1 / 83

Tere tulemast Paistu valda !

Tere tulemast Paistu valda !. 19.12. 1991- Paistu vallale omistati omavalitsuslik staatus. Viljandi koostööpiirkond. Üldinfo. Pindala 12 859 ha, sellest piiranguvööndis 2 151 ha ja sihtkaitsevööndis 475,6 ha Asustustihedus 12,1 in/km2 /1.01.10.seisuga/ Kaugus maakonna keskusest 12,9 km

kiona
Download Presentation

Tere tulemast Paistu valda !

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. Tere tulemast Paistu valda!

  2. 19.12. 1991- Paistu vallale omistati omavalitsuslik staatus.

  3. Viljandi koostööpiirkond

  4. Üldinfo • Pindala 12 859 ha, sellest piiranguvööndis 2 151 ha ja sihtkaitsevööndis 475,6 ha • Asustustihedus 12,1 in/km2 /1.01.10.seisuga/ • Kaugus maakonna keskusest 12,9 km • Kaugus Tallinnast 164,6 km • Riigimaanteid valla territooriumil 80 km • Kohalike teid 147 km, sellest erateid 102,1 km; metskonna teid 9,3 km; avalikus kasutuses valla hallata olevaid teid 35,6, s.h. munitsipaalomandis teid 22,6 km.

  5. Sümboolika • 1994.a. septembris kinnitati riigisekretäri poolt valla lipu ja vapi kavand, mis kanti ka vastavasse registrisse. • Paistu valla vapi must värvus, mis on üks Eesti rahvusvärvidest ja tähistab Neitsi Maarjat kui kannatavat ema (mater dolorosa), viitab esmajoones Mulgimaale. Tugeva juurestikuga kuldne tamm sümboliseerib sellest piirkonnast võrsunud jõulist rahvuslikku ja kultuurilist liikumist. Puud krooniv tähtrist, valguse ja hariduse sümbol, märgib ka Neitsi Maarjale pühendatud Paistu kirikut. Hõbe on Maarja kui Püha Neitsi värv. • Ruudukujulisel valla lipul on diagonaalidega neljaks jaotatud sini-mustal kangal valge tähtrist. Lipu kujundus tähistab valla ajaloost tuntud tugevat rahvuslikku liikumist ning tungi vaimuvalguse ja õnne poole.

  6. Veidi ajaloost • Paistut on märgitud esmakordselt ajaloos teadaolevatel andmetel 1234 (räägitud kirikust , mis oli kihelkonna keskuseks) Orduasegsetes ürikutes on Paistut nimetatud Paistel, Paystele ja Peystel. • Holstre ja Paistu olid rahvusliku ärkamisaja keskused Viljandimaal. Teada on palvkirjade algatamine siitmailt ( 1864 Adam Peterson ), samuti ka Eesti Aleksandrikooli idee. (Paistu kihelkonnas Holstres sõnastas selle idee esimesena Pulleritsu koolmeister Jaan Adamson Eestluse idee kandjatena nimetan Adam Petersoni, Jaan Adamsoni. Hain Hennot, Peeter Peterson , Hans Wühner jt. Paistu kihelkonnas oli kool juba 17. sajandil, sest 1688 on kirjutanud B.G.Forselius, et Paistu kiriku juures õpetatakse lapsi lugema tema meetodite järgi. Paistu Põhikool, mis asub Sultsis, kuulub Forseliuse Seltsi.

  7. MULGIMAAST MULGIMAA Kultuuriajaloolise Mulgimaa põhituumiku moodustavad MuistseLõuna-Sakala 5 kihelkonda: Halliste Karksi Helme Paistu Tarvastu See ala langeb kokku piirkonnaga, mille asukad kõnelesid mulgimurret.

  8. MULGID OLID ESIMESED Faktid: Esimene talu Eesti-ja Liivimaal osteti pärisomandisse Abja rüütlimõisast 1853 a. Esimene mõis osteti eestlase poolt 1886 a. Helme kihelkonnas Roobe mõis 1870 aastaks oli Liivimaal ostetud pärisomandisse 26% taludest (Halliste kihelkonnas 94 %), samas Eestimaal vaid 5,5 % taludest.

  9. Paistu arhailised riided

  10. IDENTITEETRAHVARÕIVAD Vaatamata talude arengule ja edasiminekule säilisidMulgimaal kõige kauem arhailised rahvariided ja isegikui uuemad moed omaks võeti, kombineeriti neid ikkavanemate esemete ja asjadega (kokkuhoidlikkus ehk?!). Silmapaistvamad mulgi rahvarõivaste osad, miseristuvad teistest eesti rahvarõivastest on: Must punaste paeltega pikk-kuub ehk mulgikuub Ühevärviline või triibuline seelik Puusapõll või põll (abielunaisel) Pearätt ehk mulgi tanu (abielunaisel)

  11. Ettevõtlus • Peamine tootmisharu on olnud läbi aegade põllumajandus. Maa on suhteliselt keskmise boniteediga , keskmine 43 hindepunkti. Põllumajanduslikku maad on vallas ca 5200 ha. , samapalju metsamaad • Teenindussfäär (kaubandus, majutus, toitlustus,puhkemajandus) • Alkoholi – ja karastusjookide tootmine • Puidu töötlemine ja lõpptoodangu valmistamine /puitpõrandad, mööbel/

  12. Katastriüksused /Registreeritud 01.01.2010 seisuga 1 370 maaüksust 12 330,1 hektarit 95,8%

  13. VALDA JUHIVAD: - VOLIKOGU esimees Siim Sillamaa • LIIKMEID VOLIKOGUS 11 • VALLAVANEM Ene Saar • Vallavalitsuse liikmeid 5

  14. JUHTIMINE AASTATE JOOKSUL • 3 ja enam koosseisu volikogus • Ülo Tuvi 1993-1996; 1996-1999; 1999-2002; 2002- 2005; 2005- 2009;2009... • Toivo Teng 1996-1999; 1999-2002; 2002-2005; 2005- 2009, 2009...... • Siim Sillamaa 1999-2002; 2002-2005; 2005-2009;2009...

  15. vallavalitsus 3 ja enam koosseisu vallavalitsuses • Ande Lehtmets 1993-1996; 1996-1999; 1999-2002; 2002-2005; 2005-2009; 2009... • Ene Saar 1993-1996, 199-2002, 2002-2005; 2005-2009;2009....

  16. ÕIGUSAKTID 2004-2009 2004 05 06 07 08 09 VOLIKOGU Otsused 38 81 39 63 67 61 Määrused 28 24 26 28 26 26 VALLAVALITSUS Korraldused 223 305 250 272 267 512 Määrused 10 6 5 7 4 9

  17. KOOSTÖÖPARTNERID • MTÜ Viljandimaa Omavalitsuste Liit • MTÜ Mulgi Kultuuri Instituut • MTÜ Mulgimaa Arenduskoda • SA Holstre-Polli Tervisekeskus • SA Viljandimaa Hoolekandekeskus • SA Perekodu • Eesti Maaomavalitsuste Liit • Läbi VOL-i MTÜ Viljandimaa Noortekeskus • Läbi VOL-i MTÜ Viljandi Pärimusmuusika Keskus

  18. VABAÜHENDUSED VALLAS • Paistu Pereselts Paistel • Holstre Pere Selts • Loodi Küla Selts • Kondi Külaselts VALITUD külavanemad: Arne Pärn – Viisuküla; Lemmi Leola –Hendrikumõisa; Kaido Leiten (Intsu küla Kondi piirkond)

  19. PARTNERVALLAD • Burtnieki vald - Läti Vabariik • Dubicze Cerkiewne - Poola Vabariik /leping allkirjastatud 2