SISUKORD:

1. SISUKORD: • Mõisted • Turvavööde ajalugu • Turvavööde erinevad tüübid • Statistika • Laste turvavarustus • Laste turvavarustuse kasutamine, ISOFIX • Pagas ja vabad esemed sõidukis • Loomad sõidukis • Simulaator • EuroNCAP kokkupõrketest • Aktiivne turvavarustus • Lõppsõna

2. Laste piirajad ja turvatoolid

3. Ülevaade • Laste istmed olid kasutusel Ameerika Ühendriikides alates 1933.a. • Nende esialgseks ülesandeks oli lapse kõrgemale tõstmine, et esiistmel istuv lapsevanem näeks paremini oma tagaistmel istuvat last. • Esmakordselt loodi tõeline lapse turvaiste Inglismaal konstruktor Jean Ames poolt 1962.a. • Seeriatoomisse jõudsid need 60-ndate lõpuks. • Kohustuslikuks muudeti lasteistmed esmalt Austraalias, edaspidi ka teistes riikides.

4. Laste turvaistmed • Sõltuvalt laste kasvust ja kaalust jaotatakse nelja kategooriasse. • TURVAHÄLL imikule kuni 13 kg (kuni umbes 9-12-kuune) • TURVAISTE väikelapsele kuni 18 kg (kuni umbes 4-aastane) • TURVAVÖÖISTE lapsele 15 – 25 kg (3,5-aastane kuni umbes 7-aastane) • TURVAVÖÖPADI lapsele 22 – 36 kg (6 kuni 12-aastane)

5. TURVAHÄLL • Esimesel eluaastal on lapsel kõige ohutum sõita turvahällis, mis on paigaldatud autosse seljaga sõidusuunas. • Laps kinnitatakse turvahälli sellel olevate rihmadega ja häll paigaldatakse autosse auto turvavöö ja ISOFIX-kinnituste abil.

6. TURVAISTE (kuni 18 kg) • Väiksema vigastumisriski tagab selg või nägu sõidusuunas paigaldatav turvaiste, kaitstes lapse keha ja pead äkkpidurduse, järsu pöörde või kokkupõrke korral. • Turvaiste paigaldatakse autosse auto turvavöö ja ISOFIX-kinnituste abil ja laps kinnitatakse turvaistmele sellel olevate rihmadega.

7. TURVAVÖÖISTE(15 – 25 kg ) • Tuntud ka ingl. k. termini “booster seat” kaudu (tugevdatud iste). • Turvavööiste lisab ohutust ja mugavust auto turvavöö kasutamisel, võimaldades lapse õla kõrgusel auto turvavöö fikseerimise turvaistme seljatoe külge ning pakkudes tuge lapse peale.

8. TURVAVÖÖPADI(22 – 36 kg) • Turvavööpadi koos auto turvavööga on lihtsaim lapse ohutuks sõidutamiseks, kui lapse pead kaitseb autoistme pea- või seljatugi. • Turvavööpadi tõstab lapse kõrgemale, võimaldades sel moel diagonaalrihma õige asetumise üle lapse rindkere ja õla ning sülerihma asetumise üle reite.

9. Turvavöö >10 a. lastel • Üle10-aastane laps, kui tema kasv seda võimaldab (alates 150 cm), saab auto turvavööd kasutada juba nagu täiskasvanu. • Seejuures tuleb veenduda, et diagonaalrihm kulgeks üle lapse rindkere ja õla ning ei rõhuks kaelale. • Sülerihm peab asetuma reitele. • Kinnitatud turvavöö ei tohi olla lõtv ega keerdus, turvavöö diagonaalrihm ei või mingil juhul olla kinnitatud kaenla alt.

