EESTI KUTSESÜSTEEM MILLEKS KUTSESTANDARD ?

1. EESTI KUTSESÜSTEEMMILLEKS KUTSESTANDARD ? Rutt Lumi Kutsekoda Kutsete süsteemi arendamist toetab Euroopa Liit

2. ÕIGUSLIK ALUS Kontseptsioon ja tegevuskava 9.12.1997 Eesti töötajate kutsekvalifikatsiooni süsteemi loomiseks ja rakendamiseks Tööd alustati Kaubandus - Tööstuskojas juures 02.02.1998 Kutseseadus võeti vastu 19.12.2000 Uus kutseseadus jõustus 1. septembril 2008

3. Kutsesüsteemi olemus Tööjõuturg (avalik, era- ja mittetulun dus Sektor) Haridus- süsteem (formaal, mittefoemaal- ja informaalne) Kutse- Süs- teem

4. MILLEKS KUTSESÜSTEEM • Toetada seda, et Eestis on konkurentsivõimeline tööjõud - töötajad on kompetentsed, neil on edukaks tegevuseks vajalikud teadmised, oskused, vilumused ja hoiakud. • Olla tugistruktuuriks haridussüsteemile ning siduda haridussüsteemi tööturuga • Aidata kaasa õpitulemuste hindamisele olenemata, kus ja kuidas õppimine on toimunud Kutsete süsteemi arendamist toetab Euroopa Liit

5. PÕHISEISUKOHAD JA -ALUSED • SOTSIAALPARTNERLUS – Sotsiaalpartnerite kaasamine (tööturu osapooled: tööandja, töötaja ja riik) on kutsesüsteemi rakendamisel peamised osalised ja otsustajad. • Kokkulepped sünnivad erinevate osapoolte koostöös • Kutsesüsteem on terviklik SÜSTEEM ja selle põhimõttelised alused ühtsed kõikide valdkondade jaoks. • Kutsestandardis kirjeldatud kompetentsid on mõõdetavad • Mõõtmissüsteem on ühtne ja võrreldav • Kompetentsipõhine lähenemine - Kutsestandardid on tegevuspõhised, neis kirjeldatakse tööülesannete edukaks sooritamiseks vajalikke kompetentse. - Kutse hindamise aluseks on inimese tegelikud kompetentsid sõltumata nende saamise viisist. • Tööturu vajadustega arvestav paindlik ja optimaalne koolitussüsteem • Motivatsioon elukestvale õppimisele • Kompetentsus on hinnatud ja ametlikult tunnustatud

6. PÕHIMÕISTED • Kompetentsus – edukaks (kutsealaseks) tegutsemiseks vajalik teadmiste, oskuste, kogemuste ja hoiakute kogum. Kompetentsus on suutlikkus teatavas valdkonnas tulemuslikult tegutseda koos seda tulemuslikkust kirjeldavate mõõdetavate tunnustega Kompetents on suutlikkus teatavas valdkonnas edu tagavat tegevust tulemuslikult sooritada koos selle tegevuse tulemuslikkust kirjeldavate mõõdetavate tunnustega. Kompetentsus on kompetentside kogum • Kvalifikatsioon– hindamise ametliku tulemusena tunnustatud kompetentsus, millega kaasneb teatav iseseisvuse ja vastutuse ulatus (õiguspädevus) • Kutse- hindamiseametliktulemus, mis saadakse, kui kutset andev organ otsustab, et isikul on kutsealal vajalik kompetentsus, mille tase on määratud asjakohases kutsestandardis

7. KUIDAS KUTSESÜSTEEM RAKENDUB Kutsesüsteemi põhiprotsessid on: • Inimeste oodatavatööalasekompetentsuse väljaselgitamine ja formaliseerimine • Inimeste tegelikutööalase kompetentsuse vastavushindamine ja tunnustamine

8. MIS ON KUTSESTANDAD Kutsestandard kirjeldab tööd ja määratleb selle tegemiseks vajalikud kompetentsid

9. Millistele tingimustele peab vastama kutsestandard? • On koostatud töö funktsionaalsest analüüsist lähtuvalt, arvestades kokkuleppeid kutsete laiapõhjalisuse või kitsuse osas • On üles ehitatud iseseisvalt kasutatavate osadena • kirjeldama oodatavaid kompetentse vaadeldavate ja hinnatavatena • määratlema isiku kompetentsuse hindamise viisid, st kasutatavate hindamismeetodite klassid (eksam, ...)? • määratlema vastava kutse kvalifikatsioonitaseme EKR-s

