180 likes | 429 Views
Väärtuste integreerimisest ainekavadesse. Margit Sutrop Tartu Ülikooli eetikakeskus Tartus, 19. märtsil 2009. Töögrupp. TÜ Haridusuuringute ja õppekavaarenduse keskuse töötajad Anita Kärner, Pille Kõiv, Maria Jürimäe, Liisa Aru, Pihel Kutsar ja Juta Jaani;
E N D
Väärtuste integreerimisest ainekavadesse Margit Sutrop Tartu Ülikooli eetikakeskus Tartus, 19. märtsil 2009
Töögrupp • TÜ Haridusuuringute ja õppekavaarenduse keskuse töötajad Anita Kärner, Pille Kõiv, Maria Jürimäe, Liisa Aru, Pihel Kutsar ja Juta Jaani; • TÜ Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudi töötaja Halliki Harro-Loit, TÜ Pedagoogika osakonna Jüri Ginter. • TÜ Eetikakeskuse töötajad Margit Sutrop, Nelli Jung, Kristi Lõuk, Laura Lilles, Mats Volberg, Aire Vaher, Kadri Lutt, Triin Pisuke ja Mari-Liis Tina, • TÜ filosoofia osakonnast Aive Pevkur ja Marek Volt.
Analüüsi lähteküsimused (1) • Millised väärtused on kajastatud ainekava üldosas (lühikirjeldus, eesmärgid, kirjeldus)? • Kuidas on neid käsitletud: kas väärtused on seal kui tunnetus- ja käsitlusobjektid, hoiakud/iseloomuomadused või kui voorused ? • Kas ainekava üldosas reflekteeritakse selle üle, mida saab isiksuse kasvatamiseks just selle aine spetsiifikat arvestades teha?
Analüüsi lähteküsimused (2) • Kas ainekava sisuosa (õpitulemused ja õpisisu) peegeldab ja selgitab üldosas kajastatud väärtusi? • Kas ainekava osad on väärtuste aspektist omavahel kooskõlas? • Kas aine sisu sisaldab varjatud väärtustena hoopis midagi erinevat sellest, mis on deklareeritud üldosas?
Analüüsi lähteküsimused (3) • Millised väärtused tõusevad ainekava lugeja jaoks esile prioriteetsena? • Kas need kattuvad nendega, mis võiksid selle ainekava jaoks prioriteetsed olla? • Kas ainekava väärtused on kooskõlas üldosa väärtustega?
Mis on väärtused? • Sõna „väärtus” tuleb ladina sõnast valere, mis tähendab „väärt olema”. • Väärtused on mingid seisundid või tingimused, mida inimesed igatsevad ja hindavad või kardavad kaotada.
Shalom Schwartz ja Wolfgang Bilsky (1987, 1990) • Väärtused sisaldavad • 1) uskumusi, • 2) püüeldavaid seisundeid või käitumisi, • 3) on konkreetsete situatsioonide ülesed • 4) juhivad valikuid või käitumis- ja olukordade hindamist, • 5) neid võib reastada vastavalt suhtelisele tähtsusele.
Väärtuste tüübid • majanduslikud väärtused (raha, materiaalsed hüved) • esteetilised väärtused (ilu, kunst), • bioloogilis-füüsikalised väärtused (elu, tervis, keskkond, jt), • sotsiaal-poliitilised väärtused (vabadus, õiglus, õiguspõhisus, võrdõiguslikkus, rahvuslus, keel, demokraatia jt), • moraalsed väärtused (ausus, hoolivus, sallivus, töökus, väärikus, lugupidamine jt).
Väärtused võivad olla kahes rollis • tunnetus/käsitlus/arutlusobjektid • väärtused kui voorused (iseloomuomadused, sisseharjutatud käitumiskalduvused, väärtushoiakud) • Vooruste puhul on tegemist ühe komponendiga pädevustest, kus on oluline, kuidas teadmised, oskused ja käitumiskalduvused koos toimivad.
