1 / 13

3. Aristotelese (383-322 eKr) elu ja isik

3. Aristotelese (383-322 eKr) elu ja isik. Vana-Kreeka filosoof, kes pärit arstide suguvõsast. Õppis Platoni Akadeemias (saabus 18- ja lahkus 37-aastasena). Palju mõjutatud Platonist.

nuala
Download Presentation

3. Aristotelese (383-322 eKr) elu ja isik

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. 3. Aristotelese (383-322 eKr) elu ja isik • Vana-Kreeka filosoof, kes pärit arstide suguvõsast. • Õppis Platoni Akadeemias (saabus 18- ja lahkus 37-aastasena). • Palju mõjutatud Platonist. • Tema looming on tohutu. Aristoteles kirjutas teadusteooriast, loogikast, moraaliõpetusest, ühiskonnateadusest, psühholoogiast, bioloogiast, keelest, kunstist, spordist, botaanikast, keemiast, täheteadusest, metafüüsikast, mehaanikast ja matemaatikast. Aristoteles

  2. Ta lõi esimese süstemaatilise raamatukogu. • Vaid osa tema teoseid on säilinud. • Töötas Lykeioni koolis. • Vaadetelt elulähedane. • Suhtus austavalt oma naisesse Pythiasse. • Oli Aleksander Suure koduõpetaja. Aristoteles

  3. 3.1. Ideeõpetuse kriitikaAlljärgnevalt kritiseerib filosoof Platoni ideeõpetust: • Meelelist maailma ei saa seletada ideede abil, sest ideed on püsivad. Miski, mis on püsiv, ei saa aga adekvaatselt selgitada seda, mis on pidevas muutumises. • Kuna ideede maailm on eraldiolev ega ole kaduvate asjade põhjustajaks, siis ei saa nende abil seletada kaduvate asjade olemasolu. Aristoteles

  4. Kui ideid üldse on, on neid liialt palju, leiab Aristoteles. FILOSOOFI IDEE ? Aristoteles Aristoteles Platon Aristoteles ja Platon on selle poolest sarnased, et nad mõlemad on filosoofid, st, et neis mõlemas on realiseerunud filosoofi idee. Kuid, kuidas kirjeldada täpsemalt seda, milline on filosoofi idee ja Aristotelese omavaheline suhe, st seda, kuidas filosoofi idee avaldub ühes konkreetses filosoofis? Ainult uue idee abil! Seega – Aristoteles peab Platoni põhiveaks maailma kahestamist.

  5. 3.2. Põhjuste analüüs • Põhjus on vastus küsimusele “miks?”. • Oma lähenemises eristab Aristoteles järgmiseid põhjuseid: • Aineline põhjus. Kui küsida, miks pronksikamaks on raske, siis saame viidata tema ainelisele koostisele. Või miks mingi taim kasvab ühes pinnases paremini? Ka siis saame seda selgitada lähtuvalt materiaalsetest põhjustest. • Vormiv põhjus. Vormis on viide võimalikkusele. Marmorkamakas kätkeb endas võimalikkusena valmis kuju.

  6. 3. Toimiv põhjus. See on väline tegur, mis käivitab muutuse. Näiteks seened ilmusid metsas täna välja, sest eile sadas. Vihm on toimiv põhjus. 4. Lõpp-põhjus. See on see, millise eesmärgi jaoks miski on see, mis ta on. Näiteks koolimaja lõpp-põhjus on koolimajaks olemine.

  7. Aristotelese põhjuseid saab võrrelda maja ehitamisega... PUIT = AINELINE PÕHJUS SELLE MAJA OTSTARVE = LÕPP- PÕHJUS SELLE MAJA JOONISED = VORMIV PÕHJUS SELLE MAJA EHITAJA = TOIMIV PÕHJUS

  8. Seoses vormiva põhjusega tekib küsimus – kas seda saab võrrelda Platoni ideega? • Näib, et saab. Eelkõige selles mõttes, et nii vormiv põhjus kui ka idee viitavad mõlemad asja sisemisele loomusele. • Näiteks kassipojast areneb kass, kuna see kuulub selle pisikese karvakera olemusse. Ta kätkeb endas võimalikkust saada täiskasvanud kassiks, kelles on realiseerunud kassi idee. NB! Kas ei seisa siinkohal Aristoteles ohtlikult lähedal Platonile? Kuigi ise kritiseeris Platoni ideeõpetust.

  9. 3.3. Tegelikkus ja võimalikkus • Võimalikkus on potentsiaalsus. Mõned näited: - Noor Platon = potentsiaalselt kuulus filosoof - Võrkkiiges lebav ehitaja = potentsiaalne maja ehitaja • Sinepiseeme = potentsiaalselt teatud liiki puu, mitte marjapõõsas • A-st sai B seetõttu, et B oli A-s juba olemas, kuigi potentsiaalselt.

  10. Võimalikkus on osa tegelikkusest. Selles mõttes, et ta on olemasolevas juba olemas, kuigi potentsiaalselt. • Võimalikkus eeldab tegelikkust, sest ta saab oma sisu tegelikkuse kaudu. Võimalikkus ongi võimalik ainult seepärast, et sellest võib saada tegelikkus. • Kogu olev püüdleb oma potentsiaalsuse realiseerimise poole. Võimalikkus otsib teed tegelikkuse poole. (Mille poole oled Sina teel?) sinepipuu sinepiseeme võimalikkus täiuslik tegelikkus

  11. Miks Aristotelese järgi igavene on tegelik? Sest igaveses ei sisaldu mitteolemise võimalikkust, kuna see, mis on olemas, ei saa olla olemata. • Kogu muutumise kõige esmasem põhjus on Aristotelese arvates liikumatu liigutaja, paratamatu olend, keda ta nimetab ka jumalaks.

  12. 3.4. Aristotelese loogika • Aristotelesel on loogika vallas suuri teeneid. Olgu siinkohal tutvustatud üksnes süllogistikat. • SÜLLOGISTIKA on õpetust õigetest järeldustest. SÜLLOGISM on aga kahe eelduse põhjal õige järelduse tegemine. Näide: Eeldus 1: Kõik M on L Eeldus 2: Kõik S on M Järeldus: Kõik S on L

  13. Iseseisvaks mõtlemiseks Mis järeldub järgmistest eeldustest? Eeldus 1: Ükski M ei ole L Eeldus 2: Kõik S on M Järeldus: ?

More Related