1 / 11

VEEBILANSS INIMESEL

VEEBILANSS INIMESEL. Tallinna Lilleküla Gümnaasium Koostas: Kristel Mäekask. Veesisaldus inimorganismis. 70 kilose kehakaaluga i nimene sisaldab 42...45 liitrit vett. Inimene saab umbes 1/3 veest toiduga ning 2/3 joogiga.

oshin
Download Presentation

VEEBILANSS INIMESEL

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. VEEBILANSS INIMESEL Tallinna Lilleküla Gümnaasium Koostas: Kristel Mäekask

  2. Veesisaldus inimorganismis • 70 kilose kehakaaluga inimene sisaldab 42...45 liitrit vett. • Inimene saab umbes 1/3 veest toiduga ning 2/3 joogiga. • Meie veevajadus ei ole püsiv, vaid oleneb kliimast, east, tööst, tervislikust seisundist ja teistest näitajatest. • Mida rohkem on organism rasvunud, seda väiksem on tema veesisaldus ja vastupidi.

  3. Mida noorem on organism, seda veerikkam ta on. loode vastsündinu täiskasvanu vanur

  4. Rakusisene ja rakuväline vesi Rakusisene vesi (67%) Vereplasma (8%) Rakkudevaheline keskkond (25 %)

  5. Organismi veesisalduse langus: • Kui organismi veesisaldus langeb: • 5% tunneme jänu • 20% sureme • Janutunne– on organismi hoiatussüsteem, kui veri muutub soolarikkaks.Jänutunne saab alguse aju keskmises piirkonnas. • Ilma veeta võib inimene elada sõltuvalt tingimustest vaid 4...7 päeva. • Jänu tekib kui on vähe vett või palju soolast.

  6. Erituselundid Erituselunditeks on neerud, kopsud ja nahk. Põhiliselt vabaneme üleliigsest veest urineerides – uriini moodustumine algab verest. veri neerud kusejuha põis sulgurlihas kusiti neerupealised venoosne veri arteriaalne veri vasak neer parem neer kusejuha pärasool põis kusiti

  7. Neerude ehitus Neerud – paariline organ, mis asetseb kõhuõõnes kahel pool lülisambakanalit soolestiku taga. ~10 – 12 cm pikad; ~5 – 6 cm laiad; ~4 cm paksud. Kumbagi neeru hargneb aordist suur arter.  Neerud läbinud veri eemaldub neerudest veenide kaudu

  8. kihn neerukoor neerusäsi neeruarter neeruveen kusejuha näsa

  9. Nefron Neeru funktsionaalseks ühikuks on nefron, neid on väga palju – mõlemas neerus umbes miljon. Nefron kujutab endast pikka peenikest toru, mille ühes otsas on neerukehake. Veresoonte kapillaaridest filtreerub vesi koos lahustunud jääkainetega väänilistesse neerutorukestesse. Seejärel filtreeruvad verre tagasi kõik need ained mida organism vajab. http://www.kidneypatientguide.org.uk/site/HKWanim.php

  10. Neerud toimivad kui filter • – on võimelised organismile vajalikud ained tagasi saatma. • Need valgud, mida organism rakkude ehitusmaterjaliks ei vaja , lõhustatakse maksas ja muundatakse kusiaineks. • Veri viib vee ja kusiaine neerudesse (Iga päev läbib neeru ligi 1000l verd). • Kui veri liigub läbi neerude, siirdub kusiaine verest uriini. • Filtreeritud vereplasmast imenduvad suhkur, osa sooli ja peaaegu kogu vesi tagasi vereringesse. • Neerude kaudu erituva vee hulka kontrollib ajuripatsi poolt toodetavhormoon.

  11. Kasutatud materjal: • http://www.healthilife.ee/raamat/vesi.html • http://www.snyderhealth.com/water.htm • http://www.greatwater.com.au/whydrinkwater.html • http://connection.lww.com/Products/porth7e/Ch33.asp • http://www.kidneyetn.org/images/goodkidney.gif • http://www.kidneypatientguide.org.uk/site/HKWanim.php • http://www.uri.edu/pharmacy/animation/steveKingkidney.htm

More Related