10. SISUKORD: • Mõisted • Turvavööde ajalugu • Turvavööde erinevad tüübid • Statistika • Laste turvavarustus • Laste turvavarustuse kasutamine, ISOFIX • Pagas ja vabad esemed sõidukis • Loomad sõidukis • Simulaator • EuroNCAP kokkupõrketest • Aktiivne turvavarustus • Lõppsõna

11. Üldpõhimõtted • Igal autos oleval lapsel peab olema oma istekoht. • Sõidu ajal tuleb lapse liikumist autos piirata. Parimaks viisiks on lapse turvaiste. • Lapse ohutuse huvides tuleb ta paigutada autos kõige ohutumale istekohale (tagaiste, parempoolne või keskmine koht). • Turvavöö ja lapse turvavarustuse kasutamine autosõidul vähendab vigastuste hulka ja raskust, seda toimunud liiklusõnnetusekorral. • Õnnetuse ärahoidmiseks tuleb vältida ohtlikku sõidustiili, mis võib viia olukorrani, kus kannatajaks oled sina või sinu lähedased. Kasuta turvavööd nii esi- kui tagaistmel. Ja ära unusta, et liikluses oled alati lapsele eeskujuks.

12. Liikluseeskiri (Eesti) • Enne sõidu alustamist peavad sõiduki juht ja sõitjad kinnitama turvavaööd. Sõiduki juht peab olema veendunud, et ka lapsed on nõuetekohaselt turvavarustusega kinnitatud. • Sõiduautos, millel on turvavööd, tuleb omaette istuva lapse sõidutamisel kasutada tema pikkusele ja kaalule vastavat turvavarustust, kui lapse kasv ei võimalda teda nõuetekohaselt kinnitada auto turvavööga.

13. Liikluseeskiri (Eesti) • Esiistmel tohib last sõidutada ainult siis, kui ta on turvavarustuse abil nõuetekohaselt kinnitatud. • Esiistmel last süles sõidutada ei tohi! • Sõiduauto tagaistmel tohib täiskasvanud sõitjal alla 12-aastane laps süles olla ainult siis, kui last süles hoidev sõitja on turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud ja kõik autos olevad muud istekohad on hõivatud.

14. Laps täiskasvanu süles • kui laps istub turvavööga kinnitamata täiskasvanu süles, muljutakse ta kokkupõrkes täiskasvanu ja auto sisustuse vahele; • kui laps ja teda süles hoidev täiskasvanu on kinnitatud ühe ja sama turvavööga, surutakse laps kokkupõrkes täiskasvanu ja turvavöö vahele; • kui laps istub turvavööga kinnitatud täiskasvanu süles, ei jõua viimane teda kokkupõrkes üldjuhul kinni hoida. Katsed on tõestanud, et täiskasvanud inimene ei suuda kinni hoida 8 kg kaaluvat last juba kiirusel 24 km/h toimunud kokkupõrkes.

15. Meelespea • Mida lähemal on turvavöö keha pinnale, seda rohkem kaitset see pakub. Selleks tuleb vööd pärast selle kinnitamist täiendavalt veel pingutada. • Turvavöö peab kulgema kaela juurest otse üle õla ja rindkere, ning üle reite puusaliigese lähedal. • Kasutatav lapse turvavarustus peab vastama standardile ECE 44/03 või hilisematele standarditele, millele viitab ka turvavarustuse etiketil olev tähis  E. • Turvavarustuse paigaldamisel ja kasutamisel tuleb täpselt täita sellega kaasas oleva juhendi nõudeid. Turvavarustust ostes paluge müüjal näidata, kuidas seda õigesti teie autosse paigutada ja kinnitada.

16. Väikelapsed ja imikud autos • Parima kaitse tagab imikule ja väikelapsele selg sõidusuunas paigaldatav turvavarustus. Seepärast tuleks last sõidutada seljaga sõidusuunas niikaua, kui lapse kasv sellise turvavarustuse kasutamist võimaldab. • Selg sõidusuunas paigaldatavat lapse turvavarustust ei tohi kasutada esiistmel, milleeesolev turvapadi (airbag) on aktiivne (aktiveeritud). • Turvaiste ei talu turvapadja avanemisel tekkivat jõudu ja selle mõju tagajärjed võivad olla lapsele surmavad.

