Honore de Balzac

1. HonoredeBalzac Kevin Pruus

2. Üldine • HonoredeBalzac sündis 1799. a. Toursis, Pariisis ja suri 1850. a. Pariisis • HonoredeBalzac arvatakse kui ühte realismi voolu algatajaid kirjanduses, kuna tal oli kiindumus kirjeldada väga detailselt • HonoredeBalzac õppis nooremas eas juurat, ta jättis õiguse valdkonna juba üsnagi noores eas ja läks edasi kirjandust õppima • HonoredeBalzac oli romaani- ja näitekirjanik

3. Perekond • HonoredeBalzac’il oli veel kaks õde ja kaks venda, kellest üks elas ainult ühe kuu vanuseks • Louis-Daniel Balzac, Henry-FrançoisBalzac, Laure Balzac ja LaurenceBalzac. • HonoredeBalzac ei käinud enda vanematega väga läbi, ta hoidis nendega distantsi, mis arvatavasti mõjutas kirjanikku ja ta teoseid üsnagi märgatavalt

4. Varajane elukäik • Balzac saadeti hooldaja(wet-nurse – veterinaar õe) hoole alla, kui ta oli alles väike laps, aasta hiljem ühines temaga ka tema õde Laure. Balzac oli neli aastat oma perest eraldatud • 8. aastaselt pandi BalzacOratoriani grammatika kooli Vendome’s, kus ta õppis seitse aastat, tal oli seal raskusi kohanemisega. • Kooli kõrvalt oli tal küllalt aega, et lugeda küllalt raamatuid, mis tale ette juhtusid • 1814. a. kolis Honore pere Pariisi, sel 2,5.a. perioodil käis Honore paljud erakoolid ja õpetajad läbi, sellel perioodil üritas Honore isegi enesetappu teha • 1816.a. läks Honore Sorbonne kooli, kus ta õppis kolme kuulsa professori käe all (FrancoisGuizot, Abel-FrancoisVillernain, Viktor Coisins)

5. Kui Honore oli oma õpingud lõpetanud veenis ta isa teda õiguse õpingutesse • Honore õppis ja praktiseeris kolm aastat Viktor Passez, perekonna sõbra, kontoris. • Sellel perioodil hakkas Honore üha enam ja emam mõistma inimloomust. • 1819.a. pakkus PassezHonore’le, et ta teeb ta tema järeltulijaks, Honore keeldus sellest ja kuulutas, et ta hakkab kirjanikuks.

6. Esimesed kirjandusteosed • Balzac’i esimene projekt oli libretto kirjutamine koomilisele ooperile “Le Corsaire” • 1820.a. sai Balzac valmis oma esimese 5 vaatusega värss tragöödia “Cronwell”. • Umbes samal ajal alustas Balzac kolme romaani kirjutamist (kuigi ta jättis need pooleli): Sténie, Falthurneja Corsino. • 1821. aastal kohtas Balzac tegusat AugusteLepoitevin’i, kes veenis teda novelle kirjutama, mida Lepoitevin saaks edasi kirjastatele müüa. • Balzac hakkas üsna varsti suurema mahuga tööd tegema ja 1826. aastaks oli ta väljastanud 9 novelli, mis kõik olid väljastatud varjunimede all või koostöös teiste kirjanikega. • Raamatud, mis Balzac sel ajal kirjutas olid “vesi ahjus” romaanid, mis olid kirjutatud põhimõttega, et need müüksid kiiresti ja ei jätaks rahvast külmaks.

7. Äritegevus • 1820ndate lõpul alustas Balzac äritegevust • Tema esimene äriidee oli kirjastus ettevõte, millest tuli välja ainult odavaid ühe osalisi romaani eri-väljaandeid Prantsuse klassikutest, sealhulgas ka Moliere’i töödest, see ettevõte ebaõnnestus surkeasti. • Balzac’il läks märksa paremini “Laure Junot, Abrantese hertsoginna memuaarid” väljastamisega, kellega tal oli ka afäär. • Balzac laenas vanematelt ja sõpradelt raha, et asutada printimis-ettevõtet ja rajaja tüüpi ettevõtet, tema vähesed oskused ja kapitali puudus tekitasid talle suured võlad. Balzac andis firmad sõbrale, tegi firmad edukaks, kuigi maksis võlgu üsna mitu aastat. • 1828. aasta aprilliks oli Balzac oma emale üle 50 000 frangi võlgu.

