Milleks koolitajale mõtlemisoskus ja kriitiline meel?

1. Milleks koolitajale mõtlemisoskus ja kriitiline meel? Ülo Vooglaid Viinistul 01.detsembril 2009.a.

2. Sissejuhatuseks hulk küsimusi • Kes on KOOLITAJA? • Kelleks koolitaja end ISE PEAB? • Kelleks peavad koolitajat need inimesed, • kes võiksid olla (on) õppuse tellijad, • kes võiksid olla (on) auditooriumiks, • kes annavad hindeid ja hinnanguid? Kelleks peab koolitaja neid inimesi (loe: igaüht), kes on tulnud või keda on saadetud kursusele (kas subjektideks või manipuleerimise objektideks, arukateks, võimakateks, töökateks... või vastupidi?)

3. Muidugi on oluline, mida peab koolitaja eriti oluliseks Kas ta tahab • pidada kursust, või mängida kursust, • midagi öelda, või niisama rääkida, • avada olulisi seoste ja sõltuvuste süsteeme, • kuhugi välja jõuda, midagi selgeks saada, • saavutada, et kursuslased saaksid iseseisvamaks ja vabamaks, st et varasemaga võrreldes väheneks nende sõltuvus ja suureneks iseseisva mõtlemise ning otsustamise võime (VALMISOLEK)?

4. Sellest kõigest enamasti ei räägita, aga nii rumalaid kursuslasi on vähe, kes koolitaja taset hinnata ei oska. Efektsed illustratsioonid, humoorikad kalambuurid, paljutähenduslikud žestid ja pausid võivad loengus olla; miks mitte! Paraku nendest “meedetest” ei piisa. Määravaks osutub koolitaja enda aus pühendumine, siirus, ehedus, süsteemse mõtlemise võime ja asjatundlikkus.

5. Laias laastus eristuvad järgmised koolitusliigid: • Laadakarukoolitus • Hipodroomitraavli koolitus • Hooviharaka koolitus • Hokiväravavahi koolitus Eristub ka • Spetsialistikoolitus • Gerelalistikoolitus ÜLDHARIDUSLIK + ERIALANE, KUTSEALANE, AMETIALANE, TUNNETUSALANE, LOOMEALANE, KAITSEALANE

6. Muidugi on ka koolitust, kus on eesmärgiks lihtsalt koolitus (mingi hulga õppuste pidamine ja sellega seoses ettenähtud honorari kätte saamine); ent ka selliseid koolitusi, kus on korraldajate eesmärgiks kursuslaste • rahuldavaks peetav kvalifikatsioon; • valmisolek; • tegevus, tänu valmisolekule • tulemuslikkus, tänu asjatundlikule tegevusele KVALIFI- KATSIOONI, MOTIVATSIOONI, ERUDITSIOONI, INTUITSIOONI, STIILI, TERVISE jms ühtsus NB! Koolitusel ei saa eesmärke olla! Eesmärgid saavad olla vaid subjektidel.

7. Palju on räägitud”SOTSIAALSEST RESSURSIST”. Mis iseloomustab subjekti arengutaset? REFLEKSIOONIVÕIME HOOLIVUS SUBJEKTSUS TEGEVUSE EDASI- JA TAGASISIDESTUS INDIVIDUAALSE MINUTI PIKKUS INIMENE ETTENÄGEMISE JA ÄRATUNDMISE VÕIME AJA OTSTARBEKA KASUTAMISE VÕIME ISESEISVUS ja LOOVUS KOOSTÖÖVALMIDUS RUUMI OTSTARBEKA KASUTAMISE VÕIME TEADMISE, ARVAMISE JA USKUMISE ERISTAMINE PUHTUS X y TÄPSUS HUVI SÜGAVUS, PÜSIVUS TAHE, VÕIME KESKENDUDA ja OLLA JÄRJEKINDEL ADEKVAATSUS NB! Ükski kõnealustest tunnustest ei anna alust arengutaseme hinda- miseks. Mistahes tunnuse puudumine on aga küllaldane alus muretsemiseks ja küllap ka järelduste tegemiseks.

