Tervisekontroll kutsekahjustuste varajaseks avastamiseks

1. Tervisekontroll kutsekahjustuste varajaseks avastamiseks Maie Vahisalu Töötervishoiuarst-otorinolarüngoloog SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Kutsehaiguste- ja Töötervishoiukeskus

2. Meid ümbritseva keskkonna müra on üha suurenev probleem meie kaasaegses elus. Mürakeskkonnas viibivad tänapäeval miljonid inimesed. Mürast tingitud kuulmiskahjustus on üks enamlevinud kuulmiskahjustusi maailmas. Me saame väga palju ära teha, et seda ennetada, kuid kui ta on juba tekkinud, ei ole meil eriti võimalusi, et kuulmist parandada. Mitte keegi ei peaks kaotama oma kuulmist selleks, et teenida oma igapäevast leiba.

3. Tööandja on kohustatud korraldama tervisekontrolli töötajatele, kelle tervist võib tööprotsessi käigus mõjutada töökeskkonna ohutegur ja kandma tervisekontrolliga seotud kulud. Töötaja on kohustatud läbima tervisekontrolli vastavalt kehtestatud korrale, kasutama ettenähtud isikukaitsevahendeid, täitma töötervishoiuarsti töötervishoiualaseid korraldusi. Töötajal on õigus nõuda tööandjalt isikukaitsevahendeid saada teavet töökeskkonna ohutegureist, töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest, tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest abinõudest ja tervisekontrolli tulemustest. töötervishoiu ja tööohutuse seadus

4. miks teha tervisekontrolli? Kõigist kuulmiskahjustustest langeb umbes 1/3 müra toime arvele. Kuigi kuulmine võib saada kahjustatud ka olmemüra tulemusena, on enamus mürakahjustustest siiski tekkinud tööga seotud müra toimel. Euroopa Liidus on mürakahjustus kõige levinum kutsehaigus. Eestis on müra- kahjustus kutsehaigustest 3. kohal. Müra tõttu invaliidistub palju inimesi ja kuulmiskahjustuse kompenseerimiseks kulub väga suuri summasid.

5. miks teha tervisekontrolli? • Tervisekontroll on varajane hoiatav süsteem, mis võimaldab ette võtta õigeaegseid samme, et vältida hilisemat kahju töötaja tervisele. • Tervisekontroll kaitseb ka tööandjat. Aitab ära hoida kutsehaigust ja rahalisi kahjunõudeid. • Kui mürakahjustus on kord tekkinud on ta püsiv ja pöördumatu. Kuigi otsingud käivad pole tänase päevani leitud ravimit kuulmise taastamiseks. • Mürakahjustus on 100% välditav.Kuulmiskaitsevahendid ja regulaarsed kuulmise kontrollid on abinõud normaalse kuulmise säilitamiseks.

6. suhtumine tervisekontrolli Töötajate suhtumine • Kuulmist peetakse nii vähetähtsaks. • Sageli ise ei pööra inimesed oma kuulmisele piisavat tähelepanu, see tundub nii väheoluline kõigi muude suurte eluprobleemide kõrval. Selles osas puudub inimestel ohutunne. Ilmselt on selles osas meie terviseharidus väga puudulik. Loodetakse ka meditsiini kõikvõimsuse peale, et kõike saab ravida ja taastada. Tööandjate suhtumine Oleme kohanud ka tööandjate üleolevat suhtumist, et milleks seda audiomeetriat veel vaja on. Uuringud ju maksavad.

7. mürakahjustus võib tekkida • Lühiaegse väga tugeva heliimpulsi toimel – akustiline trauma – näiteks plahvatus, helitugevus ületab 140 dB, kestab sageli vähem kui 0,2 sek. • Pikaaegse püsiva või muutuva tasemega ülenormatiivse müra toime tulemusena- karvarakkude ainevahetuse häired, rakud degenereeruvad ja asenduvad sidekoega. Enamus Eestis diagnoositud mürakahjustused. Mõlemaid võib diagnoosida kutsehaigusena.