17. Lapsed ja turvapadi • Turvapatjadega varustatud autodes on lastele ohutum koht tagaistmel. • Esiistme turvapadjad on väga suured (kuni 130 liitrit), ning avanemisel võivad nad ulatuda lapseni. • Lapsed ei talu turvapadja avanemisel tekkivat lööki, ning lisaks on lapse lämbumise oht padja tühjenemisel eralduvatest gaasidest.

18. ISOFIX • ISOFIX on üleilmne, standardne laste turvaistmete kinnitussüsteem peamiselt sõiduautodele. • ISOFIX ankurdamissüsteemiga varustatakse kõik uued autod enamiku tootjate poolt. • ISOFIX eeliseks on jäik kinnitus lapse turvaistme ja autokere vahel. • See tagab laste turvaistmele palju suurema tugevuse ja stabiilsuse ning minimiseerib selle väära asetamise ning kinnitamise võimalused.

19. ISOFIX –mis on probleem? • Sõiduautode istmepadjad, turvavöö ehitus ja kinnituskohtade valik on kõik loodud täiskasvanute mugavust ja ohutust silmas pidades. Kuid sama süsteem on kasutusel ka laste turvavarustuse kinnitamiseks. • Sellest tulenevalt on sobivuse küsimused alati üleval. Pole olemas “universaalset” laste turvaistet, mis sobiks rahuldavalt iga sõiduauto igasuguse istme ehitusega. • Universaalsete laste turvaistmete sobimatus on samuti üldteada. Tingitud on see turvaistmete keerukast kinnitamise viisist auto istmele. Uuringud on näidanud, et 70 kuni 80% laste turvaistmetest on ebasobivalt kinnitatud ja 30%-l juhtumitest on kinnitamine tõsiselt väär.

20. ISOFIX – standard. Loodud 1990.a 1990.a. tegid laste turvaistmete tootjad ettepaneku: töötada välja istme kinnitamise standard, mida tuntakse nime all IsoFix. Eesmärgiks seati: • Pakkuda standardiseeritud ja universaalset laste turvaistmete kinnitamise võimalust. • Vältida sellise ehitusega lasteistme sobimatu kinnitamise võimalus. • Parandada laste turvaistmete võimet taluda dünaamilisi ülekoormusi. • Tagada turvaistme asendi stabiilsus autoistmel suurte ülekoormuste puhul (kokkupõrge).

21. ISOFIX - arengud • Esmalt pakuti välja nelja punkti kinnitus, millest kaks oleks lapse turvaistme tagaservas ja 2 eesservas. • Selline konstruktsioon osutus liialt massiivseks ja suureks ning poleks mahtunud väikeautodesse. • Euroopa standardiloojate ja laste turvaistmete tootjate vahel leiti kompromiss ja nii tekkis kahe ankurdamiskohaga ISOFIX kinnitus, mida automüüjad reklaamivad kui ISOFIX-i.

22. ISOFIX - iseloomustus • Enamiku tänase päeva uute automudelite istmed on varustatud ISOFIX ankurduskohtadega – esiiste ja tagaistmel 2 või 3 kohta. • ISOFIX kinnitusega varustatud laste turvaiste paigutatakse auto istmepadjale ja kinnitatakse istme küljes olevatesse kinnitusaasadesse. • Järsul ülekoormusel väldivad ANKRUD lasteistme kaldumist ettepoole. • Seda kinnitust võib iseloomustada kui seina äärde asetatud kahe jalaga tooli. • Kui turvaistmel on eraldi rakmed, siis kinnitatakse iste ka auto turvavööga. Mõnel istmemudelil on eraldi alus, mis kinnitatakse autoistmele ja lapseiste kinnitatakse fiksaatoriga aluse külge. • Igal juhul on oluline LUGEDA enne istme esmakordset kinnitamist läbi tootejuhend.

