160 likes | 427 Views
6-2 MÕTLEMINE. MÕTLEMISVEAD. PAHUR PÄRDIK. Meie peas vadistab lakkamatult üks hääl – MÕTTEVOOL On stressiuurijaid, kes nimetavad seda sisemiseks pärdikuks – mõtted hüppavad peas nagu pärdik. Uuringud on tõestanud, et vähemasti 75 % sellest vadast on negatiivne, pärdik on pahur.
E N D
6-2 MÕTLEMINE MÕTLEMISVEAD
PAHUR PÄRDIK • Meie peas vadistab lakkamatult üks hääl – MÕTTEVOOL • On stressiuurijaid, kes nimetavad seda sisemiseks pärdikuks – mõtted hüppavad peas nagu pärdik. • Uuringud on tõestanud, et vähemasti 75 % sellest vadast on negatiivne, pärdik on pahur. • Need mõtted ei pruugi olla tõesed kuid ometi on meil komme nende käes kannatada
NEGATIIVNE MÕTLEMINE • Uuringu kohaselt (Helmstetter 1982) on enamus meist 18-aastaseks saades kuulanud negatiivseid kommentaare vähemalt 148 000 korral. • Sekka mõned tuhanded (3000-4000) positiivsed kommentaarid selle kohta, mida me suudame teha või elus saavutada. • Nii on paljud meist programmeeritud mõtlema negatiivselt - kartma riske, valiseb madal enesehinnang ja vähene enesekindlus • Me kaldume olema endakohta krooniliselt kriitilised. See on kasvatuse vili.
STRESSIREAKTSIOON • Mõte on mõõdetav elektriline impulss, tal on oma laeng. • Millal iganes mõte tekib, vabastab aju kemikaali, et tekitada organismis vastav elektriline, keemiline ja füüsiline reaktsioon. • Eritub stressihormoon, vererõhk tõuseb, hingamine kiireneb, pulss kiireneb, verevarustus lihastesse suureneb, organism valmistub võitlema või põgenema.
AJU EI TEE VAHET • Kui mõte on positiivne, julgustav ja optimistlik, on parasümpaatiline närvisüsteem valmis viima meid rahu, enesekindluse ja rõõmu seisundisse. • On tähtis mõista, et aju võtab meilt tellimuse ja edastab kehale käsu vastata. Pole vahet, kas mõte tugineb reaalsusele või on see irratsionaalne, keha reageerib ikkagi • Ei ole vahet, kas asjad, mida sa enda ja ümbritseva kohta usud, on tõsi või mitte. Ajul ei ole mingit vahet, tema täidab tellimust.
MÕTLEMISVEAD • Mõtlemisvead on tavaliselt automaatsed – neid nimetatakse ka automaatmõteteks • Neid ei jagata teistega, need on sisekõne (pärdik oma peas) • Tavaliselt me aktsepteerime neid vaidlustamata, sest need turgatasid meile esimesena pähe • Nad kalduvad olema süüdistavad ja tekitavad ärevust (paanikavoor)
Mustvalge, äärmuslik mõtlemine Kui miski ei ole väga hea, siis on see järelikult väga halb “Mul ei tulnud see töö välja. Nüüd jääb kool pooleli. ”
Liigne üldistamine Üksikjuhtumite põhjal tehakse kõikehõlmavaid otsuseid “Mul ei tulnud see töö välja. Mul läheb alati halvasti.”
Valikuline esiletoomine Kogemuste ja nähtuste negatiivsete külgede tähelepanemine. Töö ei tulnud välja. “Täna pole muud kui läbikukkumised!”
Suvaline järeldamine Arvamused, mille õigsust ei püütagi kontrollida. “Mul ei tulnud see töö välja. Ma tean küsimatagi, mida nad minust arvavad”
Katastrofeerimine, suurendamine Väikesele äpardusele või ebaõnnestumisele katastroofi tähenduse omastamine. “Töö ei tulnud välja. Nüüd ma suren”
Personaliseerimine Väliste sündmuste seostamine iseendaga, isiklikult võtmine. “Töö ei tulnud välja. Õpetaja just meelega küsis just minult kõige nõmedamaid küsimusi”
Mõtete lugemine Mul ei tulnud töö välja, kindlasti mõtleb õpetaja nüüd, et ma olen mingi imelik
Ennustamine Alusetu ja suvaline prognoosimine Mul läks see töö halvasti. Minust ei saa kunagi head õpilast.
MIDA TEHA? • PEATU • HINGA VÄLJA, SIIS SISSE • HINGA VEEL • MÕTLE LOOGILISELT • VAIDLUSTA! PANE KÕIK MÕISTLIKUD MÕTTED KIRJA.