Kohalikud omavalitsused ja kriisireguleerimine

1. Kohalikud omavalitsused ja kriisireguleerimine Priit Saar Pääste- ja kriisireguleerimispoliitika osakond Siseministeerium

2. Kriisireguleerimine Taastamine Valmistumine Lahendamine Ennetamine Kriisireguleerimine Elutähtsate teenuste toimepidevus

3. Eesti kriisireguleerimise korralduse suurim erinevus ja sarnasus võrreldes välisriikidega • Asjassepuutuvate riigiasutuste juhtiv roll nii väiksemate, kui ka suuremate sündmuste lahendamisel, kui ka nende ennetamisel ja nendeks valmistumisel – omavalitsustel valdavalt toetav roll, samas oluline roll tagajärgede leevendamisel ja KOV teenuste häirete lahendamisel • Kriitilise infrastruktuuri kaitse ehk elutähtsate teenuste toimepidevuse süsteemi reguleerimine ja arendamine

4. KOV ülesanded HOVS alusel • Juhtis HO linnas ja vallas – millist HO? • Riskianalüüsi ja kriisireguleerimisplaani koostamise kohustus – samas oli sätestatud SIM kohustus tasuda koostamise kulud • KOV kriisikomisjoni moodustamise kohustus suuremates, kui 50 000 elanikuga KOVides

5. HO mõiste HOSis • sündmust või sündmuste ahelat, mis ohustab paljude inimeste elu või tervist (kümned vigastatud) või põhjustab suure varalise kahju (kahju ulatus kümnetes miljonites kroonides) või suure keskkonnakahju (vajalik inimese sekkumine looduskeskkonna eelneva seisundi taastamiseks) või tõsiseid ja ulatuslikke häireid elutähtsa teenuse toimepidevuses ning mille lahendamiseks on vajalik mitme asutuse või nende poolt kaasatud isikute kiire kooskõlastatud tegevus.

6. Päästesündmus, Kõrgendatud oht • Päästesündmus käesoleva seaduse tähenduses on ootamatu sündmus, mis ohustab inimese elu, tervist, vara või keskkonda tulekahju, loodusõnnetuse, plahvatuse, liiklusõnnetuse, keskkonna reostuse või muu ohu korral ning mille tagajärjeks on füüsikalistest või keemilistest protsessidest vahetult lähtuv kõrgendatud oht. • Kõrgendatud oht on oht isiku elule, kehalisele puutumatusele, füüsilisele vabadusele, suure väärtusega varalisele hüvele või suure keskkonnakahju tekkimise oht.

7. Tavasündmus, hädaolukord, eriolukord, erakorraline seisukord • PÄÄSTESÜNDMUS, AVALIKU KORRA RIKKUMINE, NAKKUSHAIGUSE JUHTUM JNE - lahendamisega tegelevad selleks seadustega määratud asutused oma igapäevaste ülesannete raames • HÄDAOLUKORD – suurem sündmus, ei kuulutata välja • ERIOLUKORD –kuulutatakse välja Valitsuse poolt loodusõnnetuse ja katastroofi korral või nakkushaiguse leviku tõkestamiseks • ERAKORRALINE SEISUKORD – kuulutatakse välja Riigikogu poolt põhiseaduslikku korda ähvardava ohu puhul

8. Hädaolukordade lahendamise süsteem • Tugineb eriseadustes ja nende alamaktides sätestatud regulatsioonidele – pädevused peavad toimima ka hädaolukorras • Tõenäolisemate ja/või olulisemate hädaolukordade kohta koostatakse VV otsusega kehtestatud hädaolukorra lahendamise plaanid (HOLP)

9. Hädaolukordade lahendamise süsteem • Hädaolukordade nimekirja, mille kohta tuleb koostada hädaolukorra lahendamise plaan, kehtestab VV korraldusega • Nimetatud hädaolukordade lahendamise plaanide koostamise korraldus loob meile kindluse, et kõige tõenäolisemate hädaolukordade kohta on riigis olemas asutusteülesed olukorrapõhised hädaolukorra lahendamise plaanid

10. Lahendamise tasandid VV kriisikomisjon Riik 3 Regionaalne kriisikomisjon Regioon 2 KOV kriisikomisjon 1 Sündmuskoht Õnnetus - oht

11. Millest kõige olulisemast peavad omavalitsusüksused hädaolukorra seaduse rakendamisel arvestama? • Hädaolukorra seaduse § 5 (kohaliku omavalitsuse kriisikomisjon) • Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 (omavalitsusüksuse ülesanded ja pädevus)

12. Omavalitsuse kriisikomisjon • omavalitsusüksus peab moodustama kriisikomisjoni, s.h. väiksem, kui 40 000 elanikuga omavalitsusüksus võib moodustada ühiskomisjoni teise või teiste omavalitsustega • suuremad, kui 40 000 elanikuga omavalitsusüksused on kaasatud regionaalsete kriisikomisjonide koosseisu

13. Omavalitsuse kriisikomisjon • kriisikomisjoni moodustamisel peab arvestama sellega, et kriisikomisjon peab olema valmis reageerima operatiivselt ehk tegutsema ideaalis 24h põhimõttel, kuid tema peamine fookus on olla koostööfoorum ning seda eelkõige ennetamise ja valmistumise faasis

14. Omavalitsuse kriisikomisjon • KOV kriisikomisjoni kuuluksid kindlasti olulisemad omavalitsusüksuse ametnikud, suuremates omavalitsustes võib kaasata kriisikomisjoni ka olulisemate funktsionaalsete asutuste esindajaid: pääste, politsei, Kaitseliit, kaitsevägi, keskkonnaasutused, tervishoiuasutused.