8. pikaaegne kokkupuude ülenormatiivse müraga • Ajutine kuulmisläve nihe (TTS-temporary threshold shift) – peale tööd kuulmine langenud, kõrvad lukus, kohisevad, kuulmine taastub järgmiseks hommikuks. • Püsiv kuulmisläve nihe (PTS-permanent threshold shift) – kuulmislangus jääb püsivaks. Kuulmislangus süveneb aeglaselt, märkamatult, aastate jooksul. Enamus mürakahjustustest kujuneb välja 10 aastaga.

9. mürakahjustuse iseärasused • Kuulmislangus algab 4000 Hz sagedusel , kujuneb välja pikkamööda, aastate jooksul. Varases staadiumis on sümptoomid vähe märgatavad. • Kuulmislangus on algul ainult kõrgete toonide osas, kõne on kuuldav kuid mitte alati hästi arusaadav. Taustamüra olemasolu teeb kõne sageli raskesti mõistetavaks. • ¼ inimestest on kõrvus kohin või helinad. Sageli on “kõrvade pillilöömine” e. tinnitus palju häirivam kui ise kuulmislangus.

10. mürakahjustuse iseärasused • Inimene harjub kõigega, ka halvema kuulmisega, ei tunneta ohtu, paljud peavad ise oma kuulmist normaalseks, ainult kaaskondlased millegipärast ei ole rahul. • Sageli tullakse ise arsti juurde alles siis, kui tekivad tõelised raskused suhtlemisel. • Raske kuulmiskahjustuse korral muutub inimene aastatega sotsiaalselt invaliidiks, eraldub ühiskonnast, vajab abivahendeid (kuuldeaparaat, uksekella võimendi jne.), et elus hakkama saada ja kaasinimestega suhelda.

11. organismi müratundlikkust suurendavad • Vibratsioon • Orgaanilised lahustid • Ravimid • Suitsetamine • Kõrgenenud kolesterooli ja vererõhu näitajad • Geneetiline eelsoodumus. • Meestel on rohkem mürakahjustust - suurem tundlikkus? Rohkem mitte tööga seotud müra?

12. organismi müratundlikkust vähendavad • Kehatemperatuuri langus • Hapniku osarõhu tõus • Vabade radikaalide hulga langus organismis • Kilpnäärme eemaldamine Eksperimentaalne tulemus: mõõdukas müras viibimine vähendab tundlikkust hilisema tugeva müra suhtes.

13. kõrva anatoomia

14. sisekõrv

15. Karvarakud1

16. Karvarakus2

17. Karvarakud

18. Sisekõrv, mürakahjustus

20. nii kuuleb muusikat mürakahjustusega inimene

21. nii kuuleb kõnet mürakahjustusega inimene

22. miks teha audiomeetriat? • Audiomeetria on uurimismeetod, mis võimaldab registreerida algava mürakahjustuse märke ja ohule tähelepanu pöörata. • Eesmärk on avastada mürale tundlikke inimesi, kelle kuulmislangus väga kiiresti süveneb ja nende töö ümberkorraldamisega takistada mürakahjustuse arengut. • Kontrolli ja kuulmise kaitsmisega saab ära hoida suurema kahjustuse, et ei tekiks inimesi, kes ei tule oma kuulmisega elus toime, vajavad toetust ja abivahendeid. • Aitab äratada töötajas huvi oma kuulmist säilitada. Juhib töötaja tähelepanu, et kuulmine on elus oluline ja vajalik.

