Vabatahtliku tegevuse koolituspäev 27 .aprill 2011, Rapla

1. Vabatahtliku tegevuse koolituspäev27.aprill 2011, Rapla Anna Gramberg Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskus anna@vabatahtlikud.ee

2. Päevakava 12.00-13.00 - Ülevaade vabatahtlikust tegevusest ja selle edendamisest Eestis, Vabatahtlike värava ja vabatahtliku passi tutvustus, EVTA tähistamine Eestis – Anna Gramberg, Vabatahtliku Tegevuse Arenduskeskus (VTA) 13.00-13.15 - Teeme Ära talgupäev 2011– Mikk Merekivi, TÄ koordinaator 13.15 – 13.30 – Töötukassa võimalused toetada töötute osalust vabatahtlikus tegevuses – Hetti Kask ja Pille Vavulski, Eesti Töötukassa Raplamaa osakond 13.30-13.45 – virgutuspaus 13.45-15.15 – kohalikud näited ja kogemused vabatahtlike kaasamisest: Raplamaa priitahtlikud pritsumehed (Raul Aarma, Raplamaa Päästeosakond), MTÜ Raplamaa Noored (Anneliis Kõiv), Pahkla Camphilli küla Vabatahtlike kaasamise ja juhtimise põhimõtted – Anna Gramberg, VTA 15.15-15.30 – virgutuspaus 15.30-17.00 – arutelu maailmakohvikus: kuidas edendada vabatahtlikku tegevust Raplamaal? Kuidas tähistada vabatahtlike aastat maakonnas?

3. MIS ON VABATAHTLIK TEGEVUS? KES ON VABATAHTLIK?

4. AASTA VABATAHTLIK RAPLAMAALT 2007 KAIDO EMBERG (31) • Juhib Lelle jalgpalliklubi FC LELLE. Tänu Kaido ettevõtlikkusele on jalgpall meie väikeses maakohas popp, ühes võistkonnas mängivad koos erinevad põlvkonnad. Kaido hoolitseb ka jalgpalli järelkasvu eest, õhinal ja säde silmis ootavad väikesed jalgpallisõbrad treeningut (Lelle Haridus- ja Kultuuriselts)

5. AASTA VABATAHTLIK RAPLAMAALT 2007 TARMO TAMMUS (26) • Päästeskautide juhendaja, noortejuht Kaitseliidus, Rapla Noorte Nõukogu liige, juhendas Tugikeskuses Vahtra vaimupuuete ja psüühikahäiretega noori. Klubi R13 vennaskonna liige, mis igal 13. kuupäevale langenud reedel talgutöid teevad. Tuntud ja hinnatud oma abivalmiduse ja päikeselise loomuse poolest (Kaitseliidu Rapla malev)

6. AASTA VABATAHTLIK RAPLAMAALT 2007 URVE UUSBERG (55) • 1989.a. algul kutsus Urve kokku kaheksa inimest, et asutada Raplamaa usaldustelefon. Kahekümne aasta jooksul on helistajatele oma tuge pakkunud ligi 50 vabatahtlikku, keda Urve on koolitanud ja juhendanud. Idee teiste teenimisest oma tegevuse ja olemasoluga on Urve jaoks oluline mõlemas valdkonnas, mida ta väga armastab – psühholoogias ja muusikas. Tänu Urvele tegutsevad Raplamaal juba aastaid Riinimanda koorid, toimub Saaremaa suvelaager noortele ning palju kaasamõtlemist ja –elamist pakkuvaid kultuurisündmusi.(Pille Kuldkepp)

7. MIS ON VABATAHTLIK TEGEVUS? • oma aja, energia või oskuste pakkumine vabast tahtest ja tasu saamata • vabatahtlikud aitavad teisi või tegutsevad peamiselt avalikes huvides ja ühiskonna heaks • oma pereliikmete abistamist ei loeta vabatahtlikuks tegevuseks

8. KUI PALJU ON EESTIS VABATAHTLIKKE? 27-30% Eesti elanikest on tegutsenud teadlikult vabatahtlikuna. 17% lisaks teevad midagi, aga ei teadvusta ennast vabatahtlikuna (Uuring “Vabatahtlikus tegevuses osalemine Eestis” 2008, 2009) Euroopa Liidu keskmine on 34%, Eesti 14. kohal (Eurobaromeeter . Euroopa sotsiaalne tegelikkus 2006)

