KAITSELIIT

1. KAITSELIIT

2. Kaitseliidu lühiajalugu • 11. novembril asutati Omakaitse asemel Eesti • Vabadussõjas maakaitse ülesandeid täitnud • Eesti Kaitse Liit

3. Kaitseliidu lühiajalugu • Enamlaste mässukatse 1. detsembril hajutas kahtlused • vajadusest Kaitseliidu järele. Alustati Kaitseliidu • ülesehitamist riigikaitse ülesannete täitmiseks • Nõukogude okupatsiooniga 17. juunist algas üheaegselt • Eesti Vabariigi likvideerimisega ka Kaitseliidu • likvideerimine 1989 Kaitseliit taasasutati 17. veebruaril Järvakandis rahva omaalgatuse korras Eesti omariikluse kaitseks

4. Kaitseliidu lähiajalugu 1999 8. veebruaril võttis Riigikogu vastu Kaitseliidu seaduse, milles sätestatakse Kaitseliidu koht ühiskonnas ja riigikaitses, tema peamised ülesanded, ülesehitus, tegevuse ja juhtimise õiguslikud alused ning koostöö teiste isikutega

5. Maakaitsepäeva paraad 2000

6. KL tegevust reguleerivad dokumendid • KAITSELIIDU SEADUS • KAITSELIIDU PÕHIKIRI • KAITSELIIDU KODUKORD • MUUD DOKUMENDID ...

7. Kaitseliidu mõiste Kaitseliit on kaitsejõudude osa, Kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsev • vabatahtlik, • sõjaväeliselt korraldatud, • relvi valdav ning • sõjaväeliste harjutustega tegelev riigikaitseorganisatsioon, mis täidab temale käesoleva seadusega ja selle alusel pandud ülesandeid. Kaitseliidu seadus,§2

8. §10. Kaitseliiduüldjuhtimine • Kaitseliit allub rahuajal kaitseväe juhatajale, sõjaajal—kaitseväe ülemjuhatajale • Kaitseliidu ülemaks, Kaitseliidu Peastaabi ülemaks ja maleva pealikuks saab olla ainult lepingulises tegevteenistuses olev kaitseväelane • Kaitseministri määrused ja käskkirjad Kaitseliidule avaldatakse täitmiseks kaitseväe juhataja poolt • Kaitseväe juhataja või kaitseväe ülemjuhataja annab Kaitseliidule käskkirju • Sõjalise juhtimise, väljaõppe, lahinguvalmiduse ja muudes sõjalistes küsimustes on kõigil Kaitseliidu kollegiaalsetel organitel nõuandev sõnaõigus

9. Kaitseliidu ülesanne • Kaitseliidu ülesanne on vabale tahtele ja omaalgatusele toetudes suurendada rahva valmisolekut kaitsta Eesti iseseisvust ja põhiseaduslikku korda. • Kaitseliidu täpsemad ülesanded kehtestatakse mobilisatsioonikavas, riigikaitse üldkavas, riigikaitselistes tegevuskavades ja teistes riigikaitsealastes aktides. • Mobilisatsioonikava ja riigikaitse üldkava alusel koostab Kaitseliidu Peastaap Kaitseliidu tegevuskava, mille kinnitab rahuajal kaitseväe juhataja, sõjaajal kaitseväe ülemjuhataja.

10. Kaitseliidu koostöö teiste isikutega • Koostöö maavalitsuste ja kohalike omavalitsustega • Koostöö politseiga • Koostöö piirivalvega • Koostöö tuletõrje- ja päästeteenistustega • Koostöö teiste juriidiliste isikutega Kaitseliidu seadus

11. Kaitseliidu keskkogu Kaitseliidu ülem Kaitseliidu vanematekogu Kaitseliidu keskjuhatus KL kesk-revisjonikomisjon Kaitseliidu struktuur

12. Naiskodukaitse Kaitseliidu malevad Noored Kotkad Kodutütred Kaitseliidu peastaap Kaitseliidu keskkogu Kaitseliidu ülem Kaitseliidu vanematekogu Kaitseliidu keskjuhatus KL kesk-revisjonikomisjon Kaitseliidu struktuur

