1 / 13

HOLLAND

HOLLAND. Marek Ungerson Kärstna Põhikool 9. klass. Asukoht. Holland asub Euraasia mandril, Euroopa maailmajaos, Lääne-Euroopas. Põhjast on Holland ümbritsetud Põhjamerega. Soodne asukoht kalanduseks, kaubanduseks ja kõrgel elujärjel püsimiseks. Üldandmed. Pindala: 41 600 km² .

noma
Download Presentation

HOLLAND

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. HOLLAND Marek Ungerson Kärstna Põhikool 9. klass

  2. Asukoht • Holland asub Euraasia mandril, Euroopa maailmajaos, Lääne-Euroopas. • Põhjast on Holland ümbritsetud Põhjamerega. • Soodne asukoht kalanduseks, kaubanduseks ja kõrgel elujärjel püsimiseks.

  3. Üldandmed • Pindala: 41 600 km². • Rahvaarv: 16 366 600 inimest. • Rahvastiku tihedus: 390 in/ km². • Lipp: punane-valge-sinine. • Riigikord: konstitutsiooniline monarhia. • Naaberriigid: idas Saksamaa, lõunas Belgia, põhja- ja läänerannikut uhub Põhjameri. • Riigipiiri kogupikkus: 1027 km. • Rannajoone kogupikkus: 451 km. • Rahaühik: euro. • Valitseja: kuninganna Beatrix.

  4. Pealinn • Pealinn: Amsterdam, rajatud 1725. aastal. • Elanike arv: 743000. • Asukoht: Põhja-Hollandi provintsis. • Vaatamisväärsused: renessansiaegne kirik Westerkerk, kunstimuuseum Rijksmuseum, Rembrandti maja. • Olümpia: 17. mai – 12. august 1928. Eestlased võitsid kaks kuldmedalit, mõlemad tulid maadluses – Osvald Käpp, Voldemar Väli. • Amsterdami lähedal on maailmajao üks suurimaid lennujaamu Schiphol.

  5. Suuremad linnad • Rotterdam: Euroopa suurim meresadam Europort. Elanike arv: 605 000. • Haag: Hollandi parlamendi Esimene ja Teine Koda, Rahvusvaheline Kohus. Elanike arv: 476 000. • Utrecht: suurim Hollandi ülikool ja Utrechti toomkiriku torn on Hollandi kõrgeim (112,3m) Elanike arv: 284 000. • Eindhoven: asub Põhja-Brabanti provintsis. Philipsi peakontor asub seal. Elanike arv: 212 000.

  6. Pinnamood • Pinnamoelt on Holland madalik, sest 2/5 riigist asub merepinnast madalamal. • Riigi keskosas on moreenkünkaid (kõrgus kuni 106m). • Kõrgeim tipp: Vaalseberg (321m), mis asub riigi kaguosas, Ardenni mäestiku jalamil. • Rotterdami piirkond on 6m merepinnast madalamal. • Suuri mäestike ja kõrgeid punkte pole. Võrreldes meie Suure Munamäega on neil 3-4cm kõrgem punkt. • Valdavalt tasane ja madal pinnamood.

  7. Veestik • Lek on 62km pikkune jõgi Lääne- Hollandis. Jõe säng on ümbritsevast maast pisut kõrgemal, mistõttu jõge peavad kaitsma tammid. Jõgi on tervenisti laevatatav ja seal on kaks raudteesilda Vianenis ja Culemborgis. • Oude Rijn on Reini jõe haru, mis paikneb Utrechti ja Lõuna-Hollandi provintsides. Tänapäeval on jõe pikkus 52km. • Mitmed suured jõed algavad naaberriikidest ja moodustavad Hollandi edelaosas ulatuslikke deltasid. (Rein voolab Hollandisse, hargneb ja harud suubuvad Põhjamerre). • Suured looduslikud järved on kuivendatud. • Palju tammisi, et ära hoida üleujutused.

  8. Kliima • Parasvöötmele iseloomulik kliima, koos väga võluva suvega ja suhteliselt leebe talvega. • Keskmine temperatuur: suvel 17,4°C ja talvel 2,8°C. • Sademeid: 750-850mm/a. • Päikesepaistelised päevad: 35 päeva aastas. • Hollandis on neli aastaaega: kevad, suvi, sügis, talv. • Üleujutused: 1894, 1916, 1953. Hollandis käivitus ambitsioonikas projekt “Delta Works”, mida peetakse üheks seitsmest nüüdisaegsest maailmaimest – mereäärsete luidete kõrgust tõsteti viie meetri võrra.

  9. Loodusvöönd / loomad • Lehtmetsa piirkond. • Looduslikku taimkatet (sega- ja laialeheline mets) pole peaaegu säilinud. • 10% pindalast on kaetud istutatud männi- ja paplisaludega. • Palju kasvatatakse aedvilju ja marju (peamiselt maasikaid), millega varustatakse tervet Euroopat. • Kasvatatakse palju Hollandi küülikuid, mis on koduküüliku vanim tõug üldse. • Umbes miljon lüpsilehma.

  10. Huvitavat • Tektooniliselt vaikne piirkond. • Hõivatakse järjest uusi merealasid; piiratakse tammidega, pumbatakse veest tühjaks ja muudetakse kuivendatavateks põldudeks – poldriteks. • Tuulik on üks Hollandi sümbolitest, millega varem pumbati vett. • Elektrit toodetakse viiel erineval viisil: 1) Tuuleenergia. 2) Hüdroenergia. 3) Biomassenergia. 4) Tuumaenergia. 5) Ostetakse odavat energiat Saksamaalt. • Amsterdamis on lubatud tarvitada kanepit.

  11. Inimesed • Põhirahvus hollandlased. • Maa lõunaosas, peamiselt Põhja-Brabandi ja Limburgi provintsis elavad flaamid (13% rahvastikust). • Hollandi põhjaosas elab umbes 250 000 friisi. • Vähesel määral elab Hollandis juute, sakslasi ja indoneeslasi. • Keskmine eluiga: 79,4 aastat. • Religioon: katoliiklased (31%), protestandid (21%), muslimid (4,4%) ja teadmata (40%). • Põllumajandus: tähtsaim haru piimakarjandus. • Hollandi juust on tuntud kogu maailmas.

  12. Kõige rohkem lõikelilli eksportiv riik. Sellest ka nimetus “Tulpidemaa”. • Põhjamere alt kaevandavad hollandlased gaasi, selle toodangult on Holland maailma viies riik. • Tuntumad Hollandi firmad on Philips ja Royal Dutch Shell. • Põllumajandus hõlmab 65% pindalast. Sellest maast 34% põldu, 60% heina- ja karjamaad, 6% aedu ja lilleistandikke. Metsa on 8%. • Maavaradest leidub rikkalikult maagaasi.

  13. AITÄH VAATAMAST!

More Related