Kemikaalid ning nende ohud Kitty Kislenko Balti Keskkonnafoorum 17.04.2007

1. Kemikaalid ning nende ohudKitty KislenkoBalti Keskkonnafoorum17.04.2007

2. MÕISTED

3. Keemiline aine – üks kemikaal - esineb looduses või sünteesitakse tööstuslikult • Nt. toornafta on looduslik kemikaal, kuid selle fraktsioonid (lahustid, bensiin) on sünteetilised ained, sest need on tahtlikult inimese poolt toodetud • Keemiline valmistis – segud ja lahused, mis koosnevad kahest või enamast ainest • Nt. värvid, puhastusained jne.

4. Pestitsiidid – keemilised ained, mida kasutatakse kahjurloomade, umbrohu ja taimehaiguste tõrjeks. Kuuluvad taimekaitsevahendite või biotsiidide koostisse. • Biotsiidid – “elu hävitamine” – mürgised kemikaalid (sisaldavad säilitusaineid, desinfitseerimisaineid, pestitsiide), mida kasutatakse kahjulike organismide kontrollimiseks või hävitamiseks • Inimese ja loomade hügieeniks • Joogivee desinfektsioonivahendid • Pinnakaitsevahendid, puidukonservandid • Kahjuritõrjevahendid, nt. näriliste tõrjeks

5. Taimekaitsevahendid – aine või ainete segu, mis kaitseb taimi kahjurite, haiguste, jt kahjulike faktorite eest. • Üldiselt jaotatakse • Herbitsiidid e. umbrohutõrjevahendid • Insektitsiidid e. putukate tõrjevahend • Fungitsiidid e. üldnimetusena haiguste tõrjevahendid. Tähendab sõna otseses mõttes seenhaiguste tõrjevahendit

6. Toode – sisaldab kemikaale, kuid ei tekita keemilist reaktsiooni ning omab füüsikalisi omadusi • Nt. auto, riideese, mööbel, arvuti, mänguasjad jne. • Toote pind võib olla kaetud/töödeldud kemikaalidega ning sisaldada inimese tervisele ja keskkonnale kahjulikke või ohutuid keemilisi aineid

7. KEMIKAALIDE MÕJU

8. Kuidas alustada… • Kus me satume kontakti kemikaalidega? • Kuidas kemikaalid meie kehasse/keskkonda satuvad? • Missugused kemikaalid põhjustavad probleeme? • Mis kemikaalid teevad sinu kehas?

9. Kuidas me puutume kokku kemikaalidega?

10. Kuidas satuvad kemikaalid meie kehasse? Läbi hingamise Läbi söömise Absorbeeruvad läbi naha

11. Kemikaalide mõju Akuutsed efektid: kahju on näha kohe pärast kokkupuudet Kroonilised efektid: pikaajaline kahju pärast pikka kokkupuudet

12. Mõjud tervisele • Otsene/kohene mõju: • Allergia • Silmakahjustus • Mürgitus • Uimasus ja peavalud • Põletus • Surm • Pikaajaline mõju: • Hormoonsüsteemi kahjustumine • Geneetilised muutused • Oht lootele läbi ema platsenta, • raseduse katkemine ning enneaegne sünnitamine • Püsiv allergia • Sigivusvõime kahjustumine (sperma kvaliteedi vähenemine) • Vähkkasvaja teke • Kroonilised hingamisteede haigused (astma)

13. Laste tervis: kas nad on pisikesed täiskasvanud? • Saasteainete kokkupuude lastega on tugevam kui täiskasvanutega seoses organismi väiksema vastupanuvõimaega • Hingavad rohkem õhku • Joovad rohkem vett • Söövad rohkem toitu kui täiskasvanud võrreldes nende kehakaalu protsendiga • Arenevad organismid on rohkem haavatavamad vigastustele

14. Kuidas satuvad kemikaalid keskkonda? Läbi tööstuslike protsesside (õhu saastamine, veeheitmed, jäätmed) Läbi tarbeesemete

15. Kemikaalid keskkonnas • Osa keemilisi aineid hävib keskkonnas aga osa jääb püsima ning akumuleerub elusorganismides • Püsivad (ei lagune/jäävad aastateks keskkonda), Bioakumuleeruvad (jäävad kudedesse/rasvkoesse), Toksilised (potentsiaalne mürgistus) - PBT • Püsivad ained võivad rännata pikki vahemaid ja jõuda aladele, kus neid pole iial varem kasutatud

16. Kemikaalid keskkonnas • Sünteetilised kemikaalid võivad põhjustada probleeme • Lisaks sünteetilistele põhjustavad probleeme ka orgaanilised ained • Püsivad orgaanilised saasteained POS • Nt. POS on leitud isegi arktika õhus, vees ja organismides • Vastavalt rahvusvahelisele kokkuleppele (püsivate orgaaniliste saasteainete Stockholmi Konventsioonile) tuleb POS tootmine ja kasutamine lõpetada • Inimeseni jõuavad keskkonnale ohtlikud ained läbi akumuleerumise organismides ja toiduahelas (inimesed söövad need ained sisse).