13. Malev Esindajatekogu Juhatus Maleva pealik Revisjonikomisjon Malevkond Malevkond Malevkond Malevkonnad Kaitseliidu malev

14. Naiskodukaitse Keskkogu Keskjuhatus Esinaine Revisjonikomisjon Ringkond Ringkond Ringkond Ringkonnad Naiskodukaitse

15. Noored kotkad Vanematekogu Pealikute kogu Peavanem Magistrite kogu Malev Malev Malev Malevad Noored kotkad

16. Kodutütred Juhatus Kesk- vanematekogu Peavanem Ringkond Ringkond Ringkond Ringkonnad Kodutütred

17. Kaitseliidu koosseis seisuga 30.04.2007 KL isikkoosseis 10320 inimest, sh: Noorliikmed: 106 Tegevliikmed: 9931 Auliikmed: 56 Toetajaliikmed: 227 Kokku Kaitseliidus 18 611 Kokku Kaitseliidus • KL eriorganisatsioonid 8291 inimest, sh: • Naiskodukaitse: 1049 • Noored Kotkad: 3652 • Kodutütred: 3590

18. Kaitseliidu malevad

19. Kaitseliidu liikmed tegevuses

20. Siseminister Kaitseminister Siseministeerium Kaitseministeerium Kaitseväe juhataja Kaitseliidu ülem Kaitseliidu ülem Kaitsejõudude Peastaap Kaitseliidu Peastaap Kaitseliidu Peastaap Merevägi Õhuvägi Maavägi Kaitseliidu malevad Eesti riigikaitse struktuur Vabariigi president Riigikogu Riigikaitse nõukogu Vabariigi Valitsus Kaitseliidu malevad Teised relvaüksused

21. Kaitsepoliitikat teostatakse läbi: • Kogu ühiskonda haarava totaalkaitsesüsteemi, mis loob võimalused oletatava agressori usutavaks heidutamiseks ning seeläbi agressiooni ärahoidmiseks ja tõrjumiseks • Üldise kaitseväeteenistuse kohustuse • Territoriaalkaitse põhimõtte • Koostöövõimeliste kaitsejõudude ülesehitamise ning nende hoidmine nõutavas valmiduses, sealhulgas valmistudes võimalikuks ühiseks kaitseks koostöös NATO-ga või NATO liikmena ja sõjaliseks tegevuseks rahuoperatsioonide läbiviimisel • Osalemise rahvusvahelises kahe- ja mitmepoolses kaitsealases koostöös Eesti sõjalise kaitse strateegia

22. Kaitseliit territoriaalkaitses Kaitseliit on territoriaalkaitsesüsteemi alustugi. Ta osaleb territoriaalkaitse- ja totaalkaitsesüsteemi ettevalmistamises, käivitamises ja elluviimises. Mobilisatsiooni käigus moodustatakse Kaitseliidu baasil territoriaalkaitse üksused Eesti sõjalise kaitse strateegia

23. Riigikaitse integreerimine ühiskonnaellu Totaalkaitse eeldab riigikaitse põhjalikku integratsiooni ühiskonda. Selles kontekstis on tähtsad vabatahtlikkusel põhinevad riigikaitsealased organisatsioonid ja initsiatiivid. Neist olulisim on Kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsev Kaitseliit, mis moodustab kaitsejõudude osa. Eesti Vabariigi julgeolekupoliitika alused

24. Kaitseliitlasi tegevuses..

25. Maavägi jaguneb: • Üldotstarbelisteks üksusteks (võitlus vastasega tema sissetungikolletes ja pealöökide suundadel) • Maakaitseväeks (peamine ülesanne on võitlus vastasega oma vastutuspiirkonnas) Mobilisatsiooni käigus moodustatakse Kaitseliidu baasil maakaitsevägi. Eesti riigi kaitsepoliitika põhisuunad

26. Kaitseliidu ülesanded on: • Elanikkonna riigikaitsealane ettevalmistamine, riigikaitsetahte kujundamine, sealhulgas vägivallatu vastupanu meetodite teavitamine ühiskonnas • Abi osutamine riigi põhiseadusliku korra kaitsmisel ja sisekorra tagamisel vastavalt seadustele • Kaitseliitlaste sõjalise väljaõppe korraldamine ja osalemine reservväelaste täiendõppe läbiviimises • Maakaitseväe reservüksuste loomine ja nende väljaõppe korraldamine • Osalemine mobilisatsiooni ettevalmistamises