8. Edu kirjanduses • Tuntuks sai Balzac 1829ndal aastal, romaaniga “Šuaanid”, mille ta avaldas oma õige nime all • Balzac’i kuulsaks saamisele aitas kaasa ka suur-romaan “LaComédieHumaine” – “Inimlik komöödia”, see sisaldas Balzac’i elu jooksul tehtud töid ühe tervikuna, mille ta avaldas 1832.a. samuti oma õige nime all.

9. “Isa Goriot” • Kirjeldatakse proua Vauqueri pansionaati, tema külastajaid ja kostilisi.Vauqueri lesel on plaan Goriot´ga abielluda, kuna arvab, et viimane on rahakas mees, kuid loobub sellest plaanist, avastades, et mees polegi nii jõukas.Räägitakse Isa Goriot´i külastavatest noortest naisterahvastest, kes osutuvad tema tütardeks.Eugene ihaldab saada osa Pariisi ahvatlevast seltskonnaelust ja palub oma tädi proua deMarcillacil ära kasutada oma kunagisi sidemeid õukonnaga ja kirjutada ühele nende väga kaugele sugulasele, proua vikontess deBeauseantile kiri palvega Eugene oma tiiva ala võtta. DeBauseant saadab pärast kohtumist Eugene´iga kutse ballile, kus viimane armub Goriot´ tütresse, Anastasiesse.Anastasie kutsub Rastignac´i endale külla.Victorine valmistub minema oma isa juurde, et tema südant pehmendada. Ta teeb seda igal aastal, aga tulutult. Ka see kord saadetakse ta tagasi, ilma, et ta oleks oma isa näinudki.Eugene läheb külla proua deRestaud´le, kus leiab eest viimase armukese Maxime´i ja abikaasa. Teda võetakse väga külmalt vastu ja tema oskamatu käitumise tõttu palub härra de Restaud teenritel teda teinekord enam sisse mitte lasta.Eugene läheb oma sugulase Bauseant´i juurde, kust leiab eest vikontessi koos viimase armukese markii d´Ajuda-Pintoga (viimane on peagi abiellumas, millest vikontess veel midagi ei tea). Vikontess räägib Eugene´ile seltskonda pürgimise saladustest ja ka sellest, kuidas tütred isa Goriot´i hülgasid. Eugene palus oma perekonnal saata talle oma viimased säästud, et ta saaks seltskonnale vastav välja näha.Vautrin pakub Eugene´ilejärmist plaani: Eugene võlub ära Victorine, siis Vautrini üks sõber tapab ära Victorine´i venna ja Victorine´i isa pärandab oma varanduse ainsale alles jäänud lapsele. Kui Eugene abiellub Victorinega, siis ta annab Vautrinile märkimisväärse summa tüdruku kaasavarast. Eugene keeldub sellest plaanist.Eugene külastab taas vikontessi ja viimane kutsub ta õhtustama. Õhtusöögi käigus kutsub ta Eugene´i endaga teatrisse, kus soovitab Rastignac´il meelitada ära Delphine, Goriot´ teine tütar.Teatris markii d´Ajuda tutvustabki Eugene´ileDelphine´i ja noormees võidabki kohe paruniproua poolehoiu. Isa Goriot´hakkabEugene´i armastama nagu oma poega, sest noormees on võitnud tema tütre poolehoiu. Iga kord kui üliõpilane kohtab Goriot´tütart, siis ta pärast räägib sellest kohtumisest isa Goriot´le, kes saab sellest uut jõudu. Eugene mängib palju raha peale ja tema õpinugud jäävad suhteliselt soiku. Kui tal on käes päris suur kitsikuse hetk, siis tuletab Vautrin talle meelde oma plaani ja Eugene hetkeks isegi läheb sellega kaasa, võrgutades Viktorine (enne seda laenab VautrinEugene´ile märkimisväärse summa raha, et oma plaani veelgi kinnitada). Vautrin, nähes oma edu lasebki tappa Viktorine´i venna, aga Eugene ei taha sellest enam midagi teada ja plaan jääb katki.Salapolitsei inspektor, kes on juba aastaid taga ajanud Vautrinit ehk “surmanarritaja” Collinit, räägib augu pähe preili Michonneau´le, et vanatüdruk Vautrini paljastaks.Delphine ja isa Goriot´ valmistavad Eugene´ile ette esmaklassilise poissmehekorteri, kuhu noormees koos Goriot´ga kolima peaks.Preili Michonneau paljastabki Vautrini. Vautrinile korraldatakse varitsus ja ta võetakse vahi alla.Isa Goriot jääb murest väga haigeks, sest ta tütardel on palju probleeme oma abikaasade ja varaga.Rastignac viib Delphine`i ballile ja on väga nördinud sellest, et Goriot´ tütardele isa haigus sugugi korda ei lähe.Isa Goriot sureb, nägemata enne surma kumbagi oma tütardest. Veel hetk enne surma saab ta aru, et ta tütred tegelikult ei hooligi temast ja neab neid sonides koledasti. Lõpuks andestab neile siiski. Eugene ja Biancon matavad isa Goriot´i oma rahade eest, sest tema tütarde abikaasad ei ole nõus seda matust kinni maksma. Eugene laseb hauakivile kirjutada kirja: “ Siin puhkab härra Goriot, krahvinna deRestaud´ja paruniproua deNucingeni isa, maetud kahe üliõpilase kulul”.

