Väikelaeva käsitlemine

1. Väikelaeva käsitlemine

2. Aluste jaotamine käituri järgi: • Sõukruvi • Voith-Schneideri vint • Sõuratas • Jugakäitur

3. Aluste jaotamine veel püsimise järgi • Aerostaatika • Hüdrodünaamika • Hüdrostaatika

4. Aluse mõõtmed

5. Aluse gabariitmõõtmed

7. Jõuseadme paigutus Päramootor Sisepäramootor Sisemootor

8. Rool • Pannes rooli mingi nurga võrra pardasse: • Alus pöörab • Alus triivib • Aluse kiirus väheneb

9. Väikelaeva rooliseadme skeem

10. Rooli mõju juhitavusele

11. Pööratavus • Pöördediameeter sõltub roolilaba nurgast ja lastimisest Pööratavuse muutumine olenevalt tuulest

12. Laevale pöördel mõjuvad jõud

13. Veevoolu mõju roolilabale

14. Vint, sõukruvi Jõud vindil: • PIKIJÕUD – jõud, mis paneb aluse edasi/tagasi suunas liikuma • PÕIKIJÕUD – jõud, mis paneb aluse ahtri teatud suunas liikuma

15. Sõukruvi mõju juhitavusele

16. Voith-Schneideri vint

17. Ühe vindiga laev – käik edasi • Liikumise algstaadiumis ahter kaldub parema sammuga vindi korral paremale, vasaku sammuga vindi korral vasakule • Kiiruse kasvades ja stabiliseerudes kaldub ahter aga vastupidiselt eelöeldule • Laev keerab paremini vindi pöörlemise suunas

18. Ühe vindiga laev – käik tagasi • Parema sammu vindi korral laeva ahter liigub vasakule • Vasaku sammu vindi korral laeva ahter liigub paremale • Laev keerab paremini vindi pöörlemise suunas

19. Ühe vindiga laev

20. Kahe vindiga laev • Reeglina paremas pardas parema sammuga vint ja vasakus pardas vasaku sammuga vint. • Laev nii edasi- kui ka tagasikäigul liigub otse.

21. Manööverduselemendid … laeva omadus arendada või hoida mingit kindlat liikumisviisi või vahetada üht liikumisviisi teisega. Manööverdamine oleneb mõõtmeist, tonnaažist, koormatusest, konstruktiivseist omadusist, sõidutingimustest. Manööverdamise eelduseks on veejuga – seisev alus on juhitamatu. • Pööratavus (diameeter, MOB pööre) • Väledus (kiirus ja inerts) - määratakse kindlaks proovisõidul - tunnusarvud on aeg ja tee pikkus MANÖÖVERDAMISE KVALITEEDI AINSAKS KRITEERIUMIKS ON OHUTUS

22. Manöövri korrigeerimine • HINDA eri jõudude mõju • RAKENDA kontrollitavad jõud • JÄLGI jõudude mõju • KORRIGEERI vajadusel manöövrit Kontrollitavad jõud: Käiturid Roolid Põtkurid Ankrud Puksiirid Haalamisotsad Mittekontrollitavad: Tuul Lainetus Hoovus Hüdrodünaamiline efekt

23. Eriolukorrad • Sõit halva nähtavusega • Sõit ranna lähedal ja kitsustes • Sõit tormiga ja ohud merel • Ankrusse jäämine ja ankrupaigast lahkumine • MOB manööver • Pukseerimine ja sildumine erineva tuulega • Manööverelemendid

24. Sõit halva nähtavusega • Vähendada veeväljasurvet, määrata asukoht, sügavus, teiste laevade positsioon, vaatlus. • Lülitada sisse ja kasutada seadmeid koha ja avariiohu kindlaks tegemiseks. Vaikust! • Päästevestid selga! • Radarpeegeldi masti. Ankrud valmis. • Ootamatu ohtlik sügavus: stopp, tagasikäik, ankrusse olukorra täpsustamiseks

25. Sõit ranna lähedal ja kitsustes • Sõitmine liitsihtide (ka looduslike) järgi • Suuremastaabiline kaart. • Kontrollida kohta ujuvmärgistuse ja tuletornide sektorite järgi. • Ohtlikud peilingud ja distantsid. • Pöördepeilingud ja distantsid. • Kiiruse vähendamine. • Kohamääramine enne ja pärast pööret ning iga 10 min tagant • Lihtsaim observatsioon: sõitmine piki   ja kaldamärgi  • Kajaloodi pidev kasutamine • Laevateedel pööretel nurki mitte lõigata.

