Aleksandr Sergejevitš Puškin

1. Aleksandr Sergejevitš Puškin (1799 – 1837) ja tema aeg TPL 2013

2. A. S. Puškin – vene romantiline luuletaja, moodsa vene kirjanduse rajajaid O. A. Kiprenski

3. 1801 tapeti keiser Paul I ja troonile asus tema poeg Aleksander I Paul I Aleksander I

4. Päritolu • Puškinid kuulusid Moskva haritud aadlike hulka. • Luuletaja isa oli põlisaadlik, • ema pärines Etioopia vürsti pojast Abram Hannibalist, kelle Peeter I oli Venemaale toonud ja oma lähikonda võtnud.

5. Xavier De Maistre, Noor Puškin (1800 – 1892), Puškini muuseum Moskvas

6. Hoidja Arina Rodionovna • Pärisorjast külanaine, luuletaja õe hoidja, kellesse Puškin suhtub äärmise soojusega. • Vanemad suhtusid poega millegipärast külma ükskõiksusega, mistõttu oli tema lapsepõlv rõõmutu. • Luules ei räägi ta lapsepõlvest ega maini kordagi isa-ema.

7. Tänu koduõpetajaile valdas Puškin varakult vabalt prantsuse keelt; • luges juba enne kooli läbi isa raamatukogu. • Ta ise pidas tähtsaks füüsilisi saavutusi, oli osav tantsija, vehkleja ja laskur, julge ja riskialdis. Puškin (1810), S. G. Tširikov

8. Napoleoni sõjakäik Venemaale lõppes 1812. a hävitava lüüasaamisega Napoleon (1805),autor Andrea Appiani Kutuzov

9. Tsarskoje Selo lütseum • 1811-1817 õppis Puškin Tsarskoje Selo lütseumis. • See oli kinnine õppeasutus, kus algselt pidid õppima hakkama ka keiser Aleksander I nooremad vennad. • Ehkki plaanist loobuti, kujunes lütseumis õppimine siiski privileegiks. • 19. sajandi joonistus

10. Kooli õpetajate tase oli ebaühtlane, 12-14-aastasi poisse õpetati ülikooliprogrammide alusel, ent süsteemitult. • Tooni andis humanitaarne vaimsus, välja anti õpilasalmanahhe ja ergutati kirjandushuvi. • Et Puškini kooliajal toimusid suured ajaloosündmused, arutati lütseumiski sõjateateid ja poliitilisi uudiseid, õhkkond oli vaidlushimuline. Kool asus Katariina lossi tiibhoones

11. “Deržavin oli väga vana. Ta kandis mundrit ja plüüssäärikuid. Eksam väsitas teda väga. Ta istus käsipõsakil, mittemidagiütleva näoga. Ta tukastas seni, kuni algas vene kirjanduse eksam... Lugesin oma “Mälestusi Tsarskoje Selos”, seistes Deržavinist kahe sammu kaugusel. Ma ei suuda kirjeldada oma hingeseisundit: kui jõudsin värssideni, kus on mainitud Deržavinit, kilas mu hääl poisikeselikult, süda aga tuksus vaimustusjoovastuses... Ma ei mäleta, kuidas ma lugemise lõpetasin, ei mäleta, kuhu jooksin. Deržavin oli vaimustatud, nõudis mind, tahtis mind emmata... Mind otsiti, kuid ei leitud...” Puškini mälestused 1814. a üleminekueksamist, kuhu oli kutsutud 72-aastane Deržavin, vene luule patriarh:

12. 16-aastane Puškin lugemas luuletust Gavrila Deržavini ees. Deržavin oli olulisem luuletaja enne Puškinit. Autor Ilja Repin (1911)

13. Pjotr Jakovlevitš Tšaadajev • Puškini suuremaid mõjutajaid lütseumi päevil: arusaam eneseväärikusest, vaimsest vabadusest. • 1812. aasta Isamaasõja kangelane; • vapper, aristokraatlik, ilus, sundimatu suhtleja, oma aja haritumaid mehi. • 1816. aasta alguses viidi ta üle kaardiväe husaaripolku, mis paiknes Tsarskoje Selos; • tutvusid Nikolai Karamzini kodus http://et.wikipedia.org/wiki/Pjotr_T%C5%A1aadajev

14. Pagendus lõunas (1820-1824) • Poliitiliste värsside ja epigrammide tõttu saatis Aleksander I Puškini pagendusse. • Mõnda aega viibis Puškin Kaukaasias ja Krimmis, mida on pidanud elu õnnelikemaks ajaks. • Romantilised lõuna-poeemid: • “Kaukasuse vang” • “Bahtšisarai purskkaev” • Puškini poeemid algatasid vene ajakirjanduses poleemika romantismi üle. • Puškinist sai Venemaa esiluuletaja.