9. KES ON VABATAHTLIKUD? • 51% mehed, 49% naised • pigem tööealised 29% (35-49.a.) ja nooremad 24% (15-24 a.) • enamikul kõrgharidus (61%) • pigem maa-asulas elavad (38%) • pea pooled palgatöölised (43%), s.h. valdavalt juhtivtöötajad ja seega kõrgema sissetulekuga • eesti rahvusest

10. ENAMIK ON VÄHEAKTIIVSED 78% vabatahtlikest on väheaktiivsed, juhuslikud. Tegevused: heakorra või päästetööd või inimestele abi pakkumine. Valdkonnad: külaliikumine ja kohaliku elu edendamine, keskkonnakaitse ja loodushoid ning sotsiaaltöö. Soovivad tunda ennast vajalikuna või veeta kasulikult vaba aega. On valmis ka edaspidi tegutsema juhul kui sobiv võimalus ette juhtub.

11. VÄHESED ON AKTIIVSED 17% vabatahtlikest on aktiivsed, pikemaajalised. Teadlik ja motiveeritud vabatahtlik tegevus. Tegevused: teavitustöö, projektide kirjutamine, inimestele abi pakkumine, aga ka ühenduste juhtimine, ürituste ja koolituste korraldamine. Valdkonnad: külaliikumine, haridus ja teadus, sotsiaaltöö, kunst ja kultuur ning keskkonnakaitse ja loodushoid. Soovivad ennast arendada, saada juurde teadmisi ja kogemusi, parandada oma töövõimalusi ning panna ennast proovile uues valdkonnas.

12. MIDA VABATAHTLIKUD TEEVAD

13. MITTEVABATAHTLIKUD – MIKS POLE OSALENUD? • Pole vabatahtlikus tegevuses osalemiseks aega leidnud (46%) • Pole selle peale mõelnud (23%) • Kehv tervis (22%) • Ei tea, kus saab vabatahtlikuna tegutseda (20%) • Pole leidnud huvipakkuvaid võimalusi (14%) Mittevabatahtlike hulgas on enam vanemaealisi (65 ajavanemad), alg- ja põhiharidusega inimesi, samuti lapsehoolduspuhkusel olevaid noori ning pensionäre.

14. MIS VABATAHTLIKKE MOTIVEERIB? MIKS SA OLED VABATAHTLIK? MIS INNUSTAB MEIE VABATAHTLIKKE? MIS MA SELLEST TEGEVUSEST SAAN?

15. MIS VABATAHTLIKKE MOTIVEERIB • Tunda ennast vajalikuna (66%) • Veeta oma aega kasulikult (64%) • Aidata teisi (63%) • Võimalus suhelda teiste inimestega (62%) • Saada oma tegemistest ja saavutustest rahulolu (61%) • Võimalus veeta meeldivalt aega teiste inimestega (60%) • Saada juurde teadmisi/kogemusi või areneda (52%) • Saada uusi tuttavaid, luua kontakte (51%) • Parandada oma võimalusi teha meelepärast tööd (44%) • Panustada Eesti ühiskonna üldisesse arengusse (41%)

16. KUST SAADAKSE INFOT?

17. ORGANISATSIOONI TEGEVUSE JA VABATAHTLIKURAHULOLU SEOSED • Organisatsioon pakub vabatahtlikule mitmekesiseid ja jõukohaseid tegutsemisvõimalusi • Potentsiaalseid vabatahtlikke teavitatakse kaasa löömise võimalustest • Antakse piisavalt tagasisidet ja tunnustatakse • Vabatahtlikke koolitatakse ja juhendatakse piisavalt • Organisatsioon kajastab oma tegemisi avalikkusele

18. PRAKTILISED JÄRELDUSED UURINGUST • Tuleb olla nähtav, rääkida lugusid, kajastada üritusi – enamik inimesi saab infot vabatahtliku tegevuse kohta meediast, oluline on organisatsiooni maine • Tuua oma kodulehel esile, kuidas saab kaasa lüüa - teadlikud huvilised otsivad ise võimalusi (internetist) • Isiklik kutse on kõige mõjusam – isegi sõber ei pruugi teadvustada, et võiks kaasa lüüa, kui otse ei kutsuta • Tõsta teadlikkust, kuidas vabatahtlik tegevus pakub võimalusi oma oskusi arendada, paremini tööturul konkureerida, pereelu ja ühiskonna jaoks panustamist ühendada või aega koos sõpradega kasulikult veeta