8. Milline ei tohiks koolitaja olla? Meie meelest koolitaja ei või olla • kellegi suuvooder, vaid iseseisvalt mõtlev inimene; • hammasratas mingis masinavärgis; • nii “tark”, et tal endal ei ole enda arvates vaja enam midagi juurde õppida; • dogmaatik, kes lähtub kellegi (autoriteedi?) seisukohtadest ja kelle meelest on alati vaid üks õige vastus; • skeptik, kelle meelest on kõik põhimõtteliselt mõttetu; • naljatleja, kes millegi selgeks saamise asemel kirjeldab süsteemi mõningaid fragmente ja laseb jalga, tundmata huvi oma õppe tulemuste ja võimalike tagajärgede vastu.

9. Õppe edukas kulgemine sõltub paljudest asjaoludest • õpetaja (õppejõud, koolitaja, mentor...); • õppurid; • õppesiht; • õppeesmärk, • õppesisu, • õppekeskkond, • õppeaeg; • õppesituatsioon; • õppe edasi- ja tagasisidestus. KÕIK SIIN NIMETATUD ÕPPETEGURID ON VAJA HOOLIKALT LÄBI ANALÜÜSIDA JA ARVESTADA ÕPPES NII ÜLDISI KUI KA ERILISI JA ÜKSIKTEGUREID. VT FAILIST ÜLIKOOL, ÜLIÕPILANE JA HARITLANE

10. KOOITAJA peaks orienteeruma nii praktikas kui ka selle virtuaalsetes käsitlustes ja käsitlemise eeldustes PRAKTIKA õppurite vahetu ja vahendatud kogemus TEOORIAD KOOLI- TAJA ! PRAK- TIKA KÄSIT- LEMI- SEKS VAJA- LIKUD METODOLOOGIA METOODIKA • ORIENTATSIOON • MOTIVATSOIOON • ERUDITSIOON • USK EDUSSE • HOOLIVUS • MÕTLEMISVÕIME • KULTUURI- JA ÜHISKONNASEOS

11. Miks on vaja teooriaid? Milliseid teooriaid oleks vaja koolitajal tunda? • Mis see on, mida nimetatakse teooriaks? • Millest koosneb teooria? • Milline on teooria struktuur? • Kuidas teooriad seonduvad mõttemudeliteks? • Miks on vaja üld-, keskastme- ja konkreetteooriaid? Inimesed saavad üksteisest aru ainult siis, kui nad teavad enam-vähem ühtmoodi nende sõnade tähendust, mida õppes kasutatakse.

12. majanduseks, hariduseks, terviseks, poliitikaks, ideoloogiaks, juhtimiseks, valitsemiseks, haldamiseks, otsuseks, protsessiks, sihiks, vahendiks, 13. keskkonnaks, 14. tulemuseks, 15. tagajärjeks, 16. ülesandeks, 17. kohustuseks, 18. funktsiooniks, 19. efektiivsuseks 20. tööks, 22. erialaks, 23. kutsealaks, 24. ametialaks, 25. kriitiliseks teeks jne? Proovime ?? Mis see on, mida nimetatakse...

13. Mis on metodoloogia? Metodoloogia on filosoofiline õpetus (printsiipide süsteem) mingis eluvaldkonnas kaasaegseks orienteerumiseks ja tegutsemiseks. Vastavalt on teadusmetodoloogia, haridusmetodoloogia, tervishoiumetodoloogia, õigusmetodoloogia, majandusmetodoloogia jne.