15. Pagendus lõunas (1820-1824) • Puškin oli ka lõunas seotud dekabristide liikumisega. Kui Hüvanguliit hävitati, viidi luuletaja üle Odessasse. • Poeeti tabas pettumus ja kibestumine (“Nõuks võtsin külvitööle minna”). • Kui politsei leidis tema kirjast ettevaatamatuid väljendeid, Puškin arreteeriti, vallandati ja saadeti vanemate mõisa Mihhailovskojesse politsei järelevalve alla õiguseta sealt lahkuda.

16. Mihhailovskoje, Trigorskoje härrastemaja

17. Kui ime jäi see tund mul meele: just nagu põgus nägemus sa, kaunis, ilmusid mu teele kui puhta ilu kehastus. Kui süda mures tröösti vajas, kui elulärm mu ümber kees, õrn hääl veel kaua kõrvus kajas, hell pilk veel seisis silme ees. Aeg möödus. Elu marus ruttu kõik unistused hajusid ja paksu unustuseuttu su hääl ja pilgud vajusid. Trigorskojes kohtus Puškin sugulastele külla sõitnud Anna Kerniga, kellele kirjutas oma tuntuima armastusluuletuse.

18. Ja keset halli oleskelu siis õhtusse mu päevad said. Mul polnud armastust ja elu ja vaimustust ja pisaraid. Ent lõppes öö, mis lasus hingel: just nagu põgus nägemus sa jälle ilmusid, mu ingel, kui puhta ilu kehastus. Ja valgus sügav rõõm mu rindu ja süda on täis joobumust ja jälle tunneb eluindu ja pisaraid ja armastust. Tõlkinud August Sang

19. Mihhailovskoje, Petrovskoje härrastemaja

20. Asumisel Mihhailovskojes (1824-1826) • Puškin veetis aega hoidja Arina Rodionovna seltsis, külastas naabermõisa Trigorskojet, mõtles ja kirjutas. • Romantikute ja dekabristide mõjul hakkas ta vene rahvaluulet uurima ja üles kirjutama. • Mihhailovskojes jõudis Puškin uue loomemeetodi – realismi juurde. • Mihhailovskojes kirjutas • poeemi “Mustlased” – õiendab arved romantilise kangelasega; • osa värssromaanist “Jevgeni Onegin”; • tragöödia “Boriss Godunov” – rahva ja türanni suhted; esietendus alles 1870.

21. Luuletaja töötuba Mihhailovskojes

22. Keiser Nikolai I • 19. nov 1825 suri ootamatult Aleksander I; • Nikolai I võimuletõusuga algas Venemaal uus ajastu. • Nikolai kohta on öeldud, et ta valitses Venemaad kui hiiglaslikku sõjaväekasarmut, hoolimata inimeste ehk sõdurite olukorrast, pöörates peaaegu kogu tähelepanu vaid riigi sõjalise ja välise võimsuse kasvatamisele. • Temaaegset Venemaad nimetati Euroopa sandarmiks.

23. Dekabristide ülestõus • 14. dets 1825 – dekabristide revolutsioonikatse. • Juba enne keisriks saamist peeti Nikolaid üldiselt tagurlikuks, karmiks ning läbini militaristlikuks meheks; • liberaalsed dekabristid otsustasid tema võimuletulekut takistada, kehtestades konstitutsioonilise monarhia; • nad tõid endale ustavad väed Senati väljakule, kus keeldusid Nikolai I-le truudust vandumast, nõudes vanema troonipärija Konstantini troonileasumist. • Ülestõus suruti veriselt maha: väljakule kogunenud väed purustati suurtükiväe tulega; kohtu alla anti ligi 600 inimest, viis juhti poodi üles, 121 dekabristi saadeti sunnitööle ja asumisele Siberisse.

24. Karl Kolmani pilt ülestõusust

25. Salapolitsei • 1826. aastal moodustas Nikolai I Venemaa Keisririigi kontrollimiseks Isikliku Kantselei, mille 3. osakond, sisuliselt poliitiline politsei, tegeles keisrivastase tegevuse ja riikliku julgeoleku ohtude ning riigiaparaadi korruptsiooni jälgimisega. • Venemaa salapolitsei otseseks loojaks ja juhiks sai baltisaksa päritolu keisri isiklik sõber jalaväekindral Alexander von Benckendorff (Peeter Volkonski esiisa, pildil).

26. Puškin ja keiser • Teated Aleksander I surmast ja dekabristide ülestõusust jõudsid Puškinini Mihhailovskojes. • Peagi lasi Nikolai I Puškini enda juurde tuua, etendas reformaatorit ja lubas ise Puškini tsensoriks hakata, vabastades ta nii üldisest tsensuurist. • Puškin sattus väga ebameeldivasse positsiooni: tegelikku vabadust polnud, ta pidi iga kahtluse korral käima Benckendorffile aru andmas; • noored süüdistasid luuletajat vanamoodsuses. • Puškin vastas kriitikale epigrammide ja artiklitega.