Õppekava üldosas formuleeritud alusväärtused • Humanism, demokraatia ja keskkonna jätkusuutlik areng (16.02.2009 versioonis )
Põhikooli õppekava 30.10.2008 versioonis • 1) elu ja inimväärikuse austamine • 2) südametunnistuse, usu- ja mõttevabadus • 3) lugupidamine enda ja teiste rahvaste traditsioonide ja kultuuriväärtuste vastu • 4) sallivus, võrdõiguslikkus ja demokraatia • 5) õigusriigi põhimõtete järgimine • 6) vägivallatus ja solidaarsus • 7) ausus ja õiglus, vastutustunne • 8) looduskeskkonna säilitamine • 9) perekonna väärtustamine
Soome õppekava alusväärtused • inimõigused, • võrdsus, • demokraatia, • looduslik mitmekesisus, • keskkonna jätkusuutlikkus • multikultuurilisuse heakskiit
Eesmärgiks on aidata kaasa isiksuse kujunemisele kes... • 1) usub iseendasse ja on tuleviku suhtes optimistlik; • 2) kujundab oma ideaale, püsitab endale lühi- ja pikemaajalisi eesmärke, tegutseb nende nimel, juhib ja korrigeerib iseend ja oma käitumist ning võtab endale vastutuse oma tegude eest; • 3) teeb põhjendatud valikuid oma edasise haridus- ja elutee suhtes, kasutades vajadusel asjakohast nõu ja abi; • 4) elukestvalt õppib ja arendab asjatundlikkust erinevates eluvaldkondades; • 5) suhtuda lugupidavalt kõikidesse inimestesse, vaatamata nende individuaalsetele, sooliste, kultuurilistele ja muudele erinevustele, osata neid erinevusi arvesse võtta; • 6) mõistab ja austab oma ja teiste rahvaste kultuuuritraditsioone, • 7) seisab vastu humanistlike ja demokraatlike väärtuste eiramisele, ei allu manipuleerimisele; • 8) tunneb end kodanikuna, toetab oma tegudega ühiskonna, kultuuri ja looduskeskkonna jätkusuutlikku arengut; • 9) kujundab ja valdab loovaid toimetulekustrateegiaid, elamaks täisväärtuslikult ja õnnelikult.
Väärtuskasvatus peaks • innustama õpilasi jõudma selgusele oma väärtustes • reflekteerima omaenda ja teiste väärtuste üle • kujundama teatud käitumiskalduvusi e iseloomuomadusi • õpetama tegema sotsiaalselt vastutustundlikke otsustusi (mõistma tagajärgi) ja oma otsustusi ning tegusid põhjendama
Õpetaja kui väärtuste kandja või kujundaja • Köster Julk-Jüri moodi • Õpetaja Lauri moodi Iga õpetaja õpetab väärtusi!
Väärtuskasvatuse kaasaegsed meetodid • Ratsionaalse arutluse kaudu (autonoomia ja reflektsiooni tugevdamine, õiglase ühiskonna mudel) • Iseloomukasvatuse kaudu (iseloom hõlmab nii mõtlemist, tundmist kui käitumist) • Holistlik lähenemine, mis integreerib mõlemad meetodid
USA Iseloomukasvatuse programmhttp://www.character.org/ Tulemuslik iseloomukasvastus… • Edendab eetilisi tuumväärtusi (ausus, hoolivus, õiglus, vastutus, austus enda ja teiste vastu) ja toetavaid pädevusväärtusi (usinus, tööeetika) kui hea iseloomu aluseid. • Koolid vaatavad kõike läbi moraalse prisma • Nn varjatud õppekava: kooli tseremooniad, õpetaja eeskuju, omavahelised suhted, õpetamise protsess, õppimise hindamine, koolikeskkond, distsipliinipoliitika) • Akadeemiline õppekava (väärtused eri ainetes) • Õppekavavälised tegevused (ringid, projektid, pikapäevarühmad)
Tulemuslik iseloomukasvatus… (2) • Loob hooliva kogukonna (usaldus, koostöö, õiglus, austus, hoolivus) • Korduvate moraalsete kogemuste kaudu käitumuslike harjumuste-iseloomu omandamine • Õppekava, mis on õpilastele jõukohane, loomupäraselt huvitav ja tähendusrikas (ühisõpe, probleemipõhine lähenemine, seos eluga) • Püüab edendada õpilastest endast lähtuvat motivatsiooni • Kaasab perekonnad ja ühiskonna eri sektorite esindajad