19. VALDKONNA ARENDAMINE EESTIS – MIS TEHTUD? • Olukorra kaardistamine (uuringud, analüüsid) • Teadlikkuse tõstmine (foorumid, Teeme Ära) • Ühenduste suutlikkuse tõstmine (koolitused) • Koordineerivad organisatsioonid (SIM, VTA, maakondlikud vabatahtlike keskused jt.) • Riiklik poliitika (EKAKi elluviimine) • Riiklik ja kohalik vabatahtlike tunnustamine

20. KES TEEVAD? ÜHENDUSED • VTA • EMSL • Liikumine Kodukant • ELF • Heateo SA • Continuous Action • SA Tallinn 2011 • Maakondlikud vabatahtlike keskused ASUTUSED • Siseministeerium • Teised ministeeriumid oma haldusalas (s.h. allasutused), valdkonnapõhiselt • Euroopa Noored Eesti Büroo • Maakondlikud Arenduskeskused (EAS)

21. VABATAHTLIKU TEGEVUSE ARENDUSKESKUS loob ühendustele parimad võimalused vabatahtlike kaasamiseks. Selleks: • loome Eestis vabatahtlike kaasamiseks soodsat keskkonda (nt. osalus valdkonna arengukavas, VTA nõukoda, Vabatahtlike Värav: www.vabatahtlikud.ee) • kasvatame ühenduste suutlikkust vabatahtlikke kaasata ja juhtida (nt. koolitused, vabatahtliku sõbra märk) • Euroopa Vabatahtlike Keskuse (CEV) ja EMSLi liigewww.vabatahtlikud.ee/vta

22. VABATAHTLIKE VÄRAV • info vabatahtliku tegevuse kohta ühest kohast • uudised, nõuanded, uuringud, lood • vabatahtlikke kaasavate organisatsioonide andmebaas (lisa oma organisatsiooni tutvustus ning avalikusta profiil) • kuulutuste süsteem - organisatsioonid saavad lisada vabatahtlike otsimise kuulutusi (VTA modereerib ja kinnitab) • vabatahtlikud saavad otsida kuulutusi piirkonna ja valdkonna järgi ja tellida kuulutusi e-postile (u. 865 tellijat) • Kõik huvilised saavad tellida uudiskirja (u. 550 tellijat) • 2011 lisandub vabatahtlike andmebaas. • CV-Online kuvab Vabatahtlike Värava kuulutusi oma andmebaasis www.cv.ee, EMSL viitab oma infokirjas. • Värava vaadatavus : u. 8000 külastust kuus, neist 5000 indiv.

23. SISEMINISTEERIUM • tegeleb kodanikuühiskonna (s.h. vabatahtliku tegevuse) alase riikliku poliitika analüüsimise, kavandamise ja koordineerimisega ning kodanikuühiskonna arendamise korraldamisega (nt. EKAKi rakendamine, KODAR) • Kodanikühiskonna arengukava (KODAR) 2011-2014: ühendustesse vabatahtlike kaasamise edendamine, teavitustegevused ja propageerimine, info kättesaadav vabatahtliku tegevuse võimaluste kohta, tunnustamine • koordineerib EVTA 2011 tähistamist Eestis (www.siseministeerium.ee/evta2011)

24. MAAKONDLIKUD VABATAHTLIKE KESKUSED • Järvamaa Vabatahtlike Keskus (eestvedaja SRIK Paide ühendus) – praktilised talgukoolitused omavalitsustes, rakendatakse kohalikku maksevahendit P.A.I (vabatahtliku tegevuse tundide eest) • Jõgevamaa Vabatahtlike Keskus (Noorteühendus Juventus) – loob ja rakendab vabatahtliku tegevuse koordineerimise mudelit eelkõige noorsootöö ja elukestva õppe valdkonnas • Läänemaa Vabatahtlike Keskus (Kodukant Läänemaa) – igas omavalitsuses ümarlauad, valiti 12 vabatahtlike tugiisikut, andmebaasid, koolitused, võrgustik • Pärnumaa Vabatahtlike Keskus (Pärnumaa Kodukant) – uuring elanike ja organisatsioonide seas, toimiva mudeli väljatöötamine • Viljandimaa Vabatahtlike Keskus (VIVAK) – töötatakse välja ankeedid, akrediteerimis- ja tagasisidesüsteem, tugisüsteem

25. VABATAHTLIKU PASS • Vahend vabatahtliku tegevuse kaudu saadud teadmiste, oskuste ja kogemuste kirja panemiseks • Saab esitada lisana CV juurde tööle, õppima või stipendiumile kandideerides • Vabatahtliku pass koosneb: a) vabatahtliku ja org.-i poolt täidetav vorm b) oskuste ja teadmiste loeteluc) kaaned, kus mõisted ning näpunäiteid täitmiseks • Kooskõlas Europassi, Noortepassi ja elukestva õppe võtmepädevustega • Valmimisel elektrooniline vabatahtliku pass (koostajaCreative Union)

