Elukestev õpe Eestis: piiride ületamine. Maakonna eripärad Kärdlas, Hiiumaal

1. Elukestva õppe eesmärgid: Euroopa ja Eestipoliitikate, tööandjate, koolide ja õppijate valikud ja võimalusedTriin RoosaluTallinna ÜlikoolRASI Elukestev õpe Eestis: piiride ületamine. Maakonna eripärad Kärdlas, Hiiumaal

2. Ettekande kava • Taust • Uuringute tutvustus • Tulemused • Elukestva õppe eesmärgid poliitikates • Elukestva õppe eesmärgid: ettevõtete vaade • Elukestva õppe eesmärgid: õppe korraldajate seisukoht • Täiskasvanute eesmärgid elukestvas õppes osalemisel • Kokkuvõtlikult

3. Taustaks

4. http://LLL2010.tlu.ee Eluaastad Vanemad vanusegrupid 1 2 Kursused, __________________________ Taseme- Iseseisev õppimine haridus 4 3 Noored

5. RASI elukestva õppe uuringute tutvustus

6. RASI värsked uuringud • EL 6 RP LLL2010 – http://LLL2010.tlu.ee “Haridussüsteemi roll elukestval õppel põhineva ühiskonna tagamisel Euroopas” ehk LifeLongLearning 2010, st LLL2010 • Primus http://primus.archimedes.ee • TaasKoolis • TööKõrgEEL • Õppija2.0

7. LLL2010 lühidalt • Integreeritud projekt – süvitiminekuks mitmed uuringud • Erinevate teadusvaldkondade teadlaste osalemine • Koordinaator – Tallinna Ülikool • Tööde teostaja Eestis – Tallinna Ülikooli Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituut • 13 partnerit 12 Euroopa riigist • Euroopa Komisjonilt saadav toetus – 3,2 miljonit Eurot • Projekti kogumaksumus – ca 5 miljonit Eurot • 6 aastat • Algas septembris 2005

8. Uuringu üks peamine tulemus • Tuleks seada eesmärgid mitmemõõtmeliselt ja hinnata tulemuslikkust eri tasanditel • Seepärast edasises vaatame eraldi • poliitikat, • hariduskorraldajaid, • tööandjaid, • ja õppijaid

9. Tulemused: elukestva õppe poliitika eesmärgid

10. http://LLL2010.tlu.ee Üldised järeldused • Erinevatel põhjustel keskenduvad elukestva õppe poliitikad peamiselt – ent mitte ainult – tööturuga seonduvale • Arusaama elukestva õppe olemusest kujundavad ajaloolised, majanduslikud ja sotsiaalsed arengud konkreetses riigis • Ei puudu sotsiaalse kontrolli aspekt • Elukestva õppe arendamisel on rõhuasetus võimalusel toetada majanduslikke ja sotsiaalseid muutusi, samas • mitmetel juhtudel on elukestva õppe poliitika tegelikkuses väga kitsa suunitlusega, ning • üldsõnalistel põhimõtetel puuduvad konkreetsed rakendused

11. http://LLL2010.tlu.ee Sotsiaalne sidusus • Sotsiaalne kaasamineeeldabmitmes riigis laiemat juurdepääsu õppimisele muidu väiksemate võimalustega inimeste jaoks, seejuures • mõnes riigis –elukestev õpe lähema ümbruskonna tegevuses osalemise raames (community-related lifelong learning) • tavaliselt –õppimist nähakse kui võimalust tagada tööellu naasmine, mis on ise eelduseks suuremale sidususele • Samas: ebavõrdsuse vähendamisel ei ole teine strateegia seni edu toonud

12. http://LLL2010.tlu.ee Elukestva õppe edenemist takistavad • Elukestva õppe strateegia puudumine. • Erinevate huvigruppide ja sidusgruppide vähene koostöö • Elukestva õppe riiklikud elluviijad võistlevad omavahel – tegevuste vähene koordineeritus • Elukestva õppe eesmärgid pole piisavalt täpselt sõnastatud • Kitsendatud nägemus elukestvast õppest (tööturule orienteeritud) • Ja (eriti) uute liitujate puhul põhimõtete ülevõtt sisulise aruteluta

13. http://LLL2010.tlu.ee Euroopa elukestva õppe mudel? • riiklikud taustsüsteemid on erinevad  ei ole võimalik leida elukestva õppe mudelit, mis toimiks kõigis EL riikides • ühtne EL tasandi poliitika võib kaasa aidata arengutele riiklike poliitikate kontekstis, • aga selle tõhusust mõjutab oluliselt riigi sotsiaalne, institutsionaalne, poliitiline, ideoloogilinetaust • Uuuringu käigus vaadeldud riigid EL arengutest tugevasti mõjutatud, sest – teadlikult või alateadlikult – rakendatakse valikulist lähenemist EL prioriteetide osas

14. Hariduse eesmärk • Riikidevahelised erinevused • EU eesmärk - laiemast kitsamaks - väärtuste määratlemine

15. Tulemused: hariduse korraldajate eesmärgid

16. Töö kõrvalt õppimine kui väljakutse • Õppijale • Tööandjale • Koolile • Hariduse kvaliteedile • Sisend, sh juurdepääs • Protsess • Väljund

17. Hariduse kvaliteet ja elukestev õpe • Kuidas alaesindatud gruppe õppima tuua? • St, peame esmalt määratlema, et mitteõppimine on probleem…

18. Hinnang täiskasvanuõppes osalemisele Euroopa AES uuringu põhjal Hefler, 2010

19. Täiskasvanuhariduse korraldajate uuringus selgus: • Vaja on kahesuunalistsilda mitteformaalhariduse (koolituste) ja formaalhariduse (koolide) vahele • Mitteformaal- ja formaalharidussüsteemi omavaheline usaldamatus • Põhi- ja keskhariduse tasemel on täiskasvanuhariduse roll pigem esmaõppe tegematajätmiste tasandamine • Vanglahariduses kui formaalhariduse osas on mitteformaalsele väga väike tähelepanu • Vajadus süsteemi hindamisel senisest spetsiifilisemate, sh ka struktuuri- ja protsessi indikaatorite kasutuselevõtuks

20. Tulemused: tööandjate eesmärgid

21. Mida annab ettevõttele töötaja õppimine- hariduse omandamise plusspool(1) • Töötaja isiklik areng, mille tulemusel: • oskab oma tööst aru saada, ise leida optimaalseid lahendusi; • areneb loogiline mõtlemine, paraneb arusaamise võime terviklikest protsessidest, ettevõtte tegevusest ja oma kohast selles; • viiakse vastavusse õppija haridustase ja tema ametikoht • Ta töötab selles ametis ja tal pole kõrgharidust • saab võimalikuks liikumine uuele ametikohale või keerukamate tööülesannete täitmine; • õppimine on ikka kasulik (sh küll see midagi ikka annab)

22. Mida annab ettevõttele töötaja õppimine- hariduse omandamise plusspool(2) • Uute teadmiste toomine ettevõttesse, mis • võimaldab paremini toime tulla oma otseste tööülesannetega; julgustab tegema uuendusi • Koolist saadavad kasulikud ja/või arendavad kontaktid, mis: • toovad kaasa potentsiaalseid kliente, koostööpartnereid; • loovad koostöövõrgustiku inimeste näol, kellelt vajadusel edaspidi nõu küsida või kellega konsulteerida

23. Töötajate õpingute miinuspool Kool võtab töötajalt lisaaega Mõnevõrra väiksem tööpanus, vajadus arvestada õpingutega; Töögraafiku sobitamise vajadus OHT ÕPINGUTE KATKESTAMISEKS Töötaja võimalik lahkumine ettevõttest õpingute lõppedes Tõenäolisem juhul kui .. õpitav eriala pole ettevõttes tehtavaga seotud; ettevõttel pole kõrgkooli lõpetajatele pakkuda arengu-, karjäärivõimalust või ei nähta selleks vajadust Kuivõrd on töötaja õpingud investeering firma jaoks???

24. Tööandja võimalused õppija toetamiseks • Soosiv, heakskiitev suhtumine juhi ja töökaaslaste poolt • Üldine suhtumine õppijatesse ja õppimisse ettevõttes • Paindliku töögraafiku koostamine, vaba päev koolipäevaks jms • Paljuski suhtumises kinni, õppija ebakindlus • Kaudne finantstugi • koolis oldud päevade eest säilitatakse keskmine töötasu, • Õppematerjalide paljundus jmt • Otsene finantstugi õppemaksu või transpordikulude tasumise näol kui erand • Erisoodustusmaks, töötaja “vajalikkus”

25. Ettevõtte vaade töötajate tasemehariduses osalemisse ja täienduskoolitusse sõltuvalt ettevõtte koolituskultuurist REAGEERIV- mingi oskuse, puudumise kõrvaldamiseks, initsiatiiv puudub/madal Firma tegutsemine turul vastavalt avanevatele võimalustele Koolitus kui kulutus Juhil vähesed täienduskoolituse kogemused ja teadmised personali arendamisest EKSPANSIIVNE - töötajate arendusvajadus kooskõlas ettevõtte ees seisvate ülesannetega, ettevõte initsiaator Selge, strateegiline nägemus firma edasisest arengust Koolitus kui investeering Mitmekesised kogemused, Personalijuhi olemasolu Vastava oskusteabe olemasolu

26. Ettevõtete viis tüüpi oma töötajate hariduse toetamisel • Ignoreerimine (madal toetus, puuduv/madal ettevõtte initsiatiiv) • Aktsepteerimine (toetus keskmine, initsiatiiv madal) • Individualiseeritud toetus (keskmine toetus ja initsiatiiv) • Põhimõtteline toetamine (tugi oluline, initsiatiiv keskmine) • Süstemaatiline, integreeritud tugi (nii ettevõtte tugi kui initsiatiiv märkimisväärne)

27. Aga - töötaja poolt omandatu rakendamine? Töötaja poolt tasemehariduses omandatut võtavad paremini kasutusele ettevõtted, … kus on selge nägemus ettevõtte ees seisvatest ülesannetest ja töötajate rollist selles; kus tasemeharidus on üks kindel osa teiste personali arendamise viiside seas, ettevõtte initsiatiiv Parimad tulemusedsaavutatakse töötaja kaasamisel,läbi meeskonnatöö, nii töötaja kui firma ees seisvate ülesannete ja probleemide teadvustamise Arenemine koos ettevõttega Arenguväljavaate pakkumine õppijale seal, kus võimalik Ettevõttesse jäämine ka pärast lõpetamist –kasu nii tööandjale kui lõpetanule

28. Tulemused: täiskasvanud õppijate eesmärgid

29. Õppija ja elukestva õppe eesmärk • Kes on täiskasvanud õppija? • Ja mida ta teeb, kui ta töö kõrvalt tasemeõpingutes osalemisel?

30. Täiskasvanud õppija: töö ja õpingute ühitamine Positiivsed küljed Teadlikum valik pakutava hulgast, olulise/ebaolulise selekteerimine Suurem nõudlikkus Negatiivsed küljed Üks või teine tiksub pidevalt kuklas Töö, õpingud ja pereelu Mitut potti suudab perenaine süüa tehes korraga jälgida?

31. Tööturukesksus hariduse omandamise ajendina • Õppima minnakse, pidades silmas paremat toimetulekut tööturul ja sellega tulevikus kaasnevat … • materiaalset kindlustatust, • huvitavamat ja vastutusrikkamat tööd, • valikuvõimaluste kasvu, • oma konkurentsivõime kasvu. • Eestis valdav töötaja initsiatiiv õpingute alustamisel – investeering tulevikku, kaaludes tööandja võimalusi

32. Elukaare etapile oluline Alatüübid I LÕPETAMINE Ia LÕPETAV Ainult lühiajalises koolituses osalemine Ib SISENEV II TAGASI PÖÖRDUMINE IVaEDASILIIKUV III MUUTMINE Kõik osalus- juhtumid IVb LISAVÄÄR- TUST KOGUV IVc SPETSIALI- SEERUV IV PAREN- DAMINE IV TEEL TIPPU Liiga vähe infot V KOMPEN- SEERIMINE MUU

33. Kokkuvõtteks • Eesti ühiskonnas on täiskasvanuna õppimise põhjusena aktsepteeritud tööturu vajadus ja indiviidi enda tööalase arengu vajadus • Seda vaadet jagavad poliitikad, tööandjad, hariduse korraldajad ja õppijad • Võimalikke alternatiivseid eesmärke ei käsitleta produktiivsena ühiskonna seisukohalt • See peegeldab töö väga kitsast käsitlust just palgatööna ja muu tegevusega loodava ühiskondliku lisaväärtuse väärtustamata jäämist • Ja eeldab samas tööandja senisest suuremat vastutust töötaja ja ühiskonna ees elukestva õppe toetamisel… • …ja strateegilist oma tegevuse juhtimist ning personali rolli tajumist

34. Tänan tähelepanu eest! Slaidid: http://www.elu5x.ee Lisainfo: http://LLL2010.tlu.ee http://primus.tlu.ee Kommentaarid:triin.roosalu@tlu.ee

35. Rühmatöö küsimused • Eestis osalevad üle 45-aastased inimesed, mitte-eestlased, ja madalama haridusega (erialase kvalifikatsioonita) inimesed elukestvas õppes teistest gruppidest oluliselt vähem. Kas need grupid jäävad ka Hiiumaal elukestvast õppest kõrvale? Kellel veel on teie piirkonnas keerulisem elukestvas õppes osaleda? • Miks see nii on? Palun tooge välja, mis on teie arvates iga sellise grupi madala osalemise kõige olulisema(te)ks põhjus(t)eks just Hiiumaal. Palun arvestage seejuures osalemist nii tasemeõppes kui ka koolitustel-seminaridel! • Kuidas võiks elukestvas õppes osalemist Hiiumaal suurendada ja erinevused gruppide vahel ühtlustada? Mis on kolm kõige tähtsamat asja, mida tuleks esmajoones teha?

36. Paneeldiskussioon • Kas üldse ja kuidas aitaks Hiiumaa arengule kaasa elukestva õppe saamine eluviisiks? Kui oluline see Teie hinnangul oleks? • Mis on Teie silmis kõige teravamad väljakutsed elukestva õppe edendamisele Hiiumaal? • Kuivõrd Teie meelest aitab Haridusstrateegia 2012-2020 kaasa probleemide lahendamisele Hiiumaal? • Kuidas Hiiumaa täiskasvanutele tagada parem juurdepääs tasemeõppele?