1 / 12

FÜÜSIKA

FÜÜSIKA. Liikumine ja vastastikmõju, töö ja energia. Liikumine ja vastastikmõju. Mehaaniline liikumine. Mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse kehaasukoha muutumist teiste kehade suhtes

rianna
Download Presentation

FÜÜSIKA

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. FÜÜSIKA Liikumine ja vastastikmõju, töö ja energia

  2. Liikumine ja vastastikmõju

  3. Mehaaniline liikumine • Mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse kehaasukoha muutumist teiste kehade suhtes • Trajektooriks nimetatakse mõttelist joont, mida mööda keha liigub, trajektoori kuju järgi saab liikumist liigitada sirgjooneliseks ja kõverjooneliseks. • Teepikkuseks nimetatakse trajektoori pikkust, mille keha läbib mingi ajavahemiku jooksul • Ajavahemik näitab liikumise kestust • Keha kiiruseks nimetatakse füüsikalist suurust, mis võrdub keha poolt läbitud teepikkuse ja selleks kulunud aja jagatisega • Liikumist, kus keha kiirus ei muutu, nimetatakse ühtlaseks liikumiseks • Liikumist, kus keha kiirus muutub, nimetatakse mitteühtlaseks liikumiseks

  4. Võnkliikumine • Võnkliikumiseks ehk võnkumiseks nimetatakse liikumist, mis kordub kindla ajavahemiku järel • Võnkeperioodiks nimetatakse ajavahemikku, mis kulub ühe täisvõnke sooritamiseks • Sageduseks nimetatakse võnkeperioodi pöördväärtust

  5. Keha inertsus • Inertsus väljendub selles, et keha kiiruse muutumiseks kulub alati teatud aeg • Mida inertsem on keha, seda suurem on keha mass

  6. Kehade vastastikmõju • Jõud on füüsikaline suurus, mis iseloomustab ühe keha mõju teisele kehale • Jõud, millega kaks keha teineteist mõjutavad, on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised

  7. Töö ja energia

  8. Mehaaniline töö • Mehaaniliseks tööks nimetatakse füüsikalist suurust, mis võrdub jõu ja selle jõu mõjul keha poolt läbitud teepikkuse korrutisega • Mehaanilist tööd tehakse siis, kui keha liigub mingi jõu mõjul • Tehtud töö arvutamiseks on valem: A = FsTöö = jõud x teepikkus

  9. Võimsus • Võimsuseks nimetatakse füüsikalist suurust, mis võrdub tehtud töö ja selle tegemiseks kulunud ajavahemiku jagatisega • Töö tegemise kiiruse iseloomustamiseks on kasutusele võetud mõiste võimsus • Võimsus näitab ajaühikus tehtud töö suurust

  10. Mehaaniline energia • Keha võimet teha tööd nimetatakse energiaks • Deformeeritud vedru omab võimet teha tööd, keha tõstmisel tehakse tööd, maapinna kohale tõstetud keha omab energiat • Energiat, mida keha omab liikumise tõttu, nimetatakse kineetiliseks energiaks • Mehaanilise energia jäävuse seadus: kõikides mehaanilistes nähtustes, kus ei esine hõõrdumist, on mehaaniline energia jääv

  11. Kang • Kang on tasakaalus, kui kangile mõjuvad jõud on pöördvõrdelised jõu õlgadega

  12. Mehaanika kuldreegel • Kaldpinnaga võidetakse jõus niimitu korda, kui mitu korda on kaldpinna pikkus suurem kaldpinna kõrgusest • Lihtmehhanismid: kang, hammasratasülekanne, tiguülekanne • Hammasratasülekandega võidetakse jõus niimitu korda, kui mitu korda on suurema hammasratta hammaste arv suurem väiksema hammasratta hammaste arvust

More Related