80 likes | 311 Views
Põhiseadusliku riigikorra taastamine. Liia Hänni. Eesti NSV ÜN otsus Eesti riiklikust staatusest, 30.märtsil 1990. ... Kuulutab välja üleminekuperioodi, mis lõpeb Eesti Vabariigi põhiseaduslike riigivõimuorganite moodustamisega.
E N D
Põhiseadusliku riigikorra taastamine Liia Hänni
Eesti NSV ÜN otsusEesti riiklikust staatusest, 30.märtsil 1990 • ... • Kuulutab välja üleminekuperioodi, mis lõpeb Eesti Vabariigi põhiseaduslike riigivõimuorganite moodustamisega.
Eesti Vabariigi ÜN otsus1991.a. 3.märtsi l EV iseseisvuse taastamise küsimuses toimunud referendumi tulemuste arvestasmisest EV riigivõimuorganite tegevuses 13.märtsil 1991 • Pidada vajalikuks koostöös kõigi iseseisvust toetavate poliitiliste jõududega kuu aja jooksul välja töötada ja oma tegevuses aluseks võtta konkreetsete riigiõiguslike ja välispoliitiliste sammude kava, mis kindlustaksid riigiõiguslikud alused omariiklusele...., selleks et jõuda üleminekuperioodi lõpetamiseni EV põhiseaduslike riigivõimuorganite taastamisega demokraatlike valimiste teel.
EESTI KONGRESSI OTSUSED PÕHISEADUSLIKU RIIGIVÕIMU TAASTAMISEKS IV istungjärk, 16. märts 1991 Eesti Kongressi avaldus Eesti poliitika päevaküsimustest Kriisist väljapääsuks peab Eesti Kongress vajalikuks: … - Korraldada veel käesoleval aastal erakondlike nimekirjade alusel Taastava Kogu valimised valijaskonnaga, mille osas saavutatakse kokkulepe Eesti Vabariigi Ülemnõukogu ja Eesti Kongressi vahel
ÜN otsusEESTI RIIKLIKUST ISESEISVUSEST20. august 1991 ........... 1. Kinnitada Eesti Vabariigi riiklikku iseseisvust ja taotleda eesti Vabariigi diplomaatiliste suhete taastamist. • EV põhiseaduse väljatöötamiseks ja rahvahääletusele esitamiseks moodustada Põhiseaduslik Assamblee, mille koosseis kujundatakse delegeerimise teel EV kõrgeima seadusandliku riigivõimuorgani EV Ülemnõukogu ning EV kodanikkonna esinduskogu Eesti Kongressi poolt. • Viia läbi Eesti Vabariigi uue põhiseaduse järgi Eesti Vabariigi parlamendivalimised 1992. aasta jooksul.
Põhiseaduse rahvahääletus28.juuni 1992 • Nimekirjadesse kantud 669080 Eesti kodanikku • Rahvahääletusesest osavõtt 66.8% • Põhiseaduse poolt hääletas 91.3%