26. 2011 a Euroopa vabatahtliku tegevuse aasta JAANUAR sissejuhatav avakuu VEEBRUAR hea koostöö kuu MÄRTS spordikuu APRILL kohaliku arengu kuu MAI noortekuu JUUNI riigikaitsekuu JUULI kultuurikuu AUGUST keskkonnakuu SEPTEMBER professionaalne vabatahtlikkus / ettevõtete vabatahtlik tegevus OKTOOBER eakate ja sotsiaalvaldkonna kuu NOVEMBER siseturvalisuse kuu DETSEMBER vabatahtliku töö väärtus; vabatahtlike tunnustamine ja tänamine

27. Euroopa aasta tegevustega Eestis soovitakse: • Tõsta üldist teadlikkust vabatahtlikust tegevusest, selle väärtusest ja vabatahtlikuna tegutsemise võimalustest • Tugevdada ühenduste vabatahtlike kaasamise võimekust Mõlema eesmärgi saavutamiseks töötatakse vabatahtlikku tegevust soodustava keskkonna ja vabatahtliku tegevuse kui olulisima kodanikuaktiivsuse tunnustamise nimel

28. EUROOPA AASTA RINGREIS (kodanikuühenduste ja vabatahtlike mess) • Tallinnas 3.-7. mail Nokia Kontserdimajas • Ühiskonna arvamusliidrite debatid ja arutelud (teemasid saab pakkuda igaüks!) • Vestlusringid ja töötoad • Kogemuste ja kontaktide vahetamine ning lühikoolitused • Kodanikühenduste ja vabatahtlike „turg“ - Organisatsioonidel võimalus tutvustada oma tegevusi ja kaasata uusi vabatahtlikke. • Ringreisi päevad jagatakse teemade ja sihtgruppide lõikes. http://www.siseministeerium.ee/evta-ringreis/

29. JAGA OMA LUGU TERVELE EUROOPALE! http://europa.eu/volunteering/et/my-storySelle kaudu on vabatahtlikel ja vabatahtlikke kaasavatel ühendustel võimalik jagada kogemusi, rääkida lugusid ning tuua välja parimad praktikad tervele Euroopale. Kirjatööd võivad olla vabas vormis, rääkida võib näiteks sellest, kuidas hakkasid vabatahtlikuks ning mida vabatahtlik tegevus on Sulle andnud. Selleks, et Sinu lugu mõistaks võimalikult paljud, soovitame kirjutada see inglise keeles, kuid oodatud on ka eestikeelsed kirjatööd. Lugusid saab saata eelpool mainitud viitel “saatke meile oma lugu” nupu alt. Saadetud lugudele on võimalus lisada ka viiteid, dokumente, pilte.

30. KUST SAADA INFORMATSIOONI? Siseministeerium (projekti koordineeriv asutus) www.siseministeerium.ee/evta2011 www.europa.eu/volunteering/et www.facebook.com/evta2011 Soovid kuuluda Euroopa aasta teavituslisti? Saada e-kiri:marten.lauri(at)siseministeerium.ee

31. VABATAHTLIKE KAASAMINE JA JUHTIMINE

32. Hakka vabatahtlikuks! Muuda maailma!

33. MAAILMAKOHVIKU ARUTELU KUIDAS KESKMISELE RAPLAMAALASELE VABATAHTLIKU TEGEVUSE OLEMUST KOHALE VIIA • Esmalt vaja olukorda maakonnas kaardistada • Raplamaa vabatahtlike keskus vajalik, kes otsib ja vahendab infot ja võimalusi • Töötukassa konsultantide informeerimine • Edulugude ja võimaluste avaldamine meedias, nt. maakonnalehe vahel ilmuks vabatahtlike leht 1x poolaastas, mis tutvustab olnud/tulevasi tegevusi • Nädalises võiks olla kord kuus lugu vabatahtlikust (kuu vabatahtlik, sealt edasi aasta vabatahtliku valimine) • Vabatahtlike vahetus (nt eri maakondade organisatsioonide vahel, erinevates valdkondades) • Teemaga peaks kokku puutuma juba maast-madalast, tutvustamine koolis (nt. õpilasomavalitsus, YFU juba olemas) • Meedias info ja lood • Inimeselt inimesele sõna levitamine