SISUKORD:

1. SISUKORD: • Mõisted • Turvavööde ajalugu • Turvavööde erinevad tüübid • Statistika • Laste turvavarustus • Laste turvavarustuse kasutamine, ISOFIX • Pagas ja vabad esemed sõidukis • Loomad sõidukis • Simulaator • EuroNCAP kokkupõrketest • Aktiivne turvavarustus • Lõppsõna

2. Ajalugu • Inimesed on sageli veidrad, nad tahavad veidraid asju teha olukorras, kus see tavamõistusele tundub võimatu. • Samas on inimesed varmad leiutama asju, mille rakendus saabub paljude aastate pärast. George Cayley leiutas ohutusrihma 1800. aastate algul. George Cayley 1773-1857

3. Ajalugu • Kui lennukid alles õppisid lendama ning suutsid lisaks õhkutõusmisele teha ka mõningaid manöövreid, olid lendurid esimesed kes taipasid, et lennukit juhtida on palju mugavam, kui miski sind istmel paigal hoiab. • Ameerikas väga levinud lennushowdel juhtus tihti intsidente, ning nende vältimiseks nõuti alates 1913.a. lenduritelt ohutusvöö kasutamist.

4. Ajalugu (1930 – luksussõidukid) • Kallitel autodel, mis mõeldud inimkonna jõukamale ja „väärikamale“ osale, olid tüüpilised sellised seigad, kus sõitja libises kergesti tolle aja kohta tüüpiliselt “diivanilt” autokabiini esi- või tagareas maha . • Sõitja võis ennast vastu autot ära lüüa või lahtisest autost kurvis välja lennata. • Turvavööde kasutuselevõtt vähendas selliseid ohte märkimisväärselt.

5. Ajalugu(Ford – 1958) • Need asjaolud tingisidki, et kõigepealt Ameerika Ühendriikides konstruktor Kenneth Ligon varustas mõned Fordi mudelid turvavöödega. • Loomulikult kõigepealt juhikohal. • Aasta oli siis 1958 – 1959. esialgu ainult piiratud arvul mudelitel ja vaid Fordidel.

6. Ajalugu (Volvo PV 544 – seeria) • Järgmiseks tähiseks oli turvavööde kasutuselevõtt seeriaautodel. Ning siin on pioneeristaatuses juba Euroopa. • Volvo insener Nils Bohlin, kes varem töötas sõjalennukite katapuldisüsteemide konstruktorina, lõi kolmepunkti turvavöö. • seda hakati kasutama Volvo mudelil PV 544 standardseadmena alates1958.a. (pildid)

7. Maa • Kohustuslik kinnitamine • Laste turvavarustus • Allikas • Sõiduautod • Bussis • Sõiduautos • Bussis • Juht • Esiistmel sõitja • Tagaistuja • Austraalia • 1970** • EL • 1993 • Eesti • 1973 (neil kel on), 1983? • 1995 • 1996 • Prantsusmaa • 1973 (maal), 1975 (linnas öösiti), 1979 (kõikjal) • 1990 • 2003 • 1979 • Saksamaa • 1976 • 1976 • 1984 • 1999 • 1970, 1979 (tagaiste) • 1999 • Ungari • 1976 • 1993 • Hong Kong • 1983 • 1983 • 1996 • 1996 8tagaiste) • Iirimaa • 1979 • 1992 • Jaapan • 1969 • Uus-Meremaa • 1972 • 1979 • Rootsi • 1975 • 1975 • 1986 • 1969 (ees), 1970 (taga) • Ühendkuningriigid (GB) • 1983 • 1989 (lapsed), 1991 (kõik) • 1967 (ees), 1987 (taga) 2001 • USA • 1970** Ajalugu (seadusandlus –teised) • * Victoria osariik Austraalias • **Föderaalseadust ei ole, praeguseks enamus osariike, va New Hampshire

8. Ajalugu (seadusandlus –Eesti) • Eestis, Lätis, Leedus - juht ja esiistmel sõitja 1973.a. (neis autodes kus turvavöö on ette nähtud) • Eestis – Tagaistmel sõitjad –1995 • Eestis – Lapseistmed - 1996

9. Turvavööde areng • N.Bohlin’i töö edasiarenduseks on meile tänapäeval tuntud inertsrulliga turvavööd. • Turvapatjade kasutuselevõtuga koos loodi püropingutiga vööd, mis rakenduvad koos turvapadjaga ja väldivad sõitja sattumise padja avanemisfaasis sellele liiga lähedale. • 21. sajandil on turvavööd lisaks inertsrullile varustatud ka mootoriga, mis pingutab vööd navigatsioonisüsteemilt saadud signaali alusel. (Lexus)

10. Turvavööde areng • Autospordis võeti kasutusele algul nelja (4), siis viie (5) ja tänapäeval kuue (6) punkti turvavööd. • Sellised vööd hoiavad sõitjat väga kindlat oma istmel paigal. • Tagavad sõitja ohutuse ka väga suurtel ülekoormustel, mis tekivad kokkupõrgetel kiirusega üle 100 km/h. • Tavasõiduki kabiin deformeerub kokkupõrgetel üle 70 km/h juba määral, mis 70% juhtudest ei jäta sõitjale terveksjäämise ruumi.

11. 50 km/h 70 km/h 90 km/h