26. Sõit tormiga • Laev tormiklaariks (avaused, varustus, pv) • Kontrollida: pilsipump, ämber, hauskar • Likvideerida tankides vabad pinnad • Tormitross tekile • Tuule suund beidevind või bakstaak • Varjusadam, kinnine reid, varjav neem • Ohutu kurss ja kiirus • Päramootori kinnitus trossiga Avarii, tormiohu jm juhtudel otsustab väikelaevajuht, lähtudes konkreetsest olukorrast, kas jätkata sõitu, suunduda varjusadamasse, ankrukohale või paluda kõrvalist abi.

28. Ohud tormiga, ohutud võtted • Suur laine (eriti pärilaine) peatab laeva, keerab ümber poordi või isegi üle täävi. • Laineharjale jõudes ja laskudes hoida laev 90° nurga all laine frondiga. • Murdunud laine ületamine on ohutum . • Vastulaine korral väike diferent ahtrisse, kui vöör pole liiga kerge (muidu lainele tõusul kuuletub halvasti). • Tagasipööre sooritada laineharjade vahel. • Hoiduda madalast veest.

29. Küljega vastu lainet Suur kreen, esemete vallandumine, ümber paiskumine.

30. Risti laineharjaga Laineharjal võib kaotada püstuvuse, kui kauaks sinna püsima jääda, kui laev on kerge.

31. Sõit ahtrilaines Ohtlik siis, kui laine kiirus on võrdne või peaaegu võrdne laeva kiirusega.

32. Randumine tormiga • Triivankur ahtrist vette. • Sõita laine merepoolse nõlva peal, kuni laine murdub. • Oodata järgmist lainet järgi vähendades V või jäädes seisma ja sõita laine peal edasi. • Kaldale tuleb sõita laineharjal. • Kaldal kaater kiiresti laineulatusest edasi tõmmata.

33. Pukseerimine ehk sleppimine • Üks või enam laeva slepptou abil (suuremad ja raskemad eespool, vältida tuleb järske tõmbeid, diferent ahtrisse ja roolimees jeerimise vähendamiseks, korpuse vigastuse tõttu pooluppunust heita välja varustus ja varud, käepärast olgu terav nuga või kirves). • Pardaga (lühike sõit, vaikne vesi, vendrid, ahtrid kohakuti, tagasipööre). • RISKID: • Korpuse ja vindi vigastamine • Slepptou pollari või knaabi väljarebimine • Slepptou katkemine ja sattumine vinti • Kreen slepptou kinnitamisest ühte poordi • Ümberminek tekkinud vastuvooludest

34. Slepptou • Lainetuseta ja madala vee puhul ning tugeva veevoolu korral mitte lasta toud vette (vindi ja laeva põiki keeramise oht) • Slepptou pikkus peaks olema võrdne ühe või mitme laine pikkusega (mida pikem slepptou, seda sujuvam sleppimine) • Kinnitamine: knaabid, pollarid, pingid, pelid keilutid, luugid, pealisehitused, korpus

35. Ankrud Vajalik ankru kaal (kg) = paadi pikkus (m) + paadi laius (m) + paadi kaal (t). Vajalik ankru pidavus saavutatakse, kui ankru otsa on viiratud vähemalt 4—5 veesügavust.

36. Ankru tööpõhimõte

38. Ankruotsa läbimõõt • Ankruotsa materjaliks peaks olema polüamiid või polüester.

39. Paadi kinnitamine poile

40. Tee kindlaks, et ringid ei kattuks. Tuul ja hoovus ühest suunast Tuul ja hoovus eri suunast

41. Ankru säär peab lebama pinnasel. Selleks on vaja ankruotsa, mille pikkus on 8 korda suurem kaugusest D (ankruklüüsist põhjani).

43. Sildumis- ja haalamisvahendid a – piiteng ehk ristpollar b – ühe postiga piiteng c – kiip d, e – knaabid f – korkvender (parda kaitseks laevade sildumisel pardati või kai äärde)

44. Kai äärde kinnitumine • Arvestada tuleb tuule suunda ja tugevust ning veetaseme võimalikku kõikumist. Paadi kinnitusotsteks sobivad polüpropüleen- ja polüesterotsad, ankruotsteks – punutud polüester- või polüamiidotsad, parem oleks ankruotsa ja ankru vahele kinnitada 1-1,5 m ankruketti. Nn sissesõit – siis kui on piisavalt ruumi. Selle asemel, et püüda alust kohe õigesse asendisse saada, suuna vöör selliselt nagu joonisel ning kasuta mootorit laeva suunamiseks.

46. Veel kinnitusvõimalusi kai juures

47. Sildumine tuulega

48. Lahknemine, möödasõit

50. Lähenemine kaldale