Õpetaja ja õppija eneseleidmine uuenevas hariduskeskkonnas

1. Õpetaja ja õppija eneseleidmine uuenevas hariduskeskkonnas Marju Lauristin TÜ AKI sotsiaalse kommunikatsiooni professor 20.09.2012

2. Eesti ühiskond muutub järgneval aastakümnel tundmatuseni • Heaolu jõuab Euroopa keskmisele tasemele 10-15 aasta jooksul, koos sellega kasvab eneseväljenduslike väärtuste roll • Majandusarengu paradigma muutub innovatsioonikeskseks • Globaalne avatus ja kultuuriline mitmekesisus suureneb, rahvuskeskne paradigma taandub • Globaalses riskiühiskonnas kasvab rõhuasetus isiksuse autonoomiale ja refleksiivsusele

3. Põlvkondade vahetus Otsustavat osa ühiskonna muutumises mängib põlvkondade vahetumine – praegu põhikoolis ja gümnaasiumis õppiv uus põlvkond hakkab end aktiivselt tööturul ja avalikus elus kehtestama 5-10 aasta pärast

4. Hariduse vastutus • Haridus määrab suures osas uue põlvkonna kvaliteedi ja selle kaudu ka selle, kas põlvkondade vahelduses suureneb või väheneb ühiskonna arengupotentsiaal

5. Koostöökogu ja Haridusfoorumi kavand uue haridusstrateegia koostamiseks: Eesti hariduse viis väljakutset • Õppija isiksuse keskne haridusprotsess • Õpetaja väärtustamine • Kvaliteetse hariduse kättesaadavus kõigile • Vastavus uuenevatele ühiskondlikele vajadustele • (Info)tehnoloogiline uuenemine

6. Uuendatav koolivõrk on vorm, mis ootab uue sisuga täitmist • Uue õppekava realiseerimiseks sobiva õpikeskkonna kujundamine, lähtudes põhikooli ja gümnaasiumi erinevast sihiseadest • Võimalus muuta koolikeskkonnas keskaja pärandina säilinud aja ja ruumi struktuure, mentaliteeti, võimusuhteid • Õpiprotsessi avatus uutele ideedele, muutumine paindlikumaks, rohkem vastavaks õppijate ja õpetajate eeldustele ja vajadustele, • Õppijate ja õpetajate psühholoogilise heaolu, vastastikuse respekti ja ‘ühise õhina’ saavutamine on eduka õppimise eeldus

7. Koolireformi tegelik sisu algab põhikooli ja gümnaasiumi olemuslike eesmärkide eristamisest • Põhikoolistõusevad esiplaanile kasvatuslikud eesmärgid, isiksuse maailmapildi väljakujunemise, lapsest noorukiks saamisega seotud emotsionaalsed, eetilised, enesetunnetuslikud rõhuasetused • Gümnaasiumis tulevad esile kõlbelise ja sotsiaalse eneseteadvuse, kriitilise refleksiivsuse ja kodanikuküpsuse arenguga seotud momendid ning samuti eneseteostuse, töö ja karjääriga seotud väärtused • Gümnaasiumi tasemel peaks aineõpe enam rõhutama omandatavate teadmiste teaduslikku põhistatust, põhikooli õppekava aga inimliku tunnetuse kogemuslikku, enesemääratluslikku iseloomu

8. Ainekeskselt ‘valdkondlikult’ lähenemiselt liigume tervikliku isiksuse arengu keskse õpimudeli poole • Viimaste kümnendite jooksul on haridusteadustes toimunud nn paradigmaatiline nihe positivistlikult ja institutsioonide-keskselt hariduse käsitluselt isiksuse tunnetuslikku aktiivsust rõhutavale nn konstruktivistlikule lähenemisviisile • Õpiprotsessi ei käsitleta kui ‘teadmiste andmist’ ja ‘omandamist’, vaid kui õppija ja õpetaja dialoogis ja aktiivses koostöös sündivat teadmust, milles teadmised, väärtused ja käitumuslikud pädevused on tihedasti põimunud. • Konstruktivistlik haridusmudel eeldab nii õpetajalt kui õpilaselt suuremat eneseteadlikkust, loovust ja arutlusvõimet

9. Õppeprotsess on senisest rohkem seotud õppija identiteedi, väärtuste ja oskuste arenguga. Õppija ei ole passiivne teadmiste vastuvõtja, vaid õpitava kaudu oma isikliku maailmapildi loojaÕppimine on ettevalmistus tegutsemiseks sotsiaalsel, poliitilisel, majanduslikul, kultuurilisel ‘väljal’.