27. Seerav (kuuetiivaline 1. järgu ingel), M. Vrubeli illustratsioon Puškini teosele “Prohvet” (1905)

28. Abielu • 1830. aastal abiellus Puškin Moskva kaunitari Natalja Gontšarovaga. Puškini abikaasa Natalja, portree autor Ivan Makarov

29. Natalja Puškina (1831 – 1832), A. Brüllov

30. Puškini-aegne ball

31. Abielu Aleksandr Puškin ja Natalja Gontšarova Aleksander Burganovi skulptuur Moskvas Arbati tänaval • Puškini abielu osutus õnnelikuks. Paari sidus armastus, nad said neli last. • Nende vanimat tütart Mariat peetakse Anna Karenina prototüübiks (Wikipedia). • Puškini järeltulijaid elab praegu nii Euroopas kui ka USA-s.

32. Boldino sügis 1830 Kolme kuu jooksul valmisid • “Jevgeni Onegin” • Väikesed tragöödiad • “Ihnus rüütel” • “Mozart ja Salieri” • “Kivist külaline” • “Pidu katku ajal” • “Belkini jutustused” • luuletusi ja artikleid A. Tropinin

33. Pjotr Tšaikovski ooper “Jevgeni Onegin” • Renee Fleming Tatjanana kirjastseenis http://www.youtube.com/watch?v=Lz_Z9Tp_FrY • Natalja Kovalova kirjastseenis http://www.youtube.com/watch?v=Z90oDn9Va-M • Onegini aaria – Dmitri Hvorostsvski http://www.youtube.com/watch?v=qa_13xMhjkg

34. 1999. aasta film “Onegin” Ralph Fiennesi ja Liv Tyleriga http://www.youtube.com/watch?v=oiPusOhzWX8 • Tatjana kiri Oneginile http://www.youtube.com/watch?v=6_kyjggnwLU • Onegini kiri Tatjanale http://www.youtube.com/watch?v=hToKHQR7aDc

35. Muinasjutud • 1830. aastatel kirjutas Puškin rea värssmuinasjutte: • “Muinasjutt papist ja tema sulasest Baldaast” • “Muinasjutt tsaar Saltaanist” • “Muinasjutt kalamehest ja kalakesest” • “Muinasjutt surnud tsaaritarist ja seitsmest vägilasest” • “Muinasjutt kuldsest kukest”

36. Multifilm (1951) “Muinasjutt surnud tsaaritarist” http://www.youtube.com/watch?v=Qo4u_xs9A2M Ivan Bilibini illustratsioone Puškini muinasjuttudele (1906) Multifilm (1984) “Muinasjutt tsaar Saltaanist” http://www.youtube.com/watch?v=HSJ527vYAaw Rimski-Korsakovi ooper “Muinasjutt tsaar Saltaanist” Kiievi ooperiteatris http://www.youtube.com/watch?v=n72QudpqLqs

37. Ivan Bilibini illustratsioone Puškini muinasjuttudele (1906) Multifilm “Muinasjutt kuldsest kukest” http://www.youtube.com/watch?v=K0453awEYLU

38. D’Anthési afäär Natalja piiramist. • Intriigi õhutasid seltskonna keelepeksjad ja Puškini vaenlased, kes lootsid teda avalikult alandada. • Hollandi saadiku kasupoeg Georges d’Anthès valis Puškini naise oma seltskondliku edu saavutamise vahendiks: ta vajas kõmulist ja avalikku romaani tuntud suurilma-daamiga ja Natalja oli oma seltskondliku edu tipus. • Häbitule flirdile sai vastata vaid väljakutsega. • D’Anthès lõi araks ja abiellus Natalja õega, kuid jätkas

39. Puškini surm • Puškin sai surmavalt haavata ja suri 29. jaanuaril kell 2.45. • 26. jaanuaril 1837 saatis Puškin d’Anthèsile solvava kirja, mis ei jätnud võimalust leppida. Ainus lahendus oli kahevõitlus. • Duell toimus sama päeva pärastlõunal. AleksandrPuškinija Georges d'Anthèsi duell Andrian Volkov, 1860ndad

40. Puškini mälestusmärk Peterburis

41. Puškin mere ääres (1887), Ivan Aivazovski

42. Puškini monument Moskvas, monumendi avasid 1880 Turgenev ja Dostojevski

43. Puškini monument tänases Moskvas

44. Puškini mälestusmärk Puškini linnas

45. Puškini autoportree – vermitud 1-rublasele mündile 1999

46. Kasutatud allikad • Lotman, Juri. Aleksander Puškin. Varrak. Tallinn, 2003 • Lotman, Juri. Vene kirjandus. Õpik IX klassile. Valgus. Tallinn, 1982 • Vikipeedia • Google’i pildiotsing • Youtube