190 likes | 779 Views
Vanakreeka muusika. Vana-Kreeka muusika areng jaguneb nelja ajajärku :. arhailine ajajärk 9. - 6.saj.eKr. klassikaline ajajärk 5. - 4.saj. eKr. hellenismi ajajärk ~330-146 a. eKr. Rooma võimu ajajärk ~alates 150 a. eKr.
E N D
Vana-Kreeka muusika areng jaguneb nelja ajajärku: • arhailine ajajärk 9. - 6.saj.eKr. • klassikaline ajajärk 5. - 4.saj. eKr. • hellenismi ajajärk ~330-146 a. eKr. • Rooma võimu ajajärk ~alates150 a. eKr. • Vanakreeka kultuur ja muusika on Lähis-Ida kultuuri ja muusika vahetu jätk ning samas vaheastmeks kristlikku kultuuri.
JUMALAD • Muusika oli kreeklaste jaoks jumaliku päritoluga ja nii peeti esimesteks muusikuteks päiksejumal Zeusi poegi Apollonit ja Dionysost • Apollon oli valguse ja tõe jumal ning muusade juht, keda kujutati lüüraga (fotol paremal).
Dionysosolikevade- javiljakusejumal. Temapilliksoliaulos. • Dionysosepidustusteolulisekspilliksoligiaulos. • Aulosesaateltoimusidpidustusteenamustegevusi.
Lauludest Dionysose auks kujunesid välja ka komöödia ja tragöödia. • Igal aastal peeti Vana-Kreeka linnriikides jumalate auks muusikapidustusi, milles korraldati pillimeeste ja kooride võistlusi. • Kõige populaarsemaks kujunesid igal kevadel Dionysose auks peetavad pidustused, kus peale pillimeeste ja kooride võistluse hakati korraldama ka osavusega, kiirusega ja jõuga seotud võistlusi.
Roomaajajärkvanakreekamuusikas • Sellel ajajärgul toimisid enamus eelmistel ajajärkudel väljakujunenud muusikalisi põhitõdesid e. lähtuti vanakreeka muusikapärandist, kuid tekkisid ka mitmed uuendused.
Teatrietendustejapidustustepuhulkogutikokkuhiiglaslikkeinstrumentaalkoosseise, misselleajakohtaoliuudnenähtus. • Lemmikpillikskujunestibia. Paljueritüüpisarvi. • Seosesnimetatudpidustustegatekkisuus "elukutse" - palgalineplaksutaja e. klaköör • Kujunesuuskunstiliik - pantomiim, kustantsuabilkujutatisündmustekäikumillestlauliskoorja koori saatisorkester. • Instrumentaalmuusikas on mitmehäälsuseelemente • Muusikashakatikasutamaniitäiskuipooltoone, midasoodustasväljakujunenudhelisüsteem (7 astmelineoktaav)
Vanakreeka muusika omapära ja tähtsus • Kreeka muusika on lahutamatult seotud poeesiga ja see määrab ka vanakreeka muusika omapära. • Kreeka muusika põhialuseks on rütm. • Rütm lähtus värsi pikkade ja lühikeste silpide vaheldumisest. • Värsi ehitusega on seotud ka meloodia. • Meloodia elemendiks on sõna ja harmoonia.Harmoonia ei ole kreeklaste jaoks mitte kooskõla, vaid helide järgnevus.
Muusika oli tihedalt seotud poeesiaga. Nii tekkis nn. muusade kunst mida nim. musiké-ks (lauldes ettekantud luule). • Vana-Kreekas oli muusika igakülgselt arenenud ja seda peeti harmoonilise inimese kasvatusvahendiks, sellepärast pidid kõik vabad inimesed muusikat õppima. • Tekkisid uued kunstivormid: komöödia, tragöödia
Instrumentideosatähtsusmuusikas: • Armastatud pillideks said: aulos, lüüra, forminks, barbiton, kitara. • Koori ei saatnud enam üks pill - aulos -, vaid pillide grupp. Kujunes välja orkester, kes hakkas esinema ka iseseisvalt. • Hakati korraldama kontserte, kus kõlas laulu- ja pillimäng ilma tantsu ja näitemänguta. • Instrumentaarium oli rikkalikum kui teistes antiikkultuurides.
Helisüsteem • Kujunesväljaheliastmik, kusoktaavjagunesseitsmeksastmeks (varemviieksastmeks - pentatoonika) • HelilaadidkoondatiühtsekssüsteemiksTekkisid 3 helilaadi - dooria, früügia, lüüdia • Laadid liiguvad ülevalt alla(mitte alt üles nagu keskaegsed helilaadid) • Kujunesaristokraatlikmusitseerimine, kuspeamineolimuusikalineväljendus. • Kirjutatiesimesedmuusikateoreetilisedtööd • Kirjutatihümnejumalate auks
Vanakreeka muusikas kujunes välja kaks printsiipi: • apollonlik - muusika onkorrastatult harmooniline • dionüüsoslik - muusika on ekstaatiline, meeleline ja mõistuslik
Muusikaõpetus • Platon arvas, et muusikas peab valitsema kord ja traditsioonid. Ta leidis et muusika omab kasvatuslikku mõju. • Pythagoras fikseeris esimesena matemaatilised suhted muusikaga. Ta arvas et muusikahelid alluvad kosmoses samadele arvsuhetele ja seeläbi peegeldab muusika maailmakorraldust. • Aristoxenos arvas et rütmi on vaja süstematiseerida ning kõrgeim otsustaja on kõrv
Mõisted • Polüfoonia - mitmehäälsus, kus kõik hääled on võrdse tähtsusega • Homofoonia - mitmehäälsus, kus juhtivaks hääleks on üks hääl • Pentatoonika - viiel helil põhinev helirida • Muusik - inimene, kes laulis, tantsis, mängis pilli, lõi muusikat jne. ühes isikus (muusika abil teiste inimeste lõbustaja)
Auleet - aulose mängija • Auleetika - aulose muusika • Auloodia - aulosel mängitav meloodia • Kitarood - inimene, kes üheaegselt laulis ja mängis kitarat • Komöödia - koomose laul. "Koomos"- salk pummeldajaid, kes laulavad armastus-, pilke ja ülistuslaule • Tragöödia - "sokulaul". Sokutaolisteks olid maskeeritud Dionysose pidustuste koori liikmed, kes laulsid tõsise sisuga laule
Pantomiim - žestikulatsioon, mis väljendab dramaturgilist tegevust ning arendab teksti. Liigutuste kaudu antakse edasi sündmuste käiku, millest laulab koor • Musike´- lauldes ette kantud luule, muusade kunst • Klaköör - palgaline plaksutaja • Leviit - kutseline muusik
Helinäited • Musique de la Grèce antique • Ancient Greek Auloi #2 • Ancient Roman Music - Synaulia I • Synaulia Music of Ancient Rome on TV 1 of 3 • Ancient Greek / Roman Music - Organographia I • Hydraulis - http://www.youtube.com/watch?v=atT7Tjpn5js • [Arthaus 102111] HISTORY OF THE ORGAN - Vol. 1. Latin Origins