23. ISOFIX - sobivus • Kuid autode istmepatjade kõvadus, kuju, suurus, kalle ja kõrgus pole standardsed. • Eeltoodu eeldab laste turvaistmete katsetamist erinevate automudelitega. Neid on üle 80-e. • Samas pole välistatud standardsete kinnitustega kuid antud automudelile ebasobiva laste turvaistme kasutamine tarbija poolt. • Kindlasti on vaja standardi lisada turvaistme kolmas kinnituspunkt, milleks on soovitatud turvaistme seljatoe ülaosas olevat lõõga ning autoistmel vastavat ankurdamispunkti. • Analoogiline konstruktsioon on standardiseeritud ja kasutusel Austraalias üle 25 aasta ning Kanadas 15 aastat.

24. SISUKORD: • Mõisted • Turvavööde ajalugu • Turvavööde erinevad tüübid • Statistika • Laste turvavarustus • Laste turvavarustuse kasutamine, ISOFIX • Pagas ja vabad esemed sõidukis • Loomad sõidukis • Simulaator • EuroNCAP kokkupõrketest • Aktiivne turvavarustus • Lõppsõna

25. Pagas ja vabad esemed • Pagas ja rasked esemed tuleb paigutada pakiruumi, neid võimalusel kinnitades rihmade või võrguga. • Suured esemed (nt televiisorid, monitorid) tuleb istmele paigutamise järel kinnitada turvavööga. • Kõik vabad esemed kaaluga üle 250 g tuleks kabiinis kinnitada või paigutada hoiukohtadesse (taskutesse), et nad ei kujutaks sõitjatele ja juhile ohtu.

26. SISUKORD: • Mõisted • Turvavööde ajalugu • Turvavööde erinevad tüübid • Statistika • Laste turvavarustus • Laste turvavarustuse kasutamine, ISOFIX • Pagas ja vabad esemed sõidukis • Loomad sõidukis • Simulaator • EuroNCAP kokkupõrketest • Aktiivne turvavarustus • Lõppsõna

27. Loomad sõidukis • Ka lemmikloomad vajavad sõidukis kaitset • Kõige ohutum on kuni 8 kg kaaluvaid lemmikloomi transportida nendele mõeldud konteinerites või puurides – sarnaselt lennureisidel kasutatavatele. • Selliselt transporditud loomad jäävad avariiolukordades tavaliselt ellu ning nende vigastused on minimaalsed. • Vabalt kabiinis olev loom saab kindlasti viga, lisaks on oht, et ta võib vigastada ka sõitjaid.

28. Loomad sõidukis • Üle 8 kg kaaluga lemmikloomad, kellele konteiner osutub liiga kohmakaks, tuleks sõidu ajal varustada rakmetega, mis on omakorda kinnitatud rihmaga turvavöö või selle luku külge. • Lemmiklooma ohutuse tagamiseks peaks tal olema sõidukis oma koht. • Suuremad koerad on sobiv paigutada pikap-, universaal- või luukpäraga autos pagasiruumi. Varustada rakmete ja rihmaga, kinnitades selle pagasikinnituse külge. • Ühendatud sõitjate- ja pagasiruumi puhul on soovitav pagasiruum eraldada sõitjateruumist turvavõrguga.