27. Kaitseliidu ülesanded on: • Maakaitseväele ettenähtud varude hoidmine , valvamine ja kaitsmine • Osalemine noorsoo isamaalises kasvatuses, spordi ja kultuuri arendamine ning naiskodanike kaasamine riigikaitse ülesannete täitmisele • Osalemine loodus- ja muude õnnetuste ning suurte avariide tagajärgede kõrvaldamises • Piirivalve julgestamine ja tugevdamine kriisiolukorras • Teiste seadustega ettenähtud ülesannete täitmine Eesti riigi kaitsepoliitika põhisuunad

28. Maakaitseväe peamised ülesanded on: • Riigi territooriumi kaitsmine agressori vastu • Koos kaitseväe üldotstarbeliste üksustega mereranna kaitse meredessantide vastu • Mobilisatsioonis osalemine • Strateegiliselt tähtsate objektide valvamine ja kaitsmine Eesti riigi kaitsepoliitika põhisuunad

29. Kaitseringkond Riigikaitse korraldamiseks jagatakse riigi territoorium kaitseringkondadeks. Kaitseringkonda juhib kaitseringkonna ülem, kes allub kaitseväe juhatajale. Kaitseringkonna ülemale alluvad rahuajal sõjalise kaitse korraldamise küsimustes kõik selle kaitseringkonna territooriumil paiknevad kaitseväe ja Kaitseliidu üksused Eesti riigi kaitsepoliitika põhisuunad

30. Sõjaaja kaitseringkonna võimalik struktuur

31. Kaitsepiirkond Kaitsepiirkonnad moodustatakse Eesti Kaitseliidu malevate baasil kui territoriaalkaitse ülesannete täitmiseks ettenähtud, kindlat vastutuspiirkonda omavad taktikalised üksused

32. Kaitseliidu väljaõppetegevus

33. Kaitsepiirkonna põhimõtteline struktuur

34. Kaitsepiirkondade ülesanded • Kaitsevalmiduse tõstmise ülesannete täitmine ja nii oma koosseisu kuuluvate kui ka ülesandeks määratud üksuste formeerimine mobilisatsiooni korral • Riigikaitseosakondade ja väeosade abistamine mobilisatsiooni läbiviimisel • Kaitsepiirkonna vastutusala ettevalmistamine kaitsetegevuseks • Piirivalve julgestamine ja tugevdamine (piiriäärsetes kaitsepiirkondades) • Kohalike omavalitsuste, valitsusasutuste ja politsei abistamine sisemise julgeoleku ja avaliku korra tagamisel seadustega ettenähtud korras

35. Kaitsepiirkondade ülesanded • Riiklikult ja sõjaliselt tähtsate objektide, materiaalsete varude valve ning kaitse korraldamine • Õhukaitse lähiõhuvaatlussüsteemi kuuluvate vaatluspostide ja juhtimispunktide mehitamine ning vaatlusülesannete pideva täitmise tagamine • Kaitseväelinnakute ja teiste objektide ülevõtmine üksuste lahkumisel ning nende otstarbekohase kasutamise ja hooldamise korraldamine • Võitlus vaenlase luure – diversioonigruppide ning õhu- ja meredessantidega • Vastutusala kaitsmine iseseisvalt või koos teiste kaitseväe üksustega juhul, kui vaenlane püüab seda hõivata

36. Kaitsepiirkondade ülesanded • Kaitseväe reservide arvestamine ja ettevalmistamine vastavalt kaitseringkonna ülema seatud ülesannetele • Kaitseväe üksuste varustamine, haavatute ja haigete evakueerimine lahingupiirkonnast ning tagala julgestamine vastavalt kaitseringkonna ülema antud ülesannetele • Sissitegevuse ja vastupanuliikumise korraldamine ja juhtimine juhul, kui vaenlane on hõivanud vastutusala • Kohalike võimude abistamine kodanikukaitse rakendamisel

37. Kaitsepiirkonna lahingukord

38. Lõpetuseks..

39. www.kaitseliit.ee