10. Arvamus Isa Goriot’ ist • Teose mõistmine nõuab ajastu tundmist (sellele aitavad kaasa ka kommentaarid raamatu lõpus) ja suurt süvenemist. • Teos käsitleb Balzac’ileväga omast teemat: inimestevahelised probleemsed suhted. • Kuigi tegelikult on tegemist kurva raamatuga, leiab siit ka päris rõõmsaid hetki. Üldiselt tekib raamatut lugedes tunne, nagu see oleks jupp mingist pikemast seeriast, millel puudub selge algus ja kuhugi jõudev lõpp. • Arvatavasti oligi Balzac’i ideaaliks kirjutada kõik oma teosed sarjana ja kasutada läbivaid tegelasi.

11. Viimased aastad ja abielu • 1848.a. Balzac haigestus raskelt • Elu viimastel aastatel jõudis Balzac veel mitu korda Venemaal käija. • 3 – 5 kuud enne surma abiellus HonoredeBalzac Poola krahvinnaga, EwelinaHanskaga.

12. HonoredeBalzac’i elu kokkuvõte • Sündis 1799.aastal, suure revulutsiooni järel, rikastunud ametniku perekonnas, õppis Vendnome’i kloostrikoolis ning Pariisis erakoolides ja juriidilises koolis. • Avaldas 1821 – 1825. aastail varjunimede all õudusromaane. • Katsetas äri alal, sellest jäi talle eluaegne võlakoorem. • Sai kirjanikuna tuntuks romaaniga “Šuaanid”. • Järgnes pingeline kirjanikutöö, kuni ta 1848. aastal raskesti haigestus • Abiellus mõni kuu enne surma Poola krahvinna EwelinaHanskaga • Suri 1850. aastal Pariisis.

13. Kasutatud kirjandus: • ENE 1 lk. 449 • http://en.wikipedia.org/wiki/Honor%C3%A9_de_Balzac • http://et.wikipedia.org/wiki/Honor%C3%A9_de_Balzac • Kunstikooli kunstiajaloo konspekt

14. Tänan tähelepanu eest!