15. Omavalitsuse kriisikomisjoni võimalik koosseis • vallavanem/linnapea - esimees • abivallavanem(ad)/abilinnapea(ad) – aseesimees; • Vallavalitsuse/linnavalitsuse liikmed ja ametnikud/ametite ja asutuste esindajad; • võimalusel politsei ja pääste kohalike struktuuride juhid, suuremates omavalitsustes ka teiste riigiasutuste esindajad

16. Tallinna kriisikomisjon • linnapea - esimees • abilinnapea ja päästekeskuse esindaja – aseesimehed • abilinnapead, linnasekretär, avalike suhete juht, Kommunaalameti ja Munitsipaalpolitsei Ameti juhid, politseiprefekt, kaitseringkonna ülem, Harju maavalitsuse esindaja, linnavalitsuse nõunik, Kommunaalameti peaspetsialist - liikmed

17. Muud olulisemad elanikkonnakaitse ‘’koostööfoorumid’’ Tallinnas • Tallinna kriisireguleerimismeeskond • Tallinna linna raskete ilmastikutingimuste tagajärgede likvideerimise töögrupp • Linnavolikogu ja linnaosa valitsuste komisjonid

18. Omavalitsuse kriisikomisjon • Peamine fookus KOKS § 6 ülesannete ja pädevuste toimepidevuse tagamine: • kuidas ennetada, • kuidas valmistuda, • kuidas lahendada osalised või täielikud katkestused.

19. Omavalitsuse kriisikomisjon • Kohaliku elanikkonna turvalisust mõjutavate muude sündmuste (erinevad õnnetused, avaliku korra rikkumised, elutähtsa teenuse osalised või täielikud katkemised, hädaolukorrad) ennetamise, valmistumise ja lahendamise toetamine

20. Omavalitsuse kriisikomisjon • Omavalitsus vastutab KOKS § 6 ülesannete ja pädevuste toimepidevuse osaliste või täielike katkestuse lahendamise eest • Muude sündmuste korral abistab vajaduse korral hädaolukorda lahendavaid asutusi teabevahetuse korraldamisel ja hädaolukorra lahendamise koordineerimisel • Omavalitsuse kanda jääb palju ka sündmustest põhjustatud tagajärgede leevendamine

21. KOKS § 6 lg 1 • Omavalitsusüksuse ülesandeks on korraldada antud vallas või linnas: • elamu- ja kommunaalmajandust, • veevarustust ja kanalisatsiooni, • valla teede ja linnatänavate korrashoidu, • valla- või linnasisest ühistransporti , • sotsiaalabi ja –teenuseid.

22. KOKS § 6 lg 1 • Omavalitsusüksuse ülesandeks on korraldada antud vallas või linnas: • vanurite hoolekannet, • noorsootööd, • heakorda, • jäätmehooldust, • ruumilist planeerimist.

23. KOKS § 6 lg 2 • Omavalitsusüksuse ülesanne on korraldada antud vallas või linnas: • koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide ja huvikoolide; • raamatukogude, rahvamajade, muuseumide, spordibaaside; • turva- ja hooldekodude, tervishoiuasutuste; • ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist, juhul kui need on omavalitsusüksuse omanduses.

24. KOKS VI1 peatükk (korrakaitseüksus): • Kohalik omavalitsus võib moodustada valla- või linnavalitsuse korrakaitseüksuse või nimetada ametisse korrakaitsega tegeleva ametniku, kelle põhiülesanne on osaleda avaliku korra tagamisel ja teostada valla- või linnavolikogu poolt vastuvõetud eeskirjade täitmise üle järelevalvet kohaliku omavalitsuse määratud tööpiirkonnas.

25. Kehtiv päästeseadus • Kohalik omavalitsus võib korraldada ja teha päästeala töid enda territooriumil, kui ta on moodustanud nende tööde tegemiseks päästeasutuse ja sõlminud Päästeametiga halduslepingu päästeala tööde tegemiseks • Reaalsuses omavalitsused päästeüksusi loonud ei ole, kuid on toetanud ressurssidega elukutselisi ja vabatahtlikke päästeüksusi

26. Uus päästeseaduse eelnõu • Omavalitsusüksuse päästeüksuse loomise initsiatiiv antud rohkem päästeasutusele, et sõlmida sellealane haldusleping omavalitsusüksusega • Päästekeskusel on õigus kooskõlastatult Päästeametiga sõlmida kohaliku omavalitsuse, mittetulundusühingu, sihtasutuse või ettevõtjaga tsiviilõiguslik leping (edaspidi leping) päästetööl või ennetustööl osalemiseks

27. Muud initsiatiivid kohaliku tasandi elanikkonnakaitses • PAUH (Pärnu Autonoomne Hoiatussüsteem) – väga hea initsiatiiv, suundub eeldatavalt päästekeskuse haldusesse • Vabatahtlikud mere- ja järvepäästeüksused • MTÜ Juminda Poolsaare Korrakaitse • Omavalitsuste riskianalüüside ja kriisiplaanide koostamine: Tallinn, Viimsi, Jõhvi, Saue jne jne

28. Tänan tähelepanu eest!