29. SISUKORD: • Mõisted • Turvavööde ajalugu • Turvavööde erinevad tüübid • Statistika • Laste turvavarustus • Laste turvavarustuse kasutamine, ISOFIX • Pagas ja vabad esemed sõidukis • Loomad sõidukis • Simulaator • EuroNCAP kokkupõrketest • Aktiivne turvavarustus • Lõppsõna

30. Simulaatorid • Turvaöö toimimist ei saa inimene oma sõidukil, ilma seda lõhkumata, katsetada. • Samas on raske selgitada turvaööde vajadust, kui inimene omal nahal ei tunne, mida turvavööd teevad ja kuidas nad toimivad. • Katsetamiseks on Eestis kasutusel kaks simulaatorit: • Kaldtee • Pöörlev auto

31. Kaldtee • On lihtsa konstruktsiooniga 3-e punkti turvavööga varustatud sõidukiiste, mis on kinnitatud ratastega vankrile. Vanker veereb vähese kaldega rööbasteel. • Tee kalle on valitud selliselt, et enne äkilist peatumist saavutab iste kiiruse 7 km/h. • Istme peatumisel tekkiv löök on piisavalt tugev, et tajuda turvaöö toimet. Tavaliselt ei suuda täiskasvanud inimene ilma turvaööta selliselt kiiruselt peatumisel end istmel kinni hoida. • Ohutuskaalutlustel siiski selliseid katseid avatud üritustel ei korraldata.

32. Pöörlev auto • Katseautoks on esiistmete ja tavalise sisustusega sõiduauto, mis on kinnitatud spetsiaalsele alusele kus seda saab panna pöörlema ümber oma pikkitelje. • Katse eesmärkideks on: • Anda autosolijale võimalus tunnetada turvaööde toimet, kui auto pöördub täistiiru (360º) ümber oma pikkitelje. • võimaldada autosolijatel üritada rattad ülespoole olevast autost väljuda. • Katsealuseid juhendatakse: kuidas vabastada turvaööd ja leida toetuspunktid jalgadele ning milline peab olema tegevuste järjekord katusele sattunud autost väljumisel. • Mõnikord on katsealustel nimetatud situatsioonis tekkinud paanikahood ning segadus ruumis orienteerumisel.

33. Pöörlev auto

34. SISUKORD: • Mõisted • Turvavööde ajalugu • Turvavööde erinevad tüübid • Statistika • Laste turvavarustus • Laste turvavarustuse kasutamine, ISOFIX • Pagas ja vabad esemed sõidukis • Loomad sõidukis • Simulaator • EuroNCAP kokkupõrketest • Aktiivne turvavarustus • Lõppsõna

35. Mis see on? • EuroNCAP – Euroopa uute autode hindamisprogramm (European New Car Assessment Programme) • Projekti viib läbi sõltumatu ekspertide organisatsioon alates 1997.a., mida toetavad mitmete riikide valitsused ja suured autotootjad tervest maailmast. Veebiaadress: http://www.euroncap.com • Analoogiline praktika sai tarbijakaitse meetmete toel aluse USA-s (1979), kus asuti võrdlema uute autode ohutust. Lisaks on sarnane tegevus käimas Austraalias ANCAP (1999), Jaapanis (1996) OSA Japan NCAP. • Tehniliselt on Euroopa ja USA programmidel seni ka mõned erinevused. Nt ei testita Euroopas autode ohutust tagant otsasõidul.

36. Millised katsed ? • Koostatakse ohutusraport ja antakse hinne “tähtede skaalal”. Viiakse läbi neli katset: • Laupkokkupõrge seisva takistusega • Külgkokkupõrge “autoga” • Külgkokkupõrge postiga • Kokkupõrge jalakäijaga (mitme eraldi katsena – jalad, ülakeha, käed ja pea, viimane lapse ja täiskasvanu kohta eraldi)

37. Millise kiirusega katsed tehakse? • Laupkokkupõrge toimub kiirusel 64 km/h (~ 40 mph) 40% ülekattega juhipoolsel küljel. • Parem- ja vasempoolse rooliga mudelitele tehakse eraldi katsed ning need peaksid olema võrdsed. • Külgkokkupõrge kiirusel 50 km/h (ca 30 mph) • Kokkupõrge postiga 30 km/h • Jalakäijaga kokkupõrge toimub kiirusel 40 km/h