S ümpaatiline närvisüsteem

1. Sümpaatiline närvisüsteem Natali Tšivkin Sofia Zdobnõh Eva-Liisa Vinni Ingrid Kokmann STOM II kursus 2. rühm Tartu 2012

2. Vegetatiivne ehk autonoomne närvisüsteem • Ei allu tahtele • Organismi “siseministeerium” • Innerveerib põhiliselt: • Silelihaseid • Näärmeid • Südant

3. Vegetatiivse närvisüsteemi funktsioon • Sisekeskkonna konstantsuse (homöostaas) säilitamine • Sisekeskkonna kohanemine organismi koormamisel • Lisaks homöostaasiga kaudselt seotud ülesanded: • Suguelundite ja silma sisemiste lihaste tegevuse neuraalne kontroll

4. Vegetatiivse närvisüsteemi jaotus • Sümpaatiline närvisüsteem • Parasümpaatiline närvisüsteem • Soole närvisüsteem

6. Vegetatiivsed ganglionid • Terminaalsete neuronite rakukehade kogumikud • Preganglionaarne neuron – lähtub kesknärvisüsteemist ja siseneb vegetatiivsesse ganglionisse • Postganglionaarne neuron – lähtub vegetatiivsest ganglionist ja lülitub efektororganisse

7. Vegetatiivne ganglion

8. Sümpaatilise ehk torakolumbaalse närvisüsteemi ehitus • Preganglionaarsed neuronid – seljaaju C 8, Th 1-12, L 1-3 • Ventraaljuur • Rami communicantes albi • Paaritud prevertebraalsed ganglionid • Paarilised paravertebraalsed ganglionid • Truncus sympaticus

10. Sümpaatilise närvisüsteemi aktivatsioon • Aktiveerib kesknärvisüsteem • Kontrollkeskusteks ajukoor, hüpotalamus, ajutüvi ja seljaaju

11. Sünapsite lokalisatsioon • Peapiirkonna ganglionid • ganglion cervicale superius • ganglion cervicale medium • ganglion stellatum • Truncus sympaticus • 4 ülemist rinnasegmenti • Kõhu- ja vaagnaõõne ganglionid • ganglion coeliacum • ganglion mesentericum superior • ganglion mesentericum inferior

12. Ehituslik omapära • Truncus sympaticus • Sümpaatilised ganglionid on elundikauged • Postganglionaarsed aksonid on pikad

13. Erutuse ülekanne • Preganglionaarselt neuronilt postganglionaarsele • Mediaatoriks atsetüülkoliin • Reageerib • Postganglionaarselt neuronilt efektorile • Mediaatoriteks katehhoolamiinid • Adrenaliin • Noradrenaliin • Reageerib adrenergilise retseptoriga

14. Mediaatorid

15. Mediaatorite inaktivatsioon

16. Adrenergilised sünapsid • Erutuse ülekanne postganglionaarselt elundilt efektorelundile • Ülekandeaineks on katehhoolamiinid • Noradrenaliin • Adrenaliin • Isoproterenool (organismis ei leidu)

17. Adrenoretseptorid • Vahendavad erutust efektorelundile • Rakumembraani spetsiifilised struktuurid, mis reageerivad katehhoolamiinidega • Farmakoloogiliste kriteeriumide alusel jaotatakse kahte rühma: • α-retseptorid • β1- ja β2-retseptorid

18. Retseptorid ???? • Enamikul elunditest ja kudedest nii α-retseptorid kui ß-retseptorid • Antagonistlikud efektid • Füsioloogiline vastus sõltub sellest, kas ülekaalus on α- või β-adrenergiline toime

19. α-adrenergiline retseptor • Noradrenaliin, adrenaliin ja isoproterenool on järjest nõrgeneva toimega • NA>A>I • Toime on blokeeritav α-blokaatoritega • Nende stimulatsioon kutsub esile: • naha ja limaskestade veresoonte ahenemise • silmaava laiendaja- ja karvapüstitajalihase kontraktsiooni • insuliini sektretsiooni pidurdumise

20. β-adrenergiline retseptor • Isoproterenool, adrenaliin ja noradrenaliin onjärjest nõrgeneva toimega • I>A>NA • Võib jagada β1- ja β2-retseptoriteks • Toime on blokeeritav β-blokaatoritega • Nt dikloroisoproterenool

21. β1-adrenoretseptorid • Peamiselt müokardis ja neerudes • Nende stimulatsioonil: • suureneb Ca-ioonide sissevool rakku • erutuvus tõuseb • intensiivistub lipolüüs • elavneb insuliini sektretsioon • südame löögisagedus tõuseb ja kontraktsioonijõud tugevneb

22. β2-adrenoretseptorid • Nende stimulatsioonil: • Suureneb Ca-ioonide väljavool rakust • Lõõgastuvad silelihased • bronhides • emakas • seedetraktis • skeletilihaste veresoontes • Transmitteri seondumine kutsub esile cAMP tekke • rakusisese proteiinkinaasi aktivatsioon

24. Neerupealise säsi • Kogumik muundunud sümpaatilistest postganglionaarsetest neuronitest • Aktivatsioon preganglionaarsete aksonite poolt koliinergiliste sünapsite kaudu

25. Katehhoolamiinide vabanemine neerupealise säsi rakkudest on reguleeritud ainult neuraalselt

26. Neerupealise katehhoolamiinid • Toimivad samadele sümpaatilise närvisüsteemi efektoritele • Olulised efektorelunditele, millel neuraalne kontroll vähene või puudub • nt arterite tunica media

27. Adrenaliini ja noradrenaliini toime • 80% adrenaliini ja 20% noradrenaliini katehhoolamiinide segus • Sarnasused: • Tõstavad südameaktiivsust • Ahendavad veresooni • Laiendavad lihaseid varustavaid veresooni • “Ainevahetuse hormoonid”

28. Adrenaliini ja noradrenaliini toime • Erinevused: • Adrenaliin stressiolukorras olulisem • Soodustab kiiret glükoosi vabastamist glükogeenist • Noradrenaliin stimuleerib lipolüüsi rasvkoes ja proteolüüsi maksas • Energiaga varustamine võtab kauem aega • Erinevad retseptorsüsteemid • α- ja ß- retseptorsüsteemid

29. Kasutatud kirjandus • 1) Kingisepp PH. Inimese füsioloogia. Tartu 2000 • 2) Schmidt R, Thews G. Inimese füsioloogia. TÜ 1997