Download
1 / 120
1.21k likes | 1.62k Views
Üldpatoloogia põhimõisted. Etioloogia. Etioloogia : õpetus haiguste põhjustest. Etioloogilised tegurid on näiteks: - Füsioloogilise teguri ebanormaalne toime (toitainate puudus, kasvufaktorite hulk, ülekoormus) Geneetilised (metaboolsed häired, arengurikked)
E N D
Etioloogia • Etioloogia: õpetus haiguste põhjustest. • Etioloogilised tegurid on näiteks: - Füsioloogilise teguri ebanormaalne toime (toitainate puudus, kasvufaktorite hulk, ülekoormus) • Geneetilised (metaboolsed häired, arengurikked) • Infektsioosed (viirused, bakterid, seened, algloomad) • Hüpoksia • Füüsikalised (kõrge või madal tº, kiirgus) • Keemilised (söövitavad, DNA-d kahjustavad)
Patoloogia käsitleb • Haiguste kulus tekkivaid üldisi muutusi ja muutuste komplekse • Elundites • Kudedes • Rakkudes • Patogenees – kirjeldab vastuseks etioloogilisele tegurile toimuvaid muutusi rakkude, kudede ja kogu organismi tasandil ehk haiguse kujunemist.
Morfoloogia • On õpetus organismide ehitusest • Morfoloogilised muutused • Elundite tasandil – patoloogiline anatoomia • Kudede tasandil - histopatoloogia • Rakkude tasandil – tsütopatoloogia • Geneetilisel/molekulaarsel tasandil - molekulaarpatoloogia
Südamelihase infarkt Patoanatoomiline muutus: Kollane nekrootiline ala= infarktikolle
Südamelihase infarkt • Histoloogiline muutus: südamelihasrakkude nekroos ja põletikurakkude infiltratsioon.
Emakakaelakaabe Tsütoloogiline muutus HPV-infektsiooni puhul: Koilotsüüdid Lameepiteelirakud, granulotsüüdid: mõõdukas põletik
HER2 rinnavähis • Molekulaarsel tasandil muutus: inimese epiteliaalse kasvufaktor 2 (HER2) üleekspressioon (fluorsestents in-situ hübridisatsioon, FISH). ravi Herceptin
Haigus Psühhofüüsilise struktuuri või funktsiooni hälve, mis põhjustab indiviidi ajutist või püsivat kahju, funktsiooni piiratust või invaliidsust. Meditsiinisõnastik 2004, lk.244
Haigusprotsess jaotub: • Äge – lühiajaliselt kulgev tugevalt väljendunud haigusnähtudega seisund (N: gripp) • Alaäge – veniva kuluga ägedalt alanud haigestumine (N: põskkoopa põletik) • Krooniline – tähelepandamatu, hiiliva algusega pika-ajalise kuluga haigestumine (N: reuma)
Haigusprotsess kulgeb/lõpeb: • Ägenemine e retsidiiv – haigusnähtude taastumine • Kroonilise haigestumise puhune haigusnähtude ajutine kadumine – remissioon • Soodne kulg – paranemine e haigusest haaratud organi struktuur ja funktsioon taastuvad täielikult • Ebasoodne kulg – haigusprotsessi paranemise käigus säilub nii struktuurne kui ka funktsionaalne häiritus • Surm (exitus letalis) – letaalne lõpe, mille puhul haigusprotsessi kulg ei võimaldanud organite struktuuri ega ka funktsiooni eluks vajalikku paranemist
RAKUPATOLOOGIA Rakkude kohastumine, rakukahjustus, rakusurm Ave Minajeva
Homeostaas • Normaalsel rakul on kitsastes piirides kindlaksmääratud morfoloogiline ehitus ja funktsioonid. Rakul on võime talitada vastavalt normaalsetele füsioloogilistele vajadustele ja säilitada püsiseisund ehk homeostaas (homöostaas).
Adaptatsioon • Suurenenud füsioloogilised vajadused või kahjustavad tegurid viivad rakkude adaptatsioonile: uue muutunud püsiseisundi väljakujunemisele, mis tagab rakkude eluvõime säilumise ja muutunud funktsiooni, et tulla toime uute tingimustega.
Adaptatsioon • Hüperplaasia: rakkude arvu suurenemine • Hüpertroofia: rakkude suuruse kasv. • Atroofia: rakkude suuruse ja funktsiooni vähenemine. • Metaplaasia: ühe rakuliigi asendumine teisega.
Hüperplaasia • Hüperplaasia: rakkude arvu suurenemine, mille tulemusena suureneb koe või organi maht (ja mass). • Hüperplaasial võivad olla füsioloogilised põhjused: • Füsioloogiline hüperplaasia: • hormonaalne (organi funktsioonivõime suurenemine): rindade hormonaalne hüperplaasia puberteedieas või emaka hüperplaasia raseduse ajal. • kompensatoorne (organi massi suurenemine osalise eemaldamise/resektsiooni järel): maksarakkude hüperplaasia maksa osalise resektsiooni järel. Ühe neeru eemaldamise järel allesjäänud neeru hüperplaasia.
Hüperplaasia • Patoloogiline hüperplaasia ülemäärase hormonaalse stimulatsiooni tagajärjel. - Endomeetriumi (emakalimaskesta) hüperplaasia östrogeenide liia korral (kõige tavalisem vererohke menstruatsiooni põhjus). - Androgeenide toimel eesnäärme hüperplaasia. • Hüperplaasia on tähtsal kohal haavade paranemises, kus toimub sidekoerakkude ja veresoonte proliferatsioon.
Hüpertroofia • Hüpertroofia - rakkude suuruse (iga individuaalse raku massi) kasv, mille tulemusena suureneb organi mass. • Hüpertroofilises organis ei ole uusi rakke, vaid on suuremad rakud. • Hüpertroofia puhul toimub raku struktuursete komponentide suurenenud süntees.
Hüpertroofia • Jagunemisvõimelised rakud võivad reageerida stiimulile nii hüperplaasia kui hüpertroofiaga. Jagunemisvõiemetutes rakkudes (näiteks südamelihasrakud) tekib ainult hüpertroofia. • Huvutav teada: on tõendeid, et ka südamelihasrakkudes on võimalik piiratud määral hüperplaasia.
Hüpertroofia • Hüpertroofia võib olla füsioloogiline või patoloogiline • Põhjused: tõusnud füsioloogiline koormus või hormonaalne stimulatsioon. • Näiteks skeletiklihaste hüpertroofia füüsilise koormuse tõusu korral: individulaased lihaskiud jämenevad, et koormust ühtlasemalt jaotada. Lihasrakus sünteesitakse proteiine ja uusi müofilamente. Suureneb müofilamentide hulk lihasraku kohta.
Hüpertroofia Südamelihases võib olla väga tugev hüpertroofia vastuseks hemodünaamilisele ülekoormusele (hüpertoonia või klapirikke puhul). • Raseduse puhul emaka silelihasrakkudes hüperplaasia ja hüpertroofia. See on hormonaalsest stimulatsionist (östrogeenidest) tingitud organi suurenemine.
Atroofia • Atroofia - rakkude mahu vähenemine. Kui atroofiast on haaratud piisav arv rakke, väheneb selle tulemusena kogu organi mass.
Atroofia • Füsioloogiline atroofia on oluline loote arengus, kus embrüonaalsed struktuurid nagu türeoglosne juha peavad kaduma. Emaka suurus väheneb sünnituse järel. • Patoloogiline atroofia oleneb etioloogilisest tegurist ja võib olla koldeline või üldine (generaliseerunud).
Atroofia põhjused • Koormuse vähenemine. Lahastatud jäsemes või voodihaigel patsiendil areneb kiiresti skeletilihaste atroofia (kõhetus). Algul väheneb rakkude suurus, hiljem ka lihaskiudude hulk. Väga pikaaegse lamamise tagajärjel võib lisanduda ka luude osaline resorptsioon (e.imendumine), mis viib osteoporoosile (luuhõrenemine).
Atroofia põhjused • Innervatsiooni kadumine (denervatsiooniatroofia). Normaalse skeletilihase funktsioon ja troofika olenevad seda innerveeriva närvi troofilistest impussidest. Närvide kahjustuse tagajärjel areneb kiiresti vastaval innervatsioonialal lihaste atroofia. • Langenud verevarustus(isheemia) arterite oklusiooni tõttu. Näiteks vanemas eas ajuarterite ateroskleroosi tõttu ajurakkude progresseeruv hävimine.
Atroofia põhjused • Mitteküllaldane toitumine. Raske valkude ja kalorite puuduse (marasm) korral, kui rasvkude on ammendatud, kasutab organism valkude allikana ära skeletilihased. Selle tulemuseks on raskekujuline lihaste kõhetumine (kahheksia). Kahheksia esineb ka kroonilise põletikulise haigusega patsientidel ja vähihaigetel. Põletiku puhul peetakse kahheksia põhjuseks TNF, mis toimib söögiisu pärssivalt.
Atroofia põhjused • Endokriinse stimulatsiooni kadumine. Paljude endokriinorganite, rinnanäärmete ja sugulendite ainevahetus ja normaalne talitus sõltuvad hormonaalsest stimulatsioonist. Menopausi järgselt väheneb östrogeenide mõju ja selle tulemusena atrofeeruvad endomeetrium, tupelimaskest ja rinnanäärmed.
Atroofia põhjused • Vananemine (seniilne atroofia). Vananemisprotsess on seotud rakkude hulga langusesga, eriti nendes organites, mis koosnevad permanentsetest rakkudest nagu südamelihas ja peaaju. • Rõhk (rõhkatroofia).Näiteks healoomulise kasvaja poolt põhjustatud surve võib põhjustada ümbritsevate kudede atroofiat. Selle põhjuseks on veresoonte kokkusurumise tagajärjel tekkiv verevarustushäire (isheemia).
Atroofia • Atroofia käigus vähenevad raku organellide hulk ja raku suurus sellisele tasemele, mis võimaldavad elu uutes tingimustes. Atroofilises lihasrakus on vähem mitokondreid, lihaskiude ja endoplasmaatilist retiikulumi. Nii saavutatakse uus tasakaaluseisund raku suuruse ja näiteks toitainete kättesaadavuse vahel. • Kuigi atroofiliste rakkude talitus on langenud, ei ole need surnud rakud! • Atroofia võib progresseeruda kuni rakukahjustuse ja rakusurmani. • Samad tegurid, mis põhjustavad atroofiat, võivad käivitada ka apoptoosi ning seega aidata kaasa organi massi vähenemisle (näiteks endokriinorganites).
Atroofia tekkemehhanismid • Atroofia põhilisteks mehhanismideks on proteiinide degradatsioon ja autofaagia (membraaniga ümbritsetud autofagosoomides seeditakse rakuosised lüsosoomide hüdrolüütiliste fermentide poolt). Teatud tingimustel ei ole rakk võimeline täielikult kõrvaldama kõiki autofagosoomides sisalduvaid komponente. Selle tõttu jäävad membraaniga seotud jääk-kehakesed, näiteks lipofustsiin.
Metaplaasia • Metaplaasia - pöörduv muutus, mille käigus üks küps rakuliik asendub teise küpse rakuliigiga. • Kõige sagedamini esineb silinderepiteeli asendumine lameepiteeliga näiteks hingamisteedes kroonilise ärrituse korral (suitsetajatel).
Metaplaasia • Võib esineda ka metplaasiat lameepiteeli asendumise teel silinderepiteeiga: Barrett’ söögitoru (Barretti ösoofaguse) puhul. Metaplaasia on soodsaks pinnaseks pahaloomulise kasvaja arengule.
Metaplaasia mehanismid • Metaplaasia ei ole diferentseerunud raku fenotüübi muutus! • Metaplaasia puhul toimub tüvirakkude ümberprogrammeerimine. Kudede tüvirakud diferentseeruvad teisel teel. Signaali selleks annavad tsütokiinid, kasvufaktorid ja ekstratsellulaarse maatriksi komponendid.
Rakukahjustus • Kui rakkude adaptatiivsed võimed ammenduvad või rakkudele toimib kahjustav tegur, järgneb sellele rida biokeemilisi reaktsioone ja/või morfoloogilisi muutusi, mida tuntakse rakukahjustusena. • Rakukahjustus võib olla pöörduv või pöördumatu. • Vt. Skeemid Robbins ja Cotran lk. 12-13
Rakukahjustus • Pöörduva rakukahjustuse puhul tekivad rakus patoloogilised muutused, mis võivad taanduda raku normaalse seisundi taastumiseni, kui kahjustav tegur kaob või kui kahjutsus on nõrk. • Kui kahjustav tegur toimib piisavalt kaua või on algusest peale küllalt tugev, viib see pöördumatu rakukahjustuse tekkele (arenevad püsivad muutused rakus), millelejärgneb raku surm.
KAHJUSTAV TEGUR Pöörduv rakukahjustus Pöörduv faas? Pöördumatu rakukahjustus, NEKROOS APOPTOOS
Rakukahjustus • Pöörduv rakukahjustus: Esmalt tekivad funktsionaalsed ja morfoloogilised muutused, mis taanduvad, kui kaob kahjustav tegur. Pöörduva rakukahjustuse tunnusteks on endoplasmaatilise retiikulumi ja mitokondrite turse (rakuturse) ning kromatiini kämpumine. • Põhjused: langenud oksüdatiivne fosforüleerimine, ATP varude ärakasutamine häirub ioonpumpade tööNa+ ioonid ja vesi kuhjuvad rakku).
Rakukahjustus • Pöördumatu rakukahjustuse tunnusteks on mitokondrite pöördumatu kahjustus ja rakumembraani läbilaskvuse häire. Ulatusliku rakumembraanide kahjutuse korral vabanevad lüsosomaalsed ensüümid tsütoplasmasse ning raku struktuurid seeditakse nende poolt ära. Rakusisaldis lekib rakust välja. Tulemuseks on nekroos.
Rakusurm • Nekroostekib rakkude liiga tugeva stimulatsiooni või kahjustava teguri tagajärjel ning on alati patoloogiline. Nekroosi käigus tekib rakkude tugev turse, valkude denaturatsioon ja koagulatsioon, organellide lõhustumine ja rakumembraani rebenemine. Tavaliselt kahjustub palju rakke samas koes korraga. • Apoptoostekib kui rakk sureb läbi seesmise „enesetapuprogrammi” käivitumise. Rakukomponentide hävitamite organiseeritud viisil, minimaalne kahjustus ümbritsevatele kudele. Eesmärk on elimineerida mittevajalikud rakud. Vt. TabelRobbins ja Cotran lk. 13.
Rakukahjustuse põhjused • Loe Robbins ja Cotran lk. 11-13. • Kudede hapnikuvarustuse langus (hüpoksia) • Füüsikalised tegurid. • Keemilised ained ja ravimid. • Infektsioonid. • Immuunreaktsioonid. • Geneetilised tegurid. • Toitumishäired.
Rakukahjustuse mehhanismid Rakukahjustus tekib oluliste raku struktuuride kahjustuse tulemusena: 1. Aeroobse hingamise kahjustus (mitokondrites oksüdatiivne fosforüleerimine ja ATP süntees). 2. Rakumembraanide terviklikkus, millest sõltub tsütoplasma ja organellide iooniline ja osmootne tasakaal. 3. Valkude süntees. 4. Tsütoskelett. 5. Raku geneetilise aparaadi intaktsus.
ATP varude ärakasutamine • Sageli seotud isheemilise ja keemilise (toksilise) kahjustusega. • ATP energia on vajalik paljudeks rakus toimuvateks sünteesi- ja degradatsiooniprotsessideks: membraanide transport, proteiinide süntees, lipogenees, forfolipiidide ainevahetus.
