Industriaalühiskond

1. Tulevik kuulub eelkõige nendele rahvastele, kes suudavad kiirestiõppida suunama ja juhtima arengut aina muutuvas maailmas(Rooma klubi) • Eesti kõrgharidusmudeli kaasajastamisest • Ene Grauberg • Akadeemia Nord rektor • Sissejuhatus • Postmoderniseeruva ühiskonna probleemidest ja kõrgharidusest • Uuest kõrgharidusmudelist • Eesti kõrgharidusmudeli kaasajastamisest

2. Industriaalühiskond Infoühiskond UUSAEG KAASAEG Vabariik Liberalism Vabariik??? Liberalism??? Modernism (Valgustus) Postmodernism Kristlus 1. KESKAEG: 5-6 s. – 14 s. RENESSANSS: 15 –16 s. REFORMATSIOON (üleminekuaeg) 2. UUSAEG: 17 s – 20 s. keskpaik 3. KAASAEG: 20 s. keskpaik – k.a. Impeeriumid, monarhia, konservatiivne ideoloogia Agraarühiskond KESKAEG

3. Modernistlik ühiskond, mis oma alusväärtustes hakkas kujunema XVII, XVIII sajandil on praegu asendumas põhimõtteliselt uue ühiskonnatüübiga, mis esitab uued nõudmised ka kõrgharidusele.

4. Muutunud olukorras vajab Eesti nii nagu ka Euroopa kaugemat perspektiivi ja visiooni, mis oleks vähem seotud päevapoliitikaga. Milline on Eesti idee? Millised on Eesti eesmärgid ja huvid XXI sajandi maailmas: ·kas me tahame jõuda kõrge haridustaseme ja arenenud tootmisega kõrgtehnoloogilisse ühiskonda ·või on meil mingid teised eesmärgid.

5. Eesti valik sõltub paljus kõrgharidusmudeli valikust, sest kõrgharidus on ühiskonna kiire edasiarengu, inimelu kvaliteedi, rahvusliku ja kõlbelise elu kujundamise üks põhitegureid. Tuleviku kõrgharidusmudeli valik sõltub paljus kiiresti muutuva ning üleilmastuva ühiskonna probleemide teadvustamisest.

6. Eesti valik sõltub paljus kõrgharidusmudeli valikust, sest kõrgharidus on ühiskonna kiire edasiarengu, inimelu kvaliteedi, rahvusliku ja kõlbelise elu kujundamise üks põhitegureid. Tuleviku kõrgharidusmudeli valik sõltub paljus kiiresti muutuva ning üleilmastuva ühiskonna probleemide teadvustamisest.

7. 1.      Postmoderniseeruva ühiskonna probleemidest ja kõrgharidusest (innovatsioonipõhise arengu aspektist vaadatuna): ·Kvaliteetse inimressursi nappus. Üleilmastumise tingimustes hakkab rahvusvaheline konkurentsivõime üha enam sõltuma innovaatiliselt mõtlevatest töötajatest ja asutustest. Keskpunkti on tõusnud kõrghariduse kaasajatamise nõuded.

8. Innovatsioonipõhise arengu puhul rõhutatakse kahte momenti: ·elukestvat õpet(valmisolek pidevalt õppida- suureneb võime toime tulla kiirete muudatustega) ·koostöövõrgustike olemasolu, seda ka hariduses. Kaasaja organisatsiooni põhiküsimus: olla või mitte olla võrgustikus. Võrgustikes tegutsemine tähendab asjade nägemist paljususe, mitmekesisuse ja erilisuse aspektist, kus kesksel kohal on dialoog, kriitiline ja interdistsiplinaarne mõtlemine.

9. ·piiride ähmastumine Ülikoolide ja rakenduskõrgkoolide vahel Avalik- õiguslike ja eraõiguslike ülikoolide vahel jms.

10. 2. Uuest kõrgharidusmudelist Kõrgharidusmudel on muutumas. Uue kõrgharidusmudeli puhul rõhutatakse tavaliselt järgmist: kõrghariduse muutumist massihariduseks ·avatust ja suuremat orienteeritust rahvusvahelisele tööturule ·sotsiaalset mobiilsust ·võrgustikupõhist organisatsiooni ·interdistsiplinaarseid teadmisi ja heterogeenseid oskusi kvaliteedikontrolli laiemat sotsiaalset mõõdet

11. Mudel 1 (industriaaühiskond) Mudel 2(infoühiskond) Ühiskonna eliidi koolitamine Massiharidus ( avalik huvi) (suur turule orienteeritus, avalk, era- ja isiklik huvi)  Distsiplinaarne teadmine, Inter- ja transdistsiplinaarne homogeensed oskused teadmine, heterogeensed oskused Hierarhiline organisatsioon Võrgustik (Lame org. struktuur) Akadeemiline suletus Ühiskonnale avatus, paindlikkus Kvaliteedikontroll- kitsas akadeemiline Kvaliteedikontroll- laiem lähenemisviis sotsiaalne lähenemisviis

12. Küsimus: Kas Eesti uus kõrgharidusstrateegia ja kavandatavad muudatused seadusandluses on lähtunud paradigmaatiliselt muutuvast ühiskonnast ja uutest nõuetest kõrgharidusele?

13. Eesti kõrgharidusmudeli kaasajastamisest • PÕHIEESMÄRGID: • ·Eesti kõrghariduse jätkusuutlik areng rahvusvahelises kontekstis • Rahvusliku intelligentsi koolitamine

14.  Probleemid: ·kõrgharidus on liialt ülikoolikeskne ·õppimisaeg on pikk(3+2+4) ·tööturu nõudmisi on vähe arvestatud ·kõrgkooli organisatsiooniline struktuur on vananenud ·sotsiaalsete toetuste süsteem on ebaühtlane * finantseerimissüsteem ei ole vastavuses kaasaja nõuetega

15. Lahendused: ·poliitilise konsensuse leidmine Eesti kõrgharidusmudeli kaasajastamisel avaliku diskussiooni kaudu ·võrgustikupõhise kõrgharidusmudeli strateegia väljatöötamine koostöös poliitikute, sotsiaalteadlaste ja ettevõtjatega ·vastava õigusliku keskkonna loomine, et sobitada omavahel klassikaline haridus ja rohkem turule orienteeritud moodne haridus ·kõrgharidussüsteemi uue finantseerimissüsteemi väljatöötamine

16. Slaid 14 • Kõrghariduse kaasajastamist takistavad tegurid: • ·eksternaalse vaate puudumine • ·kitsaste intstitutsionaalsete huvide domineerimine • ·avaliku diskussiooni vähesus • ·avaliku- era- ja isikliku huvi mittearvestamine • võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtete vähene arvestamine