1 / 18

KREEKA KUNST

KREEKA KUNST. EHITUSKUNST EHK ARHITEKTUUR. Kreeka tempel oli ristkülikukujulise plaaniga madala viilkatusega piklik hoone Eemalt jäi mulje nagu oleks tegemist üksnes sammastele toetuva katusega Pildil Hephaistose (lombakas sepatööjumal) templi varemed eemalt vaadatuna.

ron
Download Presentation

KREEKA KUNST

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. KREEKA KUNST EHITUSKUNST EHK ARHITEKTUUR

  2. Kreeka tempel oli ristkülikukujulise plaaniga madala viilkatusega piklik hoone • Eemalt jäi mulje nagu oleks tegemist üksnes sammastele toetuva katusega • Pildil Hephaistose (lombakas sepatööjumal) templi varemed eemalt vaadatuna

  3. Katuse ääre ja sammaste vaheline ala kaunistati reljeefidega, mis kujutasid lugusid kreeka müütidest

  4. KREEKA KUNST MAALIKUNST

  5. Kreeklased kaunistasid hoonete seinu kaunite maalidega, mis paraku on enamjaolt tänapäevaks kadunud • Pildil üks vähestest säilinud Antiik-Kreeka maale kreeka naistest

  6. MUSTAFIGUURILINE VAAS • See eest on tänapäevani säilinud hulgi vaasimaale, kust saame palju infot kreeklaste eluviisist, riietusest, soengutest jne. • Varasemal ajal maaliti kujutised tumeda värviga, tagapõhi aga jäeti värvimata • Pildil mustafiguuriline vaas, kus on kujutatud tarkusejumalanna Pallas Athena sündi peajumala Zeusi peast

  7. PUNASEFIGGURILINE VAAS • Hiljem, Kreeka-Pärsia sõdade aegu värviti taust ja kujutiste piirjooned mustaks, kujutised ise säilitasid savi loomuliku punase värvuse • Pildil punasefiguuriline vaas, kus on kujutatud Heraklest võitlemas Lernea hüdraga

  8. HERAKLES JA LERNEA HÜDRA • Mustafiguuriline vaas Heraklese ja Lernea hüdra võitlusest • Lernea hüdra oli üheksapealine koletis, kelle Herkales pidi kuninga käsul ära tapma. Paraku kasvas iga maharaiutud pea asemele kaks uut. Seejärel tuli Herakles mõttele kõrvetada raiumiskohti tulega. Idee toimis ja koletis sai tapetud

  9. KREEKA KUNST SKULPTUUR

  10. SKULPTUUR – kujude ja reljeefide valmistamise kunst • Kreeklased kasutasid kujude valmistamiseks savi, pronksi ja marmorit • Inimesi püüti kujutada võimalikult ilusate ja täiuslikena • Pildil on Myroni “Kettaheitja” ja Kolmanda Reichi diktaator (1933-1945) Adolf Hitler. Mõistata kumb on kumb?

  11. PHEIDIAS • Tuntuim ja kaasajal armastatuim kreeka skulptor oli ja on Pheidias • Tema loodud Zeusi kuju Olümpias luges kreeka ajaloolane Herodotos üheks seitsmest maailmaimeks. Paraku on see skulptuur tänaseks hävinud (pildil kunstniku nägemus Pheidias Zeusist)

  12. PHEIDIASE PALLAS ATHENA • Teine Pheidiase loodud suurteos oli Ateena akropolis asuv Pallas Athena kuju, kes hoidis paremas käes võidujumalanna Niket • Pildil koopia Pheidiase Athenast

  13. KREEKA FILOSOOFIA FILOSOOF – tõlkes “tarkuse armastaja – muistses Kreekas õpetlane, kes juurdles maailma olemuse üle FILOSOOFIA – üldine arusaamine sellest, kuidas ja miks maailmas kõik toimub ning kuidas inimene selles maailmas elama peaks

  14. THALES MILEETOSEST • Esimesed Kreeka filosoofid arutlesid maailma tekkimise viisidest • Thales Mileetosest arvas, et maailm on tekkinud veest

  15. SOKRATES • Sokrates juurdles selle üle, kuidas inimene käituma peaks • Sokratese arvates saab inimene õigesti käituda vaid siis, kui ta teab mida ta teeb (vapper teab, mis on vaprus, õiglane teab, mis on õiglus) • Sokratese arvates inimesed sageli arvavad, et teavad asju, mida nad tegelikult ei tea • Sokratese arvates pidid inimesed tundma oma teadmiste piire, mistõttu ütles ta “Tunne iseennast!”

  16. SOKRATES • Sokrates ei pidanud lugu demokraatiast. Ta arvas, et riiki peaks juhtima targad ja asjatundlikud mehed mitte lihtrahvas nagu Ateenas kombeks • Sokratest süüdistati jumalate mitte austamises ja noorsoo rikkumises ning ta mõisteti surma (pildil Sokrates mürki joomas)

  17. PLATON • Platon oli Sokratese õpilane, kes rajas Ateenasse filosoofiakooli – AKADEEMIA • Platon arvas, et riiki peaksid juhtima filosoofid • Platon pidas Spartat paremaks poliseks kui Ateena, aga ta ei hinnanud kõrgelt spartalaste sõjakunstide liigset lembust

  18. ARISTOTELES • Platoni akadeemia kasvandik • Teda peetakse LOOGIKA isaks, sest ta pani paika loogilise mõtlemise reeglid • Uskus, et maa on kerakujuline, mistõttu tolle aja inimesed arvasid, et ta on veidi kiiksuga. (“sest, kõik ju ometi teavad, et maa on lapik ja liiga kaugele ei tohi minna, muidu kukud üle maailma ääre alla”)

More Related