Osaühing Paikuse Jäätmekäitluskeskus

1. Osaühing Paikuse Jäätmekäitluskeskus

2. Mis on Paikre? • Tegemist on laiahaardelise projektiga, mis on suunatud Pärnu maakonna 23 omavalitsuse jäätmekäitlussüsteemi täielikule uuendamisele. • Ettevalmistused uue jäätmekäitluskeskuse ehitamiseks said alguse juba 1996. aastal. • OÜ Paikuse Jäätmekäitluskeskus ehk Paikre asutati 08. veebruaril 2002.a. • Paikre põhilised tegevusalad on: • jäätmekäitluse opereerimine; • jäätmete kogumine ja ümbertöötlemine; • jäätmete sorteerimine ja ladestamine; • jäätmete taaskasutamise korraldamine. • Jäätmekäitluskeskuse projekteerimise ja ehitamisega alustati 2004. aasta juulis ning avamine on plaanitud mais, aastal 2006.

3. Paikre struktuur Jäätmekäitluskeskus tervikuna tähendab: • Keskuse asukoht Paikuse vallas. • See on: • prügila; • jäätmete liigiti kogumise jaam; • konteinerpark; • jäätmekäitlustehnika; • ehitus- ja tööstusjäätmete kogumisväljak. • Eelsorteeritud jäätmete sorteerimiskeskus Pärnus, Raba tn. 39. • See on: • jäätmete sorteerimise liin; • jäätmete liigiti kogumise jaam; • konteinerpark; • jäätmekäitlustehnika.

4. Mida tähendab “Paikre” • Sõna “Paikre” koosneb kahest lühendist: Paikuse-paik • Miks just töötunkedes vares? Sest et: • konkreetne elusolend logos mõjub alati paremini, kui hingetu arvutidisain või kuiv tekst. • Vares on hästi tuntud ja laialt levinud linnuliik. • Varest peetakse targaks linnuks. • Ta on kohalik, läbi ja lõhki kohalik elanik, kes ei lenda kerge vastupanu otsides talveks soojale maale. • Igati tore lind. ja recycling-re, väljendades asukohta ja tegevust.

5. Kus me asume? • Paikuse jäätmekäitluskeskus asub Pärnumaal, Paikuse vallas Põlendmaal. • Selle asukoha tingivad eriti soodsad geoloogilised ja hüdroloogilised tingimused, kuna enam kui 1 meetri paksune tihe savikiht kaitseb põhjavett. • Asukoha kaugus Pärnu linnast on 15 km; • kaugus Paikuse alevist 5,5 km; • kaugus Seljametsa külast 3 km. • Kaugus lähimast pinnaveekogust, Vaskjõest, on 0,6 km. • Kaugus lähimast majavaldusest 1 km.

6. Paikuse Jäätmekäitluskeskus 12% Eesti Vabariik 25% Euroopa Liit ISPA/Ühtekuuluvusfond 63% Rahastamine

7. Omanikud Pärnu linn 50% Paikuse vald 50%

8. Pärnumaa jäätmekäitluse hetkeseis

9. Pärnumaa jäätmekäitluse hetkeseis

10. Pärnumaa jäätmekäitluse hetkeseis • Pärnu linnas ja maakonnas on kokku 5 tegutsevat prügilat, mis ei vasta kehtestatud keskkonna - nõuetele. • Seisuga 01. jaanuar 2003 ladestati Pärnu ja Pärnumaa prügilates orienteeruvalt 93 000 inimese prügi. • 2003 aastal tekkis Pärnu maakonnas tervikuna 160 074 tonni jäätmeid. • 2003 aastal ladestati Pärnu maakonnas 192 kg sega-olmejäätmeid iga inimese kohta. • 2003 aastal ladestati Pärnu maakonnas 5 prügilas kokku 40 698 tonni jäätmeid. • 2003 aastal tootis Pärnumaal kõigist tekkivatest jäätmetest Pärnu linn 84% ja 16% maakond.

11. Orgaanilised jäätmed - 42,1% • Paber, papp, kartong - 25,3 % • Plast - 11,6 % • Püsijäätmed - 6,7 % • Metall - 3,8 % • Komposiitmaterjalid - 3,4 % • Puit - 3,3 % • Klaas - 2,7 % • Tekstiil - 0,9 % • Ohtlikud jäätmed - 0,2 % • Kokku: - 100% Pärnumaa jäätmekäitluse hetkeseis • Tuginedes 2000 aastal läbiviidud uuringutele, oli olmejäätmete koostis:

12. Mis muutub? • Pärnumaa jäätmekäitlus hakkab vastama kehtivatele õigusaktidele. • Pärnu linnas kavatsetakse käivitada jäätmete eelsorteerimine. • Rajatakse nõuetele vastav prügila ning jäätmete sorteerimise keskus. • Võetakse taaskasutusse jäätmetes sisalduv materjal. • Ladestatav jäätmekogus väheneb tänu sorteerimisele. Näitena Rootsis ladestatakse kogu tekkivast olmejäätmete massist ainult 20%, Eestis aga 90%. • Taaskasutusse suunatakse pakendijäätmete kogumassist 50 - 65%. • Väheneb lagunemisprotsessi käigus tekkivate kasvuhoonegaaside kogus.

13. Visioon. • Muutuda regionaalseks jäätmekäitluskeskuseks, mis teenindab mitmeid maakondi ning mille pakutavad teenused on: • jäätmete ladestamine; • jäätmete liigiti kogumine; • jäätmete sorteerimine. • Laiendada ladestusala III etapis, millest: • I etapp on mahutavusega 333 000 tonni; • II etapp on mahutavusega 730 000 tonni; • III etapp on mahutavusega 505 000 tonni. • Kõik etapid kokku võimaldavad prügi ladestada min. 30 aastat. • Olla jäätmekäitluse õppebaasiks. • Kaasata omanike ringi kohalike omavalitsusi.

14. Fakte rajatava jäätmekäitluskeskuse kohta • Põlendmaa krundi pindala 41,2 ha, sealhulgas ladestusala I etapp 5,1 ha. • Ladestusala I etapi kasutusaeg minimaalselt 10 aastat. • Raba 39 krundi pindala on 2,3 ha, kuhu rajatakse jäätmete sorteerimiskeskus. • Sorteerimisliini võimsus 20 tonni vahetuses. • Prognoositav loodavate töökohtade arv on 30. • Maksumus 8,7 miljonit EUR (136 milj. EEK) • Jäätmekäitluskeskuse ehitajaonJoint Venture AS FKSM & YIT Construction Ltd. • Tellija poolset järelvalvet teostab Soil and Water Ltd. koostöös Entec AS ja JP-Terasto Eesti OÜ’ga.

15. Kas teadsite, et: • 110 kg kokku kogutud klaasist saab toota ~55 uutklaaspudelit ja -purki. • Kogudes kokku 70 kg vanapaberit, säästame 1 kasvava puu. • Terase taaskasutamine annab 75% energia kokkuhoidu. • 1 tonnist plastikpakendist saadav energia võrdub 1 050 liitrist kütteõlist saadava energiaga.