10. Teadmised muutuvad teadmuseks läbi väärtustamise, isiklike tähendusseoste

11. Eesti ühiskond ja ka sellest lähtuv haridus on veel tänagi suhteliselt traditsiooniline ja kultuuriliselt suletud, sealhulgas eriti konservatiivnesoorollide taastootmisel

12. Eestile omane väärtushinnangute sooline kontrast

13. Ühiskonnalt lähtub koolile praegu veel suhteliselt konservatiivne sõnum. Kool peab ise saama mõtteviisi muutumise taganttõukajaks

14. Kool ei peaks õppureid ja õpetajaid sulgema jäikade, loovust kammitsevate normide raamidesse, vaid andma avatud ja demokraatliku suhtluse kogemuse, soodustama iseseisvat otsustamist ning osalemise ja vastutamise julgust, kujundama valmisolekut võtta vastu uusi väljakutseid

15. Kuidas selleni jõuda? • Kooli ja kogukonna avatud suhted, vanemate koolitamine ja kaasamine kooliellu • koolielu demokraatlik juhtimine, õppijate ja õpetajate osalemine otsustusprotsessides • Õppetöö korralduse aeg-ruumiline paindlikkus, • Aktiivõppe ja individualiseeritud klassivälise õppe osakaalu suurendamine, • Ainete lõimimine,õpetajate meeskonnatöö soodustamine. • Diferentseeritud õpperühmad • Huvi- ja kutsehariduse integreerimine üldharidusega

16. Õpilase muutumine õpetamise objektist õppimise subjektiks • Õppimine kui maailma avastamine ja sotsiaalse reaalsuse konstrueerimine, mille keskmeks on õppija MINA • Sotsiaalne reaalsus põhineb ühise sotsiaalse aja ja ruumi tajumisel ning ühiste väärtuste ja tähenduste välja kujunemisel • Huvipõhisus algab uudishimust ja teada saamise, mõistmise rõõmust • Ühised tähendused sünnivad dialoogis • Kuulamise, lugemise, küsimise, mõistmise, arutlemise, eneseväljenduse võimaluste loomine õpiprotsessis

17. Õpetaja rollide mitmekesisus ja ühes sellega sotsiaalse ning kommunikatiivsete pädevuste kaal suureneb • Õpetaja kui ‘tunnetustreener’, oma ainevaldkonda tundev teejuht ja tõlgendaja. • Erinevate teadusalade ning põlvkondade maailmatunnetuse vaheliste sildade ehitamine, ainete lõimimine nõuab igalt õpetajalt ‘tõlkimise’ , ühistähenduste looja oskusi • Õpetaja on alati väärtuskasvataja ja eetiline eeskuju • Õpetaja kui tiimi liige ja õppeprotsessi liider kujundab ka õpilastes meeskonnatunnet • Õpetaja valmisolek dialoogiks ja diskussiooniks nõuab avatust ja kriitilist refleksioonivõimet • Õpetaja (täiend)koolituse fookuses õpetajate psühholoogiliste, sotsiaalsete, kommunikatiivsete ja tehnoloogiliste pädevuste suurendamine

18. Õpetaja rollide mitmekesisust arvestav töö õiglane tasustamine ja tunnustamine • Õpetajate töö hindamise ja tasustamise muutmine vastavaks töö sisule • Töö erinevate funktsionaalsete komponentide määratlemine ja nende hindamise kriteeriumide välja töötamine • Auditoorse aineõpetamise, individualiseeritud ‘treeneritöö’, kasvatuslike ja sotsiaalsete komponentide, õpetajatevahelise meeskonnatöö, metoodilise töö, kogukonnatöö arvestamine õpetaja ametipalga mudeli kujundamisel • Isikliku loovuse ning õpilaskontingendi iseärasuste arvestamine tulemustasu mudelite väljatöötamisel • Selle arvestamine, et pedagoogiline meeskond ei koosne ainult aineõpetajatest