23. kuidas teha audiomeetriat? • Et hinnata kuulmiskahjustuse teket, pea olema kindlaks tehtud, milline oli selle inimese kuulmine enne mürakeskkonda tööle asumist. • Esmane kuulmise uuring e. baasaudiogramm (baseline audiometry) - toonaudiogramm kõigil sagedustel, mis fikseerib kuulmise seisu antud hetkel ja varasemad kuulmiskahjustused. • Perioodilised läbivaatuste eesmärk - leida mürale tundlikud isikud ja püüda takistada mürakahjustuse arengut

24. kuulmise uuring tuleks teha • Enne tööle vormistamist või 1 kuu jooksul peale mürakeskkonda tööle asumist • Tööülesannete muutumisel asutuse siseselt • Ülenormatiivses müras töötades igal aastal • Peale müras töötamise lõpetamist • Töösuhte lõpetamisel selles asutuses.

25. millal teha audiomeetriat? SOM määruses on öeldud, et tervisekontroll viiakse läbi töö ajal. • Soovitav oleks teha hommikul tööpäeva alguses, et tulemust ei segaks müras tekkiv ajutine kuulmisläve nihe. Eelnevalt 14 t ei tohi müras viibida. Hoiatada ka olmemüra eest. • Audiomeetriat teeb väljaõppinud õde-audiometrist, otsuse tulemuse kohta annab töötervishoiuarst

26. audiomeetria meetodid • Skriining e. sõeluuring – helitugevus on fikseeritud 15 või 20 dB, mõõdetakse kõik sagedused • Mõõdetakse ainult õhujuhtivus sagedustel 500; 1000; 2000; 3000; 4000; 6000; Hz (esmane ja perioodiline tervisekontroll) • Mõõdetakse nii õhu- kui ka luujuhtivus kõigil sagedustel (kutsehaiguse kahtlusel) • Kõneaudiomeetria ja ülelävelised testid näit. kõnest arusaadavus alla 60% viitab muule etioloogiale, kui müra toimele (kutsehaiguse ekspertiisil)

27. audiomeetria tingimused • Audiomeeter peab olema kalibreeritud vähemalt 1x aastas. • Uuringuruumis ei tohi olla taustamüra üle normi. • Hea oleks kasutada kordusuuringul sama audiomeetrit ja uuringumeetodit. • Audiogrammil peaks olema: töötaja nimi ja amet, uuringu kuupäev, uurija nimi, audiomeetri kalibreerimise aeg, müra andmed töökohal, taustmüra olemasolu uuringu ruumis.

28. audiomeetria • Kui töökoha müratase ületab 85dBA tuleks teha iga-aastane audiomeetriline kontroll. • Iga audiogrammi tuleb võrrelda baasaudiogrammiga. • Kui toonaudiomeetrial on leitud kuulmisläve nihe üle 15 dB tuleks 30 päeva jooksul teha uus uuring. Kui see on korras võib eelmise uuringu tühistada. • Vajadusel konsulteerida otorinolarüngoloogiga, et selgitada välja kuulmislanguse võimalikud muud põhjused.

29. audiomeetria tulemused • Iga töötajat informeerida tema testi tulemustest. • Kui esineb kuulmisläve nihe 70% töötajatest tuleks üle vaadata kuulmiskaitse vahendid ja informeerida kuulmise halvenemisest ka tööandjat • Õpetada ja jälgida kuulmiskaitse vahendite õiget kasutamist

30. mürakahjustuse audiomeetriline leid

31. mürakahjustus kutsehaigusena Eestis 1997-2004 a.

32. NB! • Müra tõttu kaotatud kuulmist ei ole võimalik taastada ei ravimite, ega operatsioonidega. • Ei ole olemas meetodit, millega elustada hävinenud närvirakke sisekõrvas. • Isegi kuuldeaparaadiga ei saa kuulmist täielikult ennistada. • Ainus, mida saame teha, on säilitada olemasolevat kuulmist.

33. SA Põhja-Eesti RegionaalhaiglaKutsehaiguste- ja Töötervishoiukeskus Töötervishoiuteenused asutustele Müügiesindaja: Riina Koltshanova Telefon: 670 1004 E-mail: riina.koltsanova@regionaalhaigla.ee

34. tänan tähelepanu eest!