10. KUTSESTANDARDI KOOSTAMINE • valdkonna kutsete kaardistamine • töörühma moodustamine valdkonna tööandjatest ja spetsialistidest • kutsestandardi koostamine töörühma poolt • töö analüüsi teostamine:töö olemus, sisu, • tööülesanded, töötingimused - kutsekirjeldus • kompetentsusnõuded • kutsestandardi kavandi tutvustamine • kutsestandardi kinnitamine kutsenõukogu poolt Kutsete süsteemi arendamist toetab Euroopa Liit

11. KUTSESTANDARD KUTSESTANDARDon dokument, milles kirjeldatakse kutsetegevust ning esitatakse kutsealade ja –tasemete kompetentsusnõuded. Kokkuvõtlikult võib öelda, et kutsestandard kirjeldab ära vastava tegevusvaldkonna töötingimused ning selle töö edukaks tegemiseks vajalike teadmiste, oskuste, kogemuste ja hoiakute kogumi. Kutsestandardi kasutamisvõimalused erinevatele sihtgruppidele on järgmised:

12. Kutsestandardi vorm A-osa KUTSEKIRJELDUS B-osa KOMPETENTSUSNÕUDED C-osa ÜLDTEAVE JA LISAD Kutsete süsteemi arendamist toetab Euroopa Liit

13. Kutsestandardi vorm A-osa Kutsekirjeldus A.1 Töövaldkonnad ja ametinimetused A.2 Töö eesmärk ja sisu lühikirjeldus tasemeti A.3 Töö osad A.4 Töövahendid A.5 Töökeskkond ja eripära A.6 Võimed ja isikuomadused A.7 Kutsealane ettevalmistus Kutsete süsteemi arendamist toetab Euroopa Liit

14. Kutsestandardi vorm B-osa Kompetentsusnõuded B.1 Kompetentsid oskuste, teadmiste, võimete ja hoiakute kogumid, mis võimaldavad töötajal täita konkreetseid tööülesandeid ning mis väljenduvad tegevustena B.2 Teadmised B.3 Muud nõuded Kutsete süsteemi arendamist toetab Euroopa Liit

15. C.2 Üldteave ja lisad • Kutsestandardi number kutseregistris; • Kutsestandardi koostajad; • Ülevaade kavandi tutvustamine; • Kutsestandardi kinnitaja; • kutsenõukogu otsuse number ja kuupäev; • Kutsestandardi kehtivusaeg; • Kutsestandardi versioon; • Kutsenõukogu alavaldkond; • Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator • Ametite klassifikaator; • Euroopa kvalifikatsioonide raamistiku (EQF); • Kutset andev organ; • Kutsekoda; • Viited õppekavadele eesti hariduse infosüsteemis. Kutsete süsteemi arendamist toetab Euroopa Liit

16. Kompetentsid Töö osad Võtmetege-vused T ö ö E E S M Ä R k T u l e m u s e d Kompetentsipõhine kutsestandard Kutsete süsteemi arendamist toetab Euroopa Liit

17. Kompetentsid Kompetentsid – teadmiste, oskuste ja võimete kogumid, mis võimaldavad töötajal täita konkreetseid tööülesandeid ning mis väljenduvad tegevustena. • Kompetentsid on tegevuste kirjeldused • Tegevuste kirjeldused sisaldavad oskusi, teadmisi, hoiakuid, võimeid • Kompetentsid on mõõdetavad Kutsete süsteemi arendamist toetab Euroopa Liit

18. KUTSESTANDARDI TUTVUSTAMINE • Töörühma poolt koostatud kutsestandardi kavandit tutvustatakse vastava valdkonna ettevõtetes ja asutustes hinnangute ja parandusettepanekute saamiseks • Tulemused analüüsitakse, viiakse sisse vajalikud parandused-täiendused ja koostatakse lõplik versioon, mis esitatakse kutsenõukogule kinnitamiseks Kutsete süsteemi arendamist toetab Euroopa Liit

19. KUTSE- JA KVALIFIKATSIOONIRAAMISTIK • Vastavalt 2001. a vastu võetud kutseseadusele on kutsetasemeid kirjeldatud viie-astmelises raamistikus. Tegelikult hulk autonoomseid kutseala raamistikke. • Uue, 01.09.2008 jõustunud kutseseaduse järgi minnakse üle 8-tasemelisele raamistikule, mis on identne kutse- ja haridustasemeid liigitava Euroopa kvalifikatsioonidaamistikuga. Euroopa kvalifikatsiooniraamistik (EQF): • 8 kompetentsuse taset kirjeldatuna oodatavate õpiväljunditena (teadmised, oskused, õigus-pädevus (iseseisvuse ja vastutuse ulatus)) • 2010. a rahvuslikud raamistikud siduda EQF-ga • 2012. a diplomi- ja tunnistuse lisadel märge EQF taseme kohta • 5- tasemeliselt 8-tasemelisele raamistikule ülemineku protseduurid on väljatöötamisel.