19. Infotehnoloogia roll hariduses

20. Mitte lihtsalt ‘e-õpe’, vaid digikultuuril põhinev haridus • Infotehnoloogiale tuginev haridus ei ole arvutiõpe: ta kujundab ja toetub arvutipädevustele kõigi ainete õpetamisel, nii nagu traditsiooniline kool kujundab ja toetub kirjaoskusele • IKT kasutamises tõuseb esile sisu loomine, sh õpitava materjali seostamine tervikuks ja ümbertöötamine isikliku maailmapildi osaks • Eesmärgiks on IKT võimaluste rakendamine õpilaste analüüsi- ja loomevõime suurendamiseks ning õpiprotsessi kohaldamiseks iga õpilase individuaalsetele huvidele ja võimetele • IKT kasutamine enesehindamise ja interaktiivse teadmusloome vahendina • IKT ja elava suhtluse ühendamine õpetajate ja õpilaste suhtluse mitmekesiste võimaluste ja sisulise kaalu suurendamiseks

21. Digitaalsete õppevahendite kasutamise võimalused ja väljakutsed • Digitaalne õppevahend ei võrdu trükitud teksti kättesaadavaks tegemisega PDF failina • IKT abiga õpitakse kasutama ühiskonna teabevaramut ning panustama võrguühiskonna ühisteabesse. Kogu Eesti kultuurivaramu on muutumas kättesaadavaks digitaliseeritud kujul • IKT võimaldab traditsioonilise kultuuri digitaliseeritud varamu, tehnoloogia ja teaduse elementide, õpilaste endi digitaalloomingu (videote, animatsioonide, installatsioonide) piiramatut integreerimist õppevarasse ja õppeprotsessi, uute seoste ja mustrite loomist õpilaste ja õpetajate loovas koostöös sündivates õppematerjalides • Õpetaja peab suutma seda protsessi metatasandil haarata ja juhtida • Liirelt arenev digipedagoogika muutub õpetajate koolituse oluliseks osaks • Õpetajate partneriteks on ülikoolid ja mäluasutused (muuseumid, raamatukogud), kus praegu toimub aktiivne IKT ja hariduse integreerimise alane teadustöö ja digitaalsete andmevaramute loomine

22. IKT senine piiratud kasutamine hariduses on soodustanud põlvkondliku kultuurilõhe süvenemist

23. Meedia kasutamise erinevad tüübid earühmades (Allikas: MeeMa 2011, TÜ AKI) • Noorimas rühmas (15-29 a) domineerib aktiivne rühm kus mitmekülgsed huvid on seotud audiovisuaalse kultuuri ja uue meedia, sh sotsiaalmeedia eelistamisega • Üle 45 aastaste seas on aktiivsed ja mitmekülgsed huvid seotud trükisõna eelistamisega audiovisuaalsele meediale, traditsiooniliste meedia- ja kultuurikanalitega

24. Interneti kasutamise erinev funktsionaalne sisu nooremates ning vanemates earühmades: noortel domineerib sotsiaalne suhtlus, loov eneseväljendus ja kultuuritarbimine, vanematel e-teenused, info hankimine ja töine suhtlus Interneti kasutamise faktorid • F1(punane) E-teenused, info • F2(roheline) Kultuuritarbimine • F3(sinine) Töine • F4(roosa) Eneseväljendus • F5(türkiis)Isikuteave • F6(kollane) Sõbrasuhtlus • F7(hall) Osalemine avalikkuses

25. Digiõpe nõuab õpilaste ja õpetajate põlvkondliku kultuurilõhe mõlemapoolset ületamist

26. Tartus on kooliuuenduses saavutatav maksimaalselt positiivne tulemus, kui HTM kavad saaavd konkreetse sisu koolijuhtide ja õpetajate aktiivsel osalusel koostöös ülikoolide ja Tartu mäluasutustega (ERM, Kirjandusmuuseum)

27. Tänan kuulamast!