Meediakasvatus otsimas teed lasteaeda

1. Meediakasvatus otsimas teed lasteaeda Deivi Pard Kristi Vinter

2. Mis on meediakasvatus?

3. Meediaõpetuses kasutatavad põhimõisted (Lauk & Ugur 2003)

4. Meediakasvatuseeesmärk: • mõjutada laste meediakasutust ja harjutada meediaoskusi ehk pikas perspektiivis: meediakirjaoskuse kujundamine.

5. Meediakirjaoskus On võime: kasutada, analüüsida, luua ja edastada meediasõnumeid erinevas vormis ja kontekstis.

6. Meedia oskused: • oskus kasutada meediat teadmiste omandamiseks, lugeda erinevaid meediatekste, eristada ja tõlgendada erinevat meedia sisu, käsitseda meediaseadmeid/tehnilisi vahendeid, väljendada end erinevate meediavahendite abil, valida endale sobivad meediavahendid ja sisu, ohjata oma tundeid, meediavajadusi ja –suhteid, hinnata ja analüüsida vastuvõetud teavet ja meelelahutust, olla meedia kaudu interaktsioonis ja tegutseda aktiivselt kogukonnas.

7. Süsteemne eelkooliealiste laste meediakasvatus Soomes hõlmab: • koos lastega meediasõnumite tõlgendamist, • loomist, • enese väljendamist meediavahendite abil ning • tutvumist tehniliste vahenditega

8. Euroopa Komisjoni Pressiteate 20.08.2009 “ Komisjon seab infoühiskonnale uue eesmärgi: osata uue meediaga ümber käia” Komisjoni arvates peavad ELi riigid ja meediatööstus suurendama inimeste teadlikkust paljudest meediasõnumitest, mida nad saavad reklaamide, filmide või võrgusisu kujul.

9. Milline on meie endi meediapädevus?

10. Meediakasvatuse arendamine Siiani 4 tegevust: • Analüüsigrant MEVA • Pilootkoolitus “Meediakasvatus lasteaias” • Metoodiline kogumik “Meediamängud lasteaias” • Soome meediaõpetaja Anu Ruhala koolitus

11. 1. Uurimisgrant MEVA • EDUKO rahastatud analüüsigrant „Meediakasvatus Eesti alushariduse institutsioonides“ MEVA • Grandihoidja: Kristi Vinter (TPS), partnerid TÜ Ajakirjanduse ja Kommunikatsiooniinstituut, TLÜ Kasvatusteaduste Instituut ja RASI. • Projekti kestus: 01.09.2009-31.12.2010 • Põhieesmärk: lasteaia meediakasvatuse (sisu + õpetajate koolitus) välja arendamiseks esmase informastiooni kogumine ning valdkonna arendamine.

12. Põhieesmärgid ja uurimus • Saada esmane ülevaade meediakasvatusest Eesti lasteaedades; • Koondada lasteaedade seniseid meediakasvatusealaseid praktikaid; • Selgitada välja lasteaiaõpetajate teadlikkus, hoiakud ja arusaamad meedia mõjudest koolieast nooremale lapsele. Novembris 2009 – fookusgrupp-intervjuud erinevaist Eesti paigust pärit lasteaiaõpetajatega (24 õpetajat, kõik maakonnad, erineva omandivormi ja suurusega lasteaiad)

13. 2. PILOOTKOOLITUS “Meediakasvatus lasteaias” • Järgnes pilootkoolitus “Meediakasvatus lasteaias” • Koolituse lõpus põhjalik kirjalik tagasiside, millest lähtuvalt valdavalt Soome kogemusele toetuva meediakasvatuse ja Eesti koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava põhimõtetega kohandatud pilootkoolitust parendati.

14. Täiendkoolitus ja valikaine • Täiustatud koolitusprogrammi rakendati: • Tallinna Pedagooglise Seminari täiendkoolituste moodulis • valikainena Koolieelse lasteasutuse õpetaja õppekavas Tallinna Pedagooglises Seminaris. • Koolitusprogrammi parendamine jooksvate koolituste tagasiside kaudu pidevas arengus • Käesoleval suvel valmis pilootkoolituse ja jooksva tagasisidena kogutud parendusettepanekutest lähtuvalt 2-3EAP valikaine TPSi Koolieelse lasteasutuse õpetaja eriala õppekavasse. • Lasteaia meediakasvatus on lülitatud TPSi täiendkoolitusprogrammide moodulitesse.

15. 3. Kogumik „Meediamängud lasteaias” • Kogumik „Meediamängud lasteaias”: Abimaterjal õpetajatele ja õpetajakoolituse üliõpilastele meediakasvatuse läbiviimiseks koolieelses lasteasutuses“ • Põhjalikum ülevaade meediakasvatuse põhialustest ja seostest KELARÕKiga

16. 4. Anu Ruhala koolitus • 2010 aasta veebruaris EDUKO programmi toel Eestis Helsingi meediahariduskeskuse Mediametka koolitaja-uurija Anu Ruhala • kahepäevane koolitus ja Soome kogemuse tutvustus • osales 80 lasteaiaõpetajat üle Eesti • tagasiside väga tunnustav, näitas teemaga tegelemise suurt vajadust, andis palju väärtuslikku tagasisidet valdkonna arendamiseks

17. Hetkeseis (esialgsed tulemused) • Fookusgrupi tulemused: • ITK vahendeid kasutatakse lasteaias pigem teiste õppe- ja kasvatustegevuse valdkondade ilmestamiseks (nt. PowerPoiti slaidiseanssid, õppefilmid mõne teema avamiseks jms), • mitte aga meediatekstide (pilt, heli, sõnum jms) analüüsimiseks ja arutlemiseks, milles meediakasvatus tegelikult seisneb.

18. Õpetaja ja lapsevanema roll meediakasvatajana Kes kujundab meediakirjaoskust?

19. Õpetajate ettepanekud • Vajadus meediakasvatuse didaktikat puudutavate kursuste, isikliku meediakirjaoskuse ning tehniliste teadmiste suurendamise järele. • Metoodiliste materjalide arendamine ja ühiste vestlusringide organiseerimine (fookusgrupp kui efektiivne koolitusviis?!?!).

20. Tulevik • Väljatöötamisel materjal MEVA uurimistulemustest ja laste uurimusest soovitustega valdkonna arendamiseks • Infopäev materjali tutvustamiseks septembris kõrgkoolidele ja lasteaiaõpetajate koolitajatele

21. Projektid • Tulevaste koolitajate koolitamine kõrgkoolide juurde • Lasteaiaõpetajate (potentsiaalsed koolitajad) koolitamine – võimelised läbi viima lahtiseid tegevusi • Töö- ja analüüsijuhiste ning metoodiliste materjalide koostamine koolitajatele (õppejõu “tööriistakast”)

22. Projekt • Noorte õpetajatega koostöös veebisisu loomine • Temaatilise portaali käivitamine

23. Tänan! deivi.pard@tlu.ee