VILJANDI JAANI KOGUDUS 540 JA 20

1. VILJANDI JAANI KOGUDUS 540 JA 20 VAADE TULEVIKKU Marko Tiitus Frantsiskusepäeva konverentsil 04.10.2012

2. VAADE TULEVIKKU Tuleviku seemned idanevad mineviku pinnases ja kasvavad tänapäevas. Kogu aeg tuleb meil teha otsuseid homse kohta. Julguse selleks ülesandeks annab usaldus kõigeväelise Jumala, kiriku Issanda vastu. Tema oma on ka homne. (Mikkeli piiskop Seppo Häkkinen)‏

3. VAADE TULEVIKKU Inimkonna, ka Eesti ühiskonna kõrgem kutsumus ja olemise alus on Jumala austusel ja lunastuse püüdlusel põhineva tuleviku kujundamine. Soov ja valmisolek oma eksimusest ja süüst vabaneda ning austus ja tänulikkus Jumala ning ligimese vastu on kategooriad, milleta inimväärne tulevik ei ole mõeldav. Neid hoiakuid saab ellu viia juba tänane põlvkond. Kirik õpetab nägema kõiksust ja inimest selles terviklikult, nähtava ja nähtamatu, ajaliku ja igavese, maise ja taevase ühtsuses. Terviklik maailm ja terviklik inimene on ka terve inimene. Tal on lootust. Jeesus ütleb: "Rahu ma jätan teile, oma rahu ma annan teile, mina ei anna nõnda nagu maailm annab, teie süda ärgu ehmugu ega mingu araks!“ (Kiriku sotsiaalne sõnum: EELK ühsikondlik-poliitilised taotlused, 2005)‏

4. VAADE TULEVIKKU Tänane ettekanne püüab heita pilku Viljandi Jaani koguduse tulevikule, võttes aluseks kiriku toimimise kahel teljel, mille otstes on mitte vastandliku, vaid teineteist täiendavad suundumused: Lokaalne (rahvuslik) Globaalne (üldkristlik)‏ Üksikisiku vaimne Kogukonna teenimine areng

5. KRISTLUS ja OMA USK • Ristiusk on kogu ajaloo vältel juurdunud kohalikus kultuuris ja mõttelaadis ning pühitsenud seda • Jumal on loonud erinevad rahvused ja keeled, mis on andnud võimaluse kultuurilise mitmekesisuse tekkeks • Eesti kiriku ajalooliseks pärandiks või taagaks on olnud ja on jätkuvalt see, et kuni XX sajandini oli ristiusk paljuski baltisaksa päritolu ehk sakste poolt kultiveeritud usk

6. VASTUOLU KRISTLUSE JA OMA USU VAHEL • Ristiusk kui “tule ja mõõgaga” toodud vallutajate usk • Vennastekoguduse ja pietismi negatiivne suhtumine rahvamuusikasse ja –pärimusse • Baltisaksa pastorite tõrjuv suhtumine rahvuslikku ärkamisse XIX sajandil • Eesti teoloogia puudumine (Lea Altnurme)‏

7. SÜMBIOOS KRISTLUSE JA OMA USU VAHEL • Tõendid ristiusu rahumeelsest juurdumisest Eestis enne XIII sajandit • Vaimulikud rahvalaulud ning kristlikud motiivid rahvaluules keskajal • Vennastekogudus kui seltside eelkäija, samm rahvusliku iseteadvuse suunas • Baltisaksa pastorite poolt arendatud eestikeelne kirjasõna ja koolivõrgustik • Vaba rahvakiriku rajamine 1917. aastal

8. VILJANDI KUI PÄRIMUSPEALINN • Viljandi määratleb end pärimuspealinnana (Kultuuriakadeemia, Pärimusmuusika Keskus, folkfestivalid jpm)‏ • Viljandi on kujunenud paigaks, kus paljud pärimuskultuuri viljelejad on kristlased või kristluse suhtes sõbralikult meelestatud ning on meelsasti valmis otsima ja arendama sümbioosi pärimuskultuuri ja kristliku kultuuri vahel • Kas see on võimalus Jaani kogudusele? • Meie kirikut tuntakse folgikirikuna, kas ta võiks olla pärimuskirik laiemaski mõttes?

9. VÕIMALUSI TULEVIKUKS • Jätkata ja süvendada koostööd Pärimusmuusika Aida, August Pulsti Õpistu ja Kultuuriakadeemiaga • Viljeleda rahvapärase koraali ja regilaulu laulmist missadel ja palvustel, viia läbi vastavaid õpitubasid, kontserte ja seminare • Toetada teaduslikku uurimustööd, kasvõi frantsiskusepäeva konverentside raames, kristliku usu ja kultuuri ning omakultuuri seoste, pingete ja võimaluste kohta – seda ei ole senini piisavalt tehtud, eriti kiriku poolt vaadatuna.

10. KRISTLUS KUI GLOBAALNE USUND • Esimestel sajanditel muutus kristlus juutlikust sektiks maailmausundiks, kandes endas lootust tulevikule kõigi rahvaste jaoks • Luterlik kirik mõistab end mitte ühe konfessioonina, vaid osana katoolsest ja apostlikust kirikust • Kristlik kirik on mudel tuleviku globaalsest ühiskonnast, mis ei ole rajatud ühtsele majandusele või poliitilistele struktuuridele, vaid erinevate kultuuride ja rahvuste sõbralikule kooseksisteerimisele Jumala armastavas perekonnas

11. VÕIMALUSI TULEVIKUKS • Sõpruskoguduste vahelise suhtluse arendamine nii, et need oleksid vastastikku rikastavad, võimaldaksid teineteise kogemustest õppimist ühiseks tunnistamiseks ja teenimiseks • Sõpruskoguduste töö laiendamine kogukondlikule tasandile, töötegijate vahetus ja ühiste koolituste ning õppereiside läbiviimine • Kitsarinnalisuse, partikularismi ja hirmu või viha “võõra” ees ületamine

12. ÜKSIKISIKU VAIMNE ARENG • Kaasaegset religioossust iseloomustavad privatiseerumine, pluralism ja sünkretism • Ristiusu ja kiriku juurde jõuavad inimesed mitte eeskätt perekondlikust või rahvuslikust traditsioonist lähtuvalt, vaid seal ja siis, kus usk osutub nende jaoks isiklikult tähendusrikkaks, nende vaimset arengut toetavaks

13. ÜKSIKISIKU VAIMNE ARENG • Reaalne olukord on paraku sageli selline, et inimesed ei leia või ei oska otsida oma vaimses arengus tuge kirikust ja kristluse rikkalikust vaimulikust pärandist • Suur osa koguduseliikmeid peab küll oluliseks kiriku olemasolu, kuid otsib oma isiklikus vaimses arengus tuge eneseabikursustelt, New Age’ õpetajatelt, joogast, reikist vm • Ungari kogemus: kirikuõpetajaid peetakse koguduse elu juhtideks ja nende tööga ollakse rahul, ent oma isiklikku ellu neid “sisse ei lasta”

14. VÕIMALUSED • Teadvustada kristlust mitte kui ideoloogiat või maailmavaadet, vaid kui eluviisi • Teadvustada inimese terviklikkust kui ihu, hinge ja vaimu ühtsust ning aidata abivajajaid sellest perspektiivist • Uurida ja õppida tundma koguduseliikmete ja kogukonna liikmete vajadusi, küsimusi ja ootusi.

15. VÕIMALUSED • Süveneda lisaks jumalateenistusele vaimulikesse praktikatesse ning luua erinevaid võimalusi nendest osasaamiseks: • Isiklik vaimulik juhendamine • Retriidid ja vaikuselaagrid • Väikerühmad, kus lisaks teoreetilisele piibliõppele on esil oma kogemuse jagamine, üksteise kinnitamine ja julgustamine vaimulikus kasvamises • Kas 20 aasta pärast võiks Jaani kogudusel olla retriidikeskus (nt väike talu Viljandi lähedal), kus saab korraldada vaikuselaagreid, läbipõlenud inimene võib veeta mõne nädala, et teha tööd, kohtuda vaimuliku juhendajaga, taastuda ja leida ennast?

16. KOGUKONNA TEENIMINE • Kirik ei saa ega tohi manduda religioosseks klubiks või sektiks, ta on kutsutud olema Kristuse poolt maa soolaks ja maailma valguseks • Kirik on instrument, mille abil Jumal oma loodud maailma pühitseb ja kirgastab • Kiriku tegevus peab olema suunatud kogukonna liikmete elukvaliteedi (materiaalne heaolu, puhas elukeskkond, tervis, inimsuhted, eneseteostus , vaimne harmoonia) parandamisele

17. KOGUKONNA TEENIMINE • Kirikut, mida ühiskonnas (kogukonnas) keegi ei vaja, ei vaja viimselt ka Kristus • Kristlastel on vastutus ühiskonna ja maailma eest, kus me elame • Kristlastel on vastutus kogu loodu ja meie ühise maakera eest

18. VÕIMALUSED • Panustamine suhetesse inimeste, organisatsioonide ja vabaühenduste vahel • Koostööpartnerite leidmine, nii kiriku sees kui väljaspool • Võrgustike loomine ja arendamine • Senisest oluliselt aktiivsem dialoog sekulaarse kultuuri esindajatega • Peame leidma konkreetsed väljundid, mille kaudu teenida Viljandi linna ja kihelkonda, olla vajalikud ja nähtavad • Lasteaed või kool? • Perekeskus? • Sotsiaalteenuse pakkuja? • Haridus- või kultuurikeskus? • ….?

19. KUIDAS MA TEAKSIN? Kuidas ma lootma sinuta peaksin? Kuidas ma käia sinuta teaksin? Kuidas ma saaksin päeval ja öösel elada üksinda vaid? Kuidas ma võiksin kuhugi jõuda, kuidas võiks tahta midagi nõuda, kui sa ei viibiks me seas, kui sa ei juhiks, kui sa ei toetaks, kui sa ei tõstaks me pead, kui sa ei külvaks meis head?

20. KUIDAS MA TEAKSIN? Elasid meie keskel sa ammu, kõlasid meie keskel su sammud. Ometi kahtlus närib me mõtteid: olid sa tõesti seal? Sina, kes lõpmatu ja nii vägev, paigast kes nihutada võib mäge, olid sa tõesti me seas, käisid me teedel, jagasid leiba? Ole me seas siis ka nüüd, kaitse ja andesta süüd.

21. KUIDAS MA TEAKSIN? Elame tões ja elame Vaimus, südant kui juhib ainult see aimus, et Sa võid muuta, et ma võin suuta näidata pimedas tuld. Sinus on lootus isegi kurval, särav on mõte koledal surmal, helendav rahu ja trööst. Sinus on selgus, sinus on kindlus, ainus mis tõde on see - Sinus on tõotus ja tee.

22. AITÄH!