20. KUTSESTANDARD - õppekava alus Kutseõppeasutuse seadus § 11 lg 2 Kutse- või erialade riiklikud õppekavad kehtestab haridus- ja teadusminister, lähtudes kutsenõukogus kinnitatud kutsestandardist ja kutseharidusstandardist VV 2003.a määruse “Ülikooli ja rakenduskõrgkooli ning nende õppekavade akrediteerimise kord ja akrediteerimisel esitatavad nõuded” lisa 3 Õppekavade väljatöötamisel on lähtutud nii kõrgharidusstandardi kui ka kutsestandardi või vastavat kutseala reguleerivatest rahvusvahelistest õigusaktidest tulenevatest nõuetest Kutsete süsteemi arendamist toetab Euroopa Liit

21. KUTSENÕUKOGU 16 Kutsenõukogu roll kutsesüsteemis on olla valdkonna ekspertide koostööna sündinud otsuste kinnitaja ja kogu tegevuse üle järelevalvaja ning suuna andja. Kutsenõukogu ülesanded on: • ettepanekute tegemine kutsestandardite väljatöötamiseks ja uuendamiseks; • kutsestandardite kinnitamine; • kutset andva organi õiguse andmine ja osalemine kutset andva organi kutse andmise tegevuse üle teostatavas järelevalves; • kutse andmise korra kinnitamine; • kutse andmise ja kutse taastõendamise tasu suuruste kinnitamine; • kutse andmisega seotud kaebuste lahendamine; • muude seaduses sätestatud ülesannete täitmine.

22. KUTSE ANDMINE ...on protsess, mille käigus hinnatakse kutset taotleva isiku kompetentsuse vastavust kutsestandardis toodud nõuetele ja väljastatakse kutsetunnistus

23. KA ülesanded • Korraldab kutsekompetentsuse hindamise juhendite, eksamimaterjalide ning teiste kutse andmiseks vajalike dokumentide väljatöötamise • Kalkuleerib ja esitab KN-le kinnitamiseks kutse andmise ja kutse taastõendamisega seotud tasu suuruse • Korraldab kutse andmise väljakuulutamist • Tagab teabe avalikustamise • Võtab vastu kutset hindab taotleja sobivust taotletavale kutsetasemele ning esitab nõuetekohased dokumendid kutsekomisjonile • Väljastab kutsetunnistuse või selle duplikaadi • Tagab teabe kaitstuse • Vastutab protseduuride täitmise eest • Esitab vähemalt 1 kord aastas KN-le aruande kutse andmise korraldamise ja kutse andmisega seotud rahaliste vahendite kasutamise kohta (vanas – kord kvartalis) • Edastab andmed kutseregistrile

24. Kutsekomisjon • KA moodustab selle erapooletuse tagamiseks • Märkus: peab olema moodustatud enne KA õiguste taotlemist • Kuuluvad selle valdkonna kutse andmisest huvitatud osapooled: spetsialistid, tööandjat, töötajad, koolitajad, kutse- ja erialaliitude esindajad, vajadusel klientide ja tarbijate esindajad, samuti teised huvitatud osapooled

25. Kutsekomisjoni ülesanded • Töötab välja kutse andmise korra koostöös KA õiguste taotlejaga • Kinnitab vajadusel kutsekompetentsuse hindamise koha nõuded (kutseeksamikeskuse hindamine ja tunnustamine) • Vaatab läbi kutset taotleva isiku dokumendid ning otsustab taotleva isiku kutsekompetentsuse hindamise vormi ja viisi • Nimetab vajadusel hindamiskomisjoni(d) • Kinnitab hindamise korraldamise juhendi ja eksamimaterjalid • Otsustab isikule kutse andmise või andmata jätmise • Lahendab hindamiskomisjoni tegevuse kohta esitatud kaebusi

26. Hindamiskomisjon • On kutsekomisjoni moodustatud komisjon kutsetunnistuse taotleja kompetentsuse hindamiseks • Hindamiskomisjone võib olla 1 või mitu • Liikmete arv vähemalt 3 • Kui hindamine toimub automaatse testsüsteemi vormis, võib olla 1 liige Ülesanded • Hindab ja võtab vastu kutseeksami • Koostab hindamise korraldamise ja tulemuste kohta protokolli ning esitab selle kutsekomisjonile

27. Kutsetunnistus Kutseoskusi tõendav dokument 52537

28. Kutse nimetus Kutseoskuste kirjeldus Võimalikud ametikohad kutsetunnistuse omanikule Kutsetunnistuse väljaandja Hindamise alused ja tõendamise vorm Rahvusvahelised lepingud Õiguslik alus Kutsetunnistuse saamiseks ametlikult tunnustatud viisid Europassi kutsetunnistuse lisa Kutsete süsteemi arendamist toetab Euroopa Liit

29. KUTSETUNNISTUSTE STATISTIKA

30. KELLELE ON KUTSESÜSTEEMIST KASU? RIIK • Kutsestandardid on abiks õppekavade väljatöötamisel ja haridussuundade planeerimisel • Kutsesüsteem võimaldab inimressursi hindamist ja planeerimist riiklikult ...TÖÖTAJALE • Selguse saamine olemasolevate ja puuduvate oskuste vahel (kutsestandard) • Kutsetunnistus on kvaliteedimärk, tunnustus – inimese enesehinnangu kasvuallikas • Kutsetunnistus on konkurentsieelis – kergem saada tööd nii Eestis kui välismaal • Mõnes valdkonnas on töö saamise eeltingimuseks kutsetunnistuse olemasolu (sektoraalsed direktiivid) • Selgus koolitusvõimaluste kasutamisel, oma karjääri ja arengu planeerimine • Töötasu vastavalt kvalifikatsioonile (tuleviku suundumus)

31. KELLELE ON KUTSESÜSTEEMIST KASU? ...TÖÖANDJALE? • Kutsestandardid lihtsustavad personalipoliitika korraldamist • Kutsestandardid on aluseks ametijuhendite koostamisel • Kutsetunnistus tõendab töötaja kvalifikatsiooni – usaldus, selgus, nö terade eraldamine sõkaldest • Mõnes valdkonnas on töö saamise eeltingimuseks kutsetunnistuse olemasolu (sektoraalsed direktiivid) • Töötasusüsteemi kujundamine vastavalt töötajate kvalifikatsioonile (tuleviku suundumus) • Töötajate kutseeksamite kompenseerimine – üks motivatsiooni allikas KOOLITAJAD • Kutsestandardid näitavad ja kirjeldavad, mida tööturg vajab • Kutsestandardid on abiks koolituskavade koostamisel.

32. KUTSEKODA Kutsekvalifikatsiooni Sihtasutuse (Kutsekoja) asutamisdokumentide allkirjastamine 26. juunil 2001 Kutsekoda on loodud järgmistel eesmärkidel: • ühtse ja korrastatud kutsesüsteemi loomisele ja arendamisele kaasaaitamine; • Eesti töötajate kvalifikatsiooni võrreldavuse ja teiste riikide poolt tunnustamise saavutamiseks eelduste loomine. MISSIOON Kutsekoda on tööturu osapoolte koostöökeskkonna looja konkurentsivõime, läbipaistvuse ja võrdsete võimaluse tagamiseks tööturul.

33. KUTSEKOJA STRUKTUUR • Kutsekoja tegevust juhivad NÕUKOGU JA JUHATUS • Kutsekoja all töötab neli osakonda: • KUTSESÜSTEEMI OSAKOND vastutab kutsesüsteemi rakendamise eest (koordinaatorid ja assistendid) • KUTSEREGISTRI ülesandeks on riikliku kutseregistri pidamine volitatud töötleja kohustuste piires, eesmärgiga koguda teavet kutsenõukogude, kutsestandardite, kutsekvalifikatsioonide ja nende tasemete, kutsetunnistuste, kutsekvalifikatsiooni tõendamise ja omistamise tingimuste korra ning kutset omistavate organite kohta. www.kutsekoda.ee • ESF PROGRAMMI OSAKOND vastutab Kutsekojas arendustegevuste elluviimise eest läbi ESF programmi „kutsete süsteemi arendamine“ aastatel 2008-2013. • EUROPASSI KESKUS www.europassikeskus.ee

34. Suur tänu!