirjanikutee algul sai ta tunda kirjastajate ja kriitikute halvakspanu: teda peeti kontrrevolutsionääriks, endise aja intelligendiks. Bulgakov ei suutnud leppida sellega, mis südamele vastumeelt: revolutsioon, sõda, uue süsteemi loomine vana hävitades; barbaarsus, harimatus, jõhkrus, julmus, kadedus. Ta mõistis, et Venemaal toimuv on tragöödia, mille tagajärjed on ettearvamatud. Bulgakov 1930-ndatel
Bulgakov aastal 1935
Bulgakovi kujutamislaad oli uudne, mitmetähenduslik ja sümboliterohke. Satiirikutel, nõukogude elu kritiseerijatel ei olnud tollases Nõukogude Liidus kohta, Bulgakovi teoseid ei avaldatud, tema näidendite tee lavale oli väga okkaline või lausa võimatu. Teda kuulati julgeolekus korduvalt üle, ei lubatud välismaale. Bulgakov aastal 1936
Bulgakov kirjutas Stalinile ja palus luba N. Liidust välja sõita, sest kodumaal polnud võimalik kirjutamisega elatist teenida. Stalin helistas Bulgakovile ja ta sai tööle Moskva Kunstiteatrisse režissööri assistendina. Sellest ajast peale lõppesid katsed tema teoseid avaldada ja lavastada fiaskoga. Stalin
Bulgakovi teosed I Maakonnaarsti märkmed" (Записки юного врача; 1919) kogumik "Märkmed mansettidel" (Записки на манжетах; 1921–1923) jutustus "Diaboliaad" (Дьяволиада; 1923; "Saatanlik lugu"; eesti keeles 1968 ja 2004) lühiromaan "Saatuslikud munad" (Роковые яйца; 1924; eesti keeles 1968 ja 2004) romaan "Valge kaardivägi" (Белая гвардия; tervikuna ilmus 1966, eesti keeles 1987 ja 2005; selle alusel valmis näidend "Turbinite päevad") lühiromaan "Koera süda" (Собачье сердце; 1925, ilmus 1987; eesti keeles 1988 ja 2004)
Bulgakovi teosed II näidend "Põgenemine" (Бег; 1928) "Härra de Molière'i elu" (1933, ilmus 1962; eesti keeles 1978) näidend “Aleksandr Puškin" (1935) näidend "Ivan Vassiljevitš" (Иван Васильевич; 1935) "Teatriromaan" (Театральный роман; ilmus 1965; eesti keeles 1966 ja 1997) romaan “Meister ja Margarita" (Мастер и Маргарита; 1938; ilmus 1966-67; eesti keeles 1968 (kärbetega), 1995 (kahes trükis), 2001 ja 2007) näidend "Õndsus" (Блаженство; 1966; eesti keeles 2001)
2007. aastal avatud mälestusmärk Kiievis Bulgakovi majamuuseumi ees
Bulgakov ja tema kolmas abikaasa Jelena – Margarita prototüüp
Bulgakovi muuseum Bolšaja Sadovaja 10-50, Moskva http://www.bulgakovmuseum.ru//
Bulgakovi muuseum Bolšaja Sadovaja 10-50, Moskva
19. peatükk (“Margarita”) 1933. aastal Meister ja Margarita
Berlioz, Woland ja Ivan Bezdomnõi Patriarhi tiikide ääres (Vene teleseriaal 2005)
Woland Woland (Oleg Basilašvili) Vene teleseriaalis (2005)
Azazello Azazello Vene teleseriaalis (2005)
Kiiev Peemot
Skulptuur Moskvas Peemot ja Korovjev (Fagott)
Korovjev Vene teleseriaalis (2005) Korovjev (Fagott)
Meister ja Margarita Vene teleseriaalis (2005) Meister ja Margarita