Väärtuste integreerimisest ainekavadesse

1. Väärtuste integreerimisest ainekavadesse Margit Sutrop Tartu Ülikooli eetikakeskus Tartus, 19. märtsil 2009

2. Töögrupp • TÜ Haridusuuringute ja õppekavaarenduse keskuse töötajad Anita Kärner, Pille Kõiv, Maria Jürimäe, Liisa Aru, Pihel Kutsar ja Juta Jaani; • TÜ Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudi töötaja Halliki Harro-Loit, TÜ Pedagoogika osakonna Jüri Ginter. • TÜ Eetikakeskuse töötajad Margit Sutrop, Nelli Jung, Kristi Lõuk, Laura Lilles, Mats Volberg, Aire Vaher, Kadri Lutt, Triin Pisuke ja Mari-Liis Tina, • TÜ filosoofia osakonnast Aive Pevkur ja Marek Volt.

3. Analüüsi lähteküsimused (1) • Millised väärtused on kajastatud ainekava üldosas (lühikirjeldus, eesmärgid, kirjeldus)? • Kuidas on neid käsitletud: kas väärtused on seal kui tunnetus- ja käsitlusobjektid, hoiakud/iseloomuomadused või kui voorused ? • Kas ainekava üldosas reflekteeritakse selle üle, mida saab isiksuse kasvatamiseks just selle aine spetsiifikat arvestades teha?

4. Analüüsi lähteküsimused (2) • Kas ainekava sisuosa (õpitulemused ja õpisisu) peegeldab ja selgitab üldosas kajastatud väärtusi?  • Kas ainekava osad on väärtuste aspektist omavahel kooskõlas? • Kas aine sisu sisaldab varjatud väärtustena hoopis midagi erinevat sellest, mis on deklareeritud üldosas?

5. Analüüsi lähteküsimused (3) • Millised väärtused tõusevad ainekava lugeja jaoks esile prioriteetsena? • Kas need kattuvad nendega, mis võiksid selle ainekava jaoks prioriteetsed olla? • Kas ainekava väärtused on kooskõlas üldosa väärtustega?

6. Mis on väärtused? • Sõna „väärtus” tuleb ladina sõnast valere, mis tähendab „väärt olema”. • Väärtused on mingid seisundid või tingimused, mida inimesed igatsevad ja hindavad või kardavad kaotada.

7. Shalom Schwartz ja Wolfgang Bilsky (1987, 1990) • Väärtused sisaldavad • 1) uskumusi, • 2) püüeldavaid seisundeid või käitumisi, • 3) on konkreetsete situatsioonide ülesed • 4) juhivad valikuid või käitumis- ja olukordade hindamist, • 5) neid võib reastada vastavalt suhtelisele tähtsusele.

8. Väärtuste tüübid • majanduslikud väärtused (raha, materiaalsed hüved) • esteetilised väärtused (ilu, kunst), • bioloogilis-füüsikalised väärtused (elu, tervis, keskkond, jt), • sotsiaal-poliitilised väärtused (vabadus, õiglus, õiguspõhisus, võrdõiguslikkus, rahvuslus, keel, demokraatia jt), • moraalsed väärtused (ausus, hoolivus, sallivus, töökus, väärikus, lugupidamine jt).

9. Väärtused võivad olla kahes rollis • tunnetus/käsitlus/arutlusobjektid • väärtused kui voorused (iseloomuomadused, sisseharjutatud käitumiskalduvused, väärtushoiakud) • Vooruste puhul on tegemist ühe komponendiga pädevustest, kus on oluline, kuidas teadmised, oskused ja käitumiskalduvused koos toimivad.

10. Õppekava üldosas formuleeritud alusväärtused • Humanism, demokraatia ja keskkonna jätkusuutlik areng (16.02.2009 versioonis )

11. Põhikooli õppekava 30.10.2008 versioonis • 1) elu ja inimväärikuse austamine • 2) südametunnistuse, usu- ja mõttevabadus • 3) lugupidamine enda ja teiste rahvaste traditsioonide ja kultuuriväärtuste vastu • 4) sallivus, võrdõiguslikkus ja demokraatia • 5) õigusriigi põhimõtete järgimine • 6) vägivallatus ja solidaarsus • 7) ausus ja õiglus, vastutustunne • 8) looduskeskkonna säilitamine • 9) perekonna väärtustamine

12. Soome õppekava alusväärtused • inimõigused, • võrdsus, • demokraatia, • looduslik mitmekesisus, • keskkonna jätkusuutlikkus • multikultuurilisuse heakskiit

13. Eesmärgiks on aidata kaasa isiksuse kujunemisele kes... • 1) usub iseendasse ja on tuleviku suhtes optimistlik; • 2) kujundab oma ideaale, püsitab endale lühi- ja pikemaajalisi eesmärke, tegutseb nende nimel, juhib ja korrigeerib iseend ja oma käitumist ning võtab endale vastutuse oma tegude eest; • 3) teeb põhjendatud valikuid oma edasise haridus- ja elutee suhtes, kasutades vajadusel asjakohast nõu ja abi; • 4) elukestvalt õppib ja arendab asjatundlikkust erinevates eluvaldkondades; • 5) suhtuda lugupidavalt kõikidesse inimestesse, vaatamata nende individuaalsetele, sooliste, kultuurilistele ja muudele erinevustele, osata neid erinevusi arvesse võtta; • 6) mõistab ja austab oma ja teiste rahvaste kultuuuritraditsioone, • 7) seisab vastu humanistlike ja demokraatlike väärtuste eiramisele, ei allu manipuleerimisele; • 8) tunneb end kodanikuna, toetab oma tegudega ühiskonna, kultuuri ja looduskeskkonna jätkusuutlikku arengut; • 9) kujundab ja valdab loovaid toimetulekustrateegiaid, elamaks täisväärtuslikult ja õnnelikult.

14. Väärtuskasvatus peaks • innustama õpilasi jõudma selgusele oma väärtustes • reflekteerima omaenda ja teiste väärtuste üle • kujundama teatud käitumiskalduvusi e iseloomuomadusi • õpetama tegema sotsiaalselt vastutustundlikke otsustusi (mõistma tagajärgi) ja oma otsustusi ning tegusid põhjendama

15. Õpetaja kui väärtuste kandja või kujundaja • Köster Julk-Jüri moodi • Õpetaja Lauri moodi Iga õpetaja õpetab väärtusi!

16. Väärtuskasvatuse kaasaegsed meetodid • Ratsionaalse arutluse kaudu (autonoomia ja reflektsiooni tugevdamine, õiglase ühiskonna mudel) • Iseloomukasvatuse kaudu (iseloom hõlmab nii mõtlemist, tundmist kui käitumist) • Holistlik lähenemine, mis integreerib mõlemad meetodid

17. USA Iseloomukasvatuse programmhttp://www.character.org/ Tulemuslik iseloomukasvastus… • Edendab eetilisi tuumväärtusi (ausus, hoolivus, õiglus, vastutus, austus enda ja teiste vastu) ja toetavaid pädevusväärtusi (usinus, tööeetika) kui hea iseloomu aluseid. • Koolid vaatavad kõike läbi moraalse prisma • Nn varjatud õppekava: kooli tseremooniad, õpetaja eeskuju, omavahelised suhted, õpetamise protsess, õppimise hindamine, koolikeskkond, distsipliinipoliitika) • Akadeemiline õppekava (väärtused eri ainetes) • Õppekavavälised tegevused (ringid, projektid, pikapäevarühmad)

18. Tulemuslik iseloomukasvatus… (2) • Loob hooliva kogukonna (usaldus, koostöö, õiglus, austus, hoolivus) • Korduvate moraalsete kogemuste kaudu käitumuslike harjumuste-iseloomu omandamine • Õppekava, mis on õpilastele jõukohane, loomupäraselt huvitav ja tähendusrikas (ühisõpe, probleemipõhine lähenemine, seos eluga) • Püüab edendada õpilastest endast lähtuvat motivatsiooni • Kaasab perekonnad ja ühiskonna eri sektorite esindajad