14. Küsimusele: “Milleks on vaja metodoloogiat?”, asume vastama pärast medodoloogiliste printsiipidega tutvumist. METODOLOOGIAT KÄSITLEME FAILIST MODELLEERIMINE-2

15. UURING MÕÕTMINE HINDAMINE LOENDAMINE TEGE- LIKKUS M E T O O D I K A KONKREET-, KESKASTME- JA ÜLDTEOORIAD ÜLD-, KESKASTME JA KONKREET-TEOORIAD Konkreet- teaduslikud ja üldteadus- likud ÜLD- OMA- DUSED KON- KREET- OMA- DUSED ANDMED UURIMISE OBJEKT (PROBLEEM) INDEK- SID ANDMED ANDMED ANDMED FAKTID KRITEE- RIUMITE SÜSTEEM M E T O D O L O O G I A I N N O V A T S I O O N KOHUSTUSED JA ÜLESANDED RESSURSID SOO- VITU- SED VAHEN- DID EES- MÄRK HINNANGUD JÄREL- DUSED ETTEPA- NEKUD PRINT- SIIPIDE SÜSTEEM VAJADUSED TINGIMUSED KOOLITUS KONSULTEERIMINE PROJEKTEERIMINE SIDUSTUS KES PEAKS VASTUTAMA VÕIMALIKE TAGAJÄRGEDE EEST?

16. KUJUTLUS ENDAST VIRTUAALSES KESKKONNAS KESKKOND VIRTUAALNE KESKKOND KJUTLUS ENDAST MITTEMATERIAALSES KESKKONNAS KUJUTLUS ENDAST MATRIAALSES KESKKONNAS MATERIAALNE MITTEMATERIAALNE LOODUS- KESKKOND VAIMNE KESKKOND TEHIS- KESKKOND PSÜÜHILINE KESKKOND FÜÜSILINE KESKKOND SOTSIAALNE KESKKOND KUJUTLUS ENDAST, kui... KJUTLUS TEISTEST INIMESTEST, kui...

17. Milline tegevus saaks kulgeda väljaspool keskkonda? Mida tuleks arvata koolitusest, kus keskkonda üldse ei käsitleta, kus keskkond ei etenda mingit osa, ei soodustavat ega raskendavat?

18. Milline on õppimise osa tegevussüsteemis? JULGUSTAMINE VASTAN- DAMINE ÕPETAMINE X,Y LOOMINE ÕPPIMINE HINDA- MINE VÄÄRIS- TAMINE ÕPPES OLEK MEDITEE- RIMINE MATKIMINE KARIS- TAMINE IMESTA- MINE MÄNGIMINE TÖÖTAMINE UURIMINE TUNNUSTAMINE MILLINE ON NENDE TEGEVUSTE OSA NOOREMAS, KESKMISES JA VANEMAS KOOLIEAS? Dispositsioonide süsteem toimib igas tegevuses

19. Mida tuleks arvata koolitajast, kelle meelest on kõik koolis (kursustel) aset leidvad tegevused ÕPPIMINE ja mingeid muid tegevusi justkui poleks olemaski? Haridusotstarve on ühiskonna kõigil institutsioonidel, sh ka koolil... Milline on kooli osa haridussüsteemis ja õppimise osa koolis toimuvate tegevuste süsteemis? Milline osa on kodul ja teistel institutsioonidel, sh spordil ja kaitseväel, kõigil massiteabevahenditel ja kultuuriasutustel, sh kirikul, raamatukogul...?

