Aastatuhande vahetus

1. Aastatuhande vahetus

2. Maailma arengujooned ja ajaloo lõpp • Sotsialismileeri lagunemine tekitas maailmas vastakaid tundeid. • Püsima jäid 2 totalitaarset reziimi: Kuuba ja Põhja-Korea. • USA filosoofi FrancisFukuyamapoolt ilmus 1992.a. teos „Ajaloo lõpp ja viimane inimene“.Autor väitis, et demokraatia annab kõige rohkem võimalusi rahuldada inimese tunnustamisvajadust ning seetõttu viib areng paratamatult demokraatiani, millest edasi ei minda ning saabubki „ajaloo lõpp“.

3. Suurbritannia • Suurbritannias tuli 1997.a. võimule leiboristide valitsus eesotsas Tony Blairiga, kes saavutas valimisvõidu ka 2001.a. Blair oli Briti peaminister 1997-2007. • Blairi poliitika kujutas endast nii parem- ja vasakpoolsete meetmete omamoodi põimimist, mida hakati nimetama kolmandaks teeks. • Oluliseks ja eriliseks said suhted Ameerika Ühendriikidega, kelle tähtsaima ja kindlaima liitlasena kasvas ka Suurbritannia mõju maailmas.

4. Prantsusmaa • Prantsusmaa vastandas aeg-ajalt USA-le. Koos USA ja Suurbritanniaga moodustasid nad nö intrigeeriva kolmiku. • Prantsusmaal möödusid 1980. aastad sotsialistist presidendi Francois Mitterandi juhtimise all.Mitterand oli Prantsusmaa presidendiks 1981-1995. Tema valitsusajal kaotati surmanuhtlus ning paranesid tunduvalt Prantsusmaa suhted Saksamaaga . • 1995.a. vahetas ta välja parempoolne poliitik Jacques Chirac. Presidendiks 1995-2007. • Prantsusmaa vastusesis USA-le ilmnes eriti 2002.a., mil ameeriklased tungisid Iraaki.

5. Saksamaa • Saksamaa liidriks oli 1980.a. aastatel ja enamiku 1990. aastaist kristlik demokraat Helmut Kohl • H. Kohl oli Saksa kantsleriks 1982-98. • 1998.a.tõusis tema asemele sotsiaaldemokraat Gerhard Schröder. • Suure osa sellest perioodist oli Saksamaa hõivatud Ida-Saksamaa integreerimisega, mis osutus oodatud märksa raskemaks.

6. USA • USAs sai 1992.a. presidendiks demokraat Bill Clinton. B. Clinton oli USA presidendiks 1993-2000. • Pidevat kõneainet tema armuafäärid ja seksiskandaal Monika Lewinskiga. USA probleemideks olid: rassivaen ja terrorismioht. • 1992.a. toimus Los Angeleses mustanahaliste mäss, milles hukkus 50 ja haavata sai 200 inimest. • 1993.a. tegid islamiäärmuslased ebaõnnestunud katse õhkida Maailma Kaubanduskeskust. • 1995.a. õhkis paremäärmuslane Oklahoma linnavalitsuse hoone. • 2000.a. valiti USA presidendiks George W. Bush, mis tähendas nihet konservatiivsete väärtuste poole.

7. Venemaa 1990. aastatel • 1992.a. jaan.-skäivitati Venemaal JegorGaidari valitsuse poolt radikaalsed majandusreformid. Alustati privatiseerimisprogrammi ettevalmistamist. Põhjalikud ümberkorraldused sumbusid poliitilise üksmeele puudumise tõttu. Maad võttis röövkapitalism. • 1992.a. kevadel puhkes presidendi ja parlamendi vahel sügav põhiseaduslik kriis. • 1993.a. märtsis üritas parlament oma erakorralisel istungil Jeltsinit võimult tagandada, mis aga napilt ebaõnnestus. • 1993.a. sept.-ssaatis Jeltsin parlamendi laiali ning kuulutas detsembris välja uue põhiseaduse referendumi. • 1993.a. okt.-spuhkesid Moskvas relvastatud kokkupõrked presidendi ja parlamendi pooldajate vahel. Presidendile ustavad relvajõud surusid riigipöördekatse kiirelt maha. • Venemaa uus põhiseadus suurendas märkimisväärselt presidendi volitusi. Võimuvõitluses peale jäänud president Jeltsin hakkas 1994.a.-st alates järk-järgult aktiivsest poliitikast taanduma. • Organiseeritud kuritegevus ja korruptsioon saavutasid enneolematult suure ulatuse. Samal ajal vaevles kolm neljandikku elanikkonnast vaesuses.

8. Tšetšeenia sõda 1994-1996 • 1994.a. dets.-s alustasid Vene föderaalväed Jeltsini heakskiidul iseseisvusmeelse Tšetšeenia vägivaldset alistamist. • Tšetšeeni Vabariik on Venemaa autonoomne vabariik Põhja-Kaukaasia mägialadel ja neist põhja jäävatel Tereki-äärsetel tasandikel Venemaal lõunaosas. • 1994.a. juunis keeldusid Dudajevi vastased taipid (endised kolhoosiesimehed) allumast keskvalitsusele, moodustasid oma väeüksused ja tegid katse kukutada Dudajevit. • DokuZavgajevi riigipöördekatse ebaõnnestus. Venemaa abiga õnnestus neil ometi kodusõjas peale jääda ja seetõttu saavutasid nad võimu kogu Tšetšeenias. • Suurte inimohvrite hinnaga suutsid vene föderaalväed hõivata 1996.a.-ks enamiku Tšetšeenia territooriumist, kuid iseseisvuslaste oskusliku partisanisõja tõttu ei suutnud nad oma positsioone hoida. • 1996.a. aug.-ssõlmitud leppe kohaselt lahkusid föderaalväed Tšetšeenia territooriumilt.

9. Venemaa 1990. aastate teisel poolel ja lõpul • 1996.a. suvel leidsid aset Venemaal presidendivalimised, mille võitis Boriss Jeltsin. • Jeltsini teist valitsemisaega 1996-99varjutas suuresti tema üha halvenev tervis. 1998.a. augustis puhkes finantskriis, mille käigus toimus rubla osaline devalveerimine. • 1999.a.aug.-snimetas Jeltsin Venemaa uueks peaministriks Vladimir Putini. • Samal ajal pingestus olukord Põhja-Kaukaasias. Tšetseenidesissetung ning salapärastel asjaoludel toimunud ohvriterohked plahvatused Moskva elumajades andsid ajendi föderaalvägede uueks sissetungiks Tšetseeniasse 1999a. - Teine Tšetšeenia sõda. • Venemaa vägede vasturünnaku käigus likvideeriti Tšetšeeni suhtelise iseseisvus ning kõrvaldati võimult GroznõisAslanMashadov. • Sõjas Tšetseeniavastu kogus üha enam populaarsust peaminister Putin, kelle toetatud valimisblokki „Ühtsus“ saatis 1999.a. detsembris Riigiduuma valimistel suur edu.

10. Putin Venemaa presidendiks • 31. detsembril 1999.a. teatas president Jeltsin oma tagasiastumisest ning riigipea kohustuste üleandmisest Putinile. • 2000.a. märtsis valiti Putin Venemaa presidendiks. • Putin seadis oma võimulolekul eesmärgiks Venemaa sõjalise võimsuse ning poliitilise mõjuvõimu taastamise rahvusvahelises poliitikas. Putin hakkas järk-järgult taastama tsentraliseeritud võimu. • 2002.a. sai Venemaast G7 liige, mis tähendas, et G-7st sai G-8. • G8 on maailma juhtivatetööstusriikide ja Venemaa ühendus, kuhukuuluvadAmeerikaÜhendriigid, Itaalia, Jaapan, Kanada, Prantsusmaa, Saksamaa, Suurbritannia ja Venemaa. • G8 grupi tippsündmuseks on iga-aastane liikmesriikide liidrite kohtumine rahvusvaheliste organisatsioonide juhtidega, kus arutatakse aktuaalseid poliitilisi ja majanduslikke küsimusi.