Download
1 / 24
240 likes | 433 Views
Veebitehnoloogiad PHP. Teema 1 PHP tutvustus. Lühidalt. Serveripõhine, HTMLiga integreeruv skriptikeel Loojaks oli Rasmus Lerdorf, 1994 – „Personal Home Page Tools“ hiljem „PHP Hypertext Preprocessor“
E N D
Veebitehnoloogiad PHP • Teema 1 PHP tutvustus
Lühidalt • Serveripõhine, HTMLiga integreeruv skriptikeel • Loojaks oli Rasmus Lerdorf, 1994 – „Personal Home Page Tools“ hiljem „PHP Hypertext Preprocessor“ • „Vanemad“ - C, Java, Perl => mitte kõige lihtsam võimalik süntaks, kuid siiski küllalt kergesti õpitav
Mis on PHP? • PHP ehk PHP: Hypertext Preprocessor on võimas programmeerimiskeel, mida kasutatakse veebilehekülgede dünaamiliseks tegemiseks. • PHP toetab objektorienteeritud programmeerimist, andmebaasidega suhtlemist ning palju muud. • PHP kasutusala on väga lai - on võimalik teha rakendusi alustades kuupäeva kuvamisega lõpetades internetipankadega.
… • PHP failid lõppevad tavaliselt nimi.phplaiendiga.
Erinevused • PHP on serveripoolne programmeerimiskeel, • HTML on kasutajapoolne, mis tähendab seda, et PHP-ga genereeritakse HTML-i. TÄHELEPANU PHP abil saame HTMLi ehitada.
Vajalik tarkvara • WEB Server Apache/IIS • PHP5 (php.net) • MySQL 4.x (mysql.com) • PHP Text/Web Editor • PHPMyAdmin (phpmyadmin.net) • Linux, Windows, Mac
Tarkvarapaketid • Linux, Apache, MySQL, PHP = L.A.M.P. • Windows, Apache, MySQL, PHP = W.A.M.P. www.wampserver.com • Mac, Apache, MySQL, PHP = M.A.M.P. www.mamp.info • Iga OS, Apache, MySQL, PHP =X.A.M.P. www.apachefriends.org
Millega kirjutada? • Igale maitsele midagi: • Dreamweaver jms kallid asjad • Suur hulk eri redaktoreid erinevatele keskkondadele – vt. http://www.php-editors.com/ • Notepad++
PHP põhisüntaks • PHP algne eesmärk oli aidata kiiresti luua erinevaid veebirakendusi - seepärast oli alguses mugavus tähtsam kui täpsus.
Kirjutatakse mitut moodi • Variant1: XML-moodi <?phpPHPkood?> • Variant 2: Lühikese algusmärgendiga <?PHPkood?>
Mõned märkused: • Paigutus on vaba, laused lõpevad semikooloniga; • Eiloe klaviatuurilt tehtud reavahetused, tabulatsioonid ega ka korduvad tühikud
… • Needread on võrdväärsed $x=2*6; $x = 2 * 6;
Kommentaarid Kommentaar on programmi lisatud selgitav tekst, mida programm oma töös ignoreerib ning mis on mõeldud vaid programmiteksti paremaks mõistmiseks. <?php echo"<p>Hello,World</p>"; // Üherealine kommentaar // Üherealine kommentaar echo"<p>Hello, World</p>"; # Üherealine kommentaar //--------------------------------------------------------------- /* Mitmerealine kommentaariplokk */ ?>
Teksti kuvamine • Teksti kuvamiseks on PHP-s olemas kaks põhifunktsiooni: echo ja print. Ülevanäites oleme kasutanud echo funktsiooni ja sellega kuvanud teksti "Tere Maailm!".Echo kasutamine on väga lihtne ja peaks olema arusaadav. echo ("Tere, Maailm"); võiecho "Tere, Maailm";võiecho ‘Tere, Maailm’;
Viga • Lause mis sisaldab ülakoma või jutumärke võib põhjustada vigu. Näiteks:echo"Ma vaatasin filmi "Titanic""; võiecho ‘SarahO’Сonnor’;Lahendus:1. echo ‘Ma vaatasin filmi "Titanic" ‘; Võib esitada juhtsümbolina 2. echo"Ma vaatasin filmi \"Titanic\"";
Reaühendus märk • Reaühendus märk . :echo "<p>Minu nimi on Maret"." Minu lemmik raamat on PHP-programm"."</p>";
„Tere,Maailm!“ • Teeme elementaarse veebilehe ja lisame PHP-bloki: <html> <head> <title>esimeneleht</title> </head> <body><?phpecho“Tere, Maailm!”; ?> </body> </html>
Muutujad Muutujad on mõeldud selleks, et talletada mingit väärtust või massiivi. • Muutujaid määratakse dollari märgiga "$" • Ühtne muutujatähis – $eesnimi - vale $eesnimi - õige
Näidis $nimi=“Maret”; echo“Minu nimi on”.$nimi; // Minu nimi on Maret
Tähelepanu!!! • Muutuja nimi võib sisaldada ainult sümboleid: a-z, A-Z, 0-9, _ • Muutuja nimi ei tohi alustada numbriga • Muutuja nimed on tõstutundlikud, mis tähendab seda, et $tere ja $Tere on kaks täiesti erinevat muutujat
Näidis Tere, Maailm!