17. Kemikaalide mõju keskkonnale • Kliimamuutus • Osoonikihi vähenemine • Bioloogilise mitmekesisuse vähenemine • Suured õnnetused • Puhta vee majandamine • Metsade olukorra halvenemine • Ranniku ohud • Jäätmed

18. Tõestused • Erinevad uuringud on näidanud, et meie veres, kudedes ja rinnapiimas leidub palju tööstuskemikaale • Viimane sooritatud uuring näitas, et 9 vabatahtlikul inimesel leidus veres ja uriinis 91 erinevat tööstuskemikaali ühendit, saasteainet ja teisi kemikaale • Süttimisvastased kemikaalid – leitud mitmete arktilise loomaliigi organismist: jääkarud, merelindude munad

19. Tõestused • Tõestused kemikaalidest inimese sees ja keskkonnas on on üks näitaja, et me puutume igapäeva elus kokku tarbekemikaalidega, kaasaarvatud toit • Broomi suured kogused karude, hüljeste, rebaste ja kajakate organismis – tööstusliku broomi kontsentratsioon keskkonnas on viimase viie aastaga kahekordistunud • PCB ja DDT kõrge kontsentratsioon Arktikas juba mitmeid aastaid

20. Tõestused • Maailma Tervishoiuorganisatsioon (WHO) on hinnanud taimekaitsevahendite mõju rahvastiku tervislikule seisundile (2004): • tõrjeained põhjustavad aastas 3 miljonil inimesel tõsise mürgistuse, neist 220 000 sureb: enesetapud, massilised mürgistusjuhtumid ja mürgistused tööl • ligi miljon inimest kannatab tõrjeainete krooniliste kahjustuste all • umbes 40 000 arvatakse haigestuvat tõrjeainetest põhjustatud vähki

21. Mis on ohtlikud kemikaalid? Ohtlik on kemikaal, mille omadused põhjustavad kas ise või kontaktis teiste ainetega kahjustusi tervisele, keskkonnale või varale

22. Ohtlikkuse kategooriad • Füüsikalis-keemilised omadused määravad, kuidas aine “käitub” kasutamiselvõi tootekomponendina. • Terviseohtlikkuse omadused kirjeldavad kemikaaliga kokkupuutest tulenevat mürgist mõju inimese tervisele, kui kokkupuude ületab teatud doosi. Aine võib sattuda inimese organismi allaneelamisel, sissehingamisel, silma sattumisel või kokkupuutel nahaga. • Keskkonnaohtlikkuseomadusteabil kirjeldatakse kemikaali kahjustavat toimet keskkonnale ja selle edasist saatust keskkonnas.

23. Ohutunnused ohtlikele kemikaalidele

24. Ohutunnused: füüsikalis-keemilised omadused F väga tuleohtlik F+ eriti tuleohtlik Kemikaal on eriti või väga tuleohtlik ja kergestisüttiv. Võib plahvatada süütamisel. Nt süütevedelik, putukate tõrjevahend aerosoolpudelis, õhuvärskendaja

25. Ohutunnused: füüsikalis-keemilised omadused O oksüdeeriv E plahvatusohtlik Kemikaal võib ebaõigel kasutamisel või kokkupuutel teiste kemikaalidega plahvatada või süttida Nt vesinikperoksiid Kemikaal on plahvatusohtlik ja teda tuleb käidelda ettevaatlikult Nt püssirohi

26. Ohutunnused: terviseohtlikkus Xn kahjulik Xi ärritav Ohtlik kemikaal, mis võib põhjustada tervisekahjustusi või allergiat sissehingamisel, kokkupuutel nahaga või allaneelamisel. Teatud kemikaalid võivad põhjustada tõsiseid kahjustusi pikaajalisel kasutamisel. Pakend peab olema lastekindla sulguriga! Nt katlakivi eemaldaja, süütevedelik, lambiõli

27. Ohutunnused: terviseohtlikkus C söövitav Võib põhjustada naha söövitust ning söögitoru ja silmade püsivaid kahjustusi. Pakend peab olema lastekindla sulguriga! Nt kanalisatsioonitorude ummistuse kõrvaldamise vahend

28. Ohutunnused: terviseohtlikkus T mürgine T+ väga mürgine Võib põhjustada püsivaid või eluohtlikke kahjustusi sissehingamisel, nahale sattumisel ja allaneelamisel. Pakend peab olema lastekindla sulguriga! Nt metanool

29. Ohutunnused: tervisohtlikkus • Kantserogeenne: vähktõbi • Mutageenne: pärilikud geneetilised kahjustused • Reproduktiivtoksiline: sigivuse/loote kahjustumine T mürgine Xn kahjulik I ja II kategooria III kategooria

30. Ohutunnused: keskkonnaohtlikkus • Kahjustust võib tekkida kohe või mõne aja möödumisel. Kemikaale tuleb säilitada ja kasutada nii, et kemikaal ise ega tema jäätmed ei kahjusta keskkonda • Ohtlik veeorganismidele • Ohtlik taimedele ja loomadele • Ohtlik mullaorganismidele • Ohtlik mesilastele • Ohtlik osoonkihile • Võib avaldada pikaajalist keskkonda kahjustavat toimet • Nt universaalne kontaktliim N keskkonnaohtlik