20. Millest sõltub kommunikatsioon koolis? KUJUTLUS ÕPILASTEST, NENDE ARENGUTASEMEST JA -EELDUSTEST. ÜHISKONNA- JA KULTUURINORMID MAAILMA- VAADE ja -PILT BARJÄÄRID SIHT JA EESMÄRK HOIAKUD AATED IDEAALID AU ja AUSTUS TERVISHOIU- NÕUDED AUDI- TOO- RIUM TOI- MED + + ja - - 1.SEMANTI- LISED 2. MEHAA- NILISED KOMMU- NIKAA- TOR Koodid VAS- TU- VÕTT PROGNOOSID KONTEKST HARITUS INFORMEERITUS KOGEMUS TEKST VERBAALNE JA MITTEVERBAALNE KAVA TEEMAD TEADE EESMÄRGID VAHENDID PRINTSIIBID KUTSUMUS JA KRITEERIUMITE SÜSTEEM 3. SOTSI- AALSED 4. INDIVI- DUAALSED HUVID USK, USALDUS, ARMASTUS REEMA KOOSTÖÖ- VAIM ja VAIMSUS ANDMED TAGASISIDESTUSEKS sh edu- ja ebaedu-elamuste kohta ÜHISKONNA- JA KULTUURIVÄÄRTUSED KUJUTLUS OMANIKE JA KONTROLLÖRIDE SOOVIDEST JA HIRMUDEST KUJUTLUS VANEMATE JA VANA-VANEMATE OOTUSTEST JA ARUSAAMADEST. KOMMUNIKATIIVNE SEOS SAAB KUJUNEDA VAID SUHTLEMISES, MITTE KOHTLEMISES.

21. Paraku on nii, et tegeledes pelgalt koolitusega, ei ole võimalik saavutada edu. KOOLITUS INNOVAATILINE PROTSESS INFO- TEENINDUS SIDUSTAMINE ROJEKTEERIMINE KONSULTEERIMINE TEISTE RAHVASTE KOGEMUS OMA KOGEMUS + UURINGUD +

22. Mida saab koolitusel vahendada, kuikoolitajal • usaldusväärseid fakte ei ole (kui faktidele tuginevate teadmiste asemel on arvamused, uskumused, unistused...), • probleemi mõistet ei ole (kui probleemiks peetakse küsimust, millele ei osata vastata), • põhjuse ja tagajärje käsitlemine ei ole kõne all, sest uuringuid nende tuvastamiseks pole, • pole ettevalmistust nähtuste ja protsesside, regulatsiooni- ja juhtimistasandite, ühiskonna- ja kultuuriseoste, funktsioneerimise, muutumise ja arengu... eristamiseks ja kooskäsitlemiseks?

23. Õpe läheb inimestele korda, kui see • on kooskõlas VAJADUSTEGA, • tuleb südamest, • lähtub probleemist, • keskendub probleemi põhjustest jagu saamisele, • on arusaadav, köitev ja terviklikult avatud, • on küllalt süsteemne ja kompleksne, • laseb olla kindel, et koolitaja tahab teenida rahvast, mitte rahva arvel...

24. Väärtuskikuks on vaid selline õpe, mis on rahuldav nii teoreetilises, metodoloogilises kui ka metoodilises mõttes.St. Primitiivne, mittesüsteemne, madala komplekssuse astmega õpe saab olla vaid kahjulik. Miks? Sellepärast, et • Õppe asemel on siis õppemäng, millega kaasneb illusioon teadmisest, oskamisest ja arusaamisest. • Õpe kujuneb kellegi kulul vaba aja veetmise ja mõnusa suhtlemise igati legaalseks ettekäändeks

25. Mitu % noortele mõeldud koolitusest • Lähtuvad probleemist? • On selgelt, mudelina sõnastatud teoreetilisel alusel? • On metodoloogiliselt korrektse käsitlusega? • On didaktiliselt läbi mõeldud? • Võimaldavad saada iseseisvalt edasi mõtlemiseks vajaliku selguse? • Kujundavad koostöö- ja loomevaimu? • Loovad eeldusi selleks, et olla elukestvas õppes?

26. Tänan neid, kes kaasa mõtlesid ja kavatsevad edasi mõtelda!Eriti tänan neid,kes kavatsevad jutustada edasioma sõpradele –tuttavatele ja see problemaatika selgeks saada. Ylo.vooglaid@mail.ee 56 66 01 22; 48 33 410