1 / 31

Väetusõpetus ehk agrokeemia

Väetusõpetus ehk agrokeemia. Katrin Uurman uurmank@hot.ee 2006. Väetusõpetuse mõiste. Väetusõpetus on teadus, mis uurib taime, mulla ja väetiste vastastikuseid suhteid. Väetusõpetuse ülesanded. Suurendada saaki Parandada saagi kvaliteeti Tõsta ja / või säilitada mullaviljakust

pippa
Download Presentation

Väetusõpetus ehk agrokeemia

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Väetusõpetus ehk agrokeemia Katrin Uurman uurmank@hot.ee 2006

  2. Väetusõpetuse mõiste • Väetusõpetus on teadus, mis uurib taime, mulla ja väetiste vastastikuseid suhteid.

  3. Väetusõpetuse ülesanded • Suurendada saaki • Parandada saagi kvaliteeti • Tõsta ja/või säilitada mullaviljakust • Väetamisega ei kaasneks keskkonna saastamist

  4. Väetusõpetuse teooriad • Väetusõpetuse teooriad on kirja pannud teadlane Justus von Liebigh • Miinumumseadus • Toitainete täieliku tagastamise teooria

  5. Miinimumseadus Taimede saagikuse ja kvaliteedi määrab miinimumis olev toite-element või mõni muu kasvutegur (nt põua-periood, ebasoodne mulla pH jne).

  6. Toitainete täieliku tagastamise teooria • Toitaineid antakse väetistega mulda niipalju kuipalju neid taimed oma kasvu ja arengu tõttu eemaldavad.

  7. Väetistes olevate toiteelementide sisalduse väljendamise viisid • Toiteelemendina (%) • N - lämmastik • P - fosfor • K - kaalium • Toimeainena (%) • K2O – kaalium • P2O5 – fosfor • Tekitab segadust kuna number on suurem kui tegelikult väetis elementi sisaldab.

  8. Taimetoiteelemendi mõiste • Taimetoiteelement on keemiline element, mis on vajalik taimede kasvuks ja arenguks ning mida pole võimalik asendada mõne teise keemilise elemendiga kuna igal ühel on oma kindel ülesanne taimes

  9. Taimetoiteelementide rühmitamine • Taimetoiteelementide rühmitamine lähtuvalt taimede kvantitatiivsest (koguselisest) vajadusest • makroelemendid - C, O, H, N, P, K, Ca, Mg, S; • poolmikroelemendid - Fe, Mn, (Si, Al); • mikroelemendid - B, Cu, Mo, Zn, Co (Na, Cl); • ultraelemendid - Sr, Cd, Cs, Rb. Si, Al, Na ja Cl sulgudesse märgitud, sest nad on suuremates kogustes taimedele toksilise mõjuga.

  10. Taimetoiteelementide rühmitamine lähtuvalt taimedes ümberpaiknemise alusel • kergesti ümberpaiknevad - N, P, K, Mg; • raskesti ümberpaiknevad - Ca, Fe, S

  11. Taimetoitaine mõiste • Taimetoitaine on keemiline ühend millena taimetoiteelemendid taime sisenevad. • N – • P – • K –

  12. Toitainete omastamine • Juurtoitumine • Juureväline toitumine

  13. Toitainete omastamine Toiteioon Toiteioon Seotud Vaba protoplasmas lehes toiteioon toiteioon või vakuoolis või varres MULLA MULLA- JUUR TAIME TAHKE LAHUS MAAPEALNE FAAS OSA

  14. Juurtoitumine • Toimub juurte kaudu • Passiivne omastamine • Difusioon • Asendusadsorptsioon

  15. Passiivne omastamine Maapealneosa Õhukindlalt suletud Skaalaga pipett Vesi Toimub toitainete imamine koos veega.

  16. Difusioon MULDJUUR 30% 20% 10% Sellest osast, kus kontsentratsioon on suurem, liiguvad toitained sinna ossa, kus kontsentratsioon on väiksem. Ainete liikumine jääb seisma, kui % on mõlemal pool ühesugune. Looduses difusioon seisam ei jää, sest toitained kasutatakse taimes mitmesugustes protsessides.

  17. Aktiivne omastamine Toimub ioonide vahetus. Positiivseid ioone vahetatakse positiivsete vastu ja negatiivseid negatiivsete vastu.

  18. Juureväline toitumine • Juurevälisel toitumisel sisenevad taimetoitained taimesse maapealsete osade kaudu • Omastatakse • peamiselt CO2, O2, NH3 (gaasilistena) • ka lahustunud mineraal- ja isegi orgaanilisi aineid • Peamiselt kasutatakse: • N-väetiseid • Fe, Mn, Zn, Co ja teisi mikroväetiseid

  19. Juurevälise väetamise kasutamise efektiivsus sõltub: • lahuse kontsentratsioonist • välistemperatuurist • niiskusest • taime vanusest • taime füsioloogilisest seisundist

  20. Tähtsamate taimetoiteelementide füsioloogilised funktsioonid

  21. N – lämmastik • liigse väetamise tunnused • kiire lehtede ja võrsete kasv • lehed suured ja tumerohelised • varred kergesti murduvateks • juurestik on vähearenenud • väheneb vastupanuvõime haigustele ja kahjuritele • puuduse tunnused • väga tugev juurestik • peened võrsed • alumised lehed kahvatuvad

  22. Taimede lehed on ebanormaalselt suured ja tumerohelise värvusega Lämmastiku liig

  23. Lämmastiku puudus Taimede vanemad lehed on kahvaturohelise, hiljem kollase värvusega

  24. P – fosfor • liigse väetamise tunnused • taimed valmivad enneaegu ega anna piisavaid saake • puuduse tunnused • nõrgeneb lehtede, varte ja juurte kasv • vanemad lehed muutuvad sinakaks • leheroodude juurde ilmuvad tumedad laigud

  25. Fosfori puudus Lehtedel violetjas värvus

  26. K – kaalium • liigse väetamise tunnused • lehtedel pruunide laigud • lehed on heledad • takistatud on Ca ja Mg omastamine • puuduse tunnused • lehtede äärtel, tipus kollased või kollakaspruunid laigud • leheservad keerduvad, varisevad • õite värv tuhm • taim lamandub kergesti • meenutavad vee puudust • võib tekkida liivmuldadel

  27. Kaaliumi puudus Lehtede servades kollased laigud

  28. Kaltsiumi puudus • leheservad kaarduvad allapoole • võrsete tipud, õiepungad kuivavad • tomatil põhjustab viljatipumädanikku

  29. Vasta testi küsimustele: http://www.eformular.com/katrinu/agrokeemia.html

  30. Kasutatud allikad Kuldkepp, P. Taimede toitumise ja väetamise alused. Tallinn 1994. Kärblane, H. /Koost/. Taimede toitumise ja väetamise käsiraamat. Tallinn 1996.

  31. Tänan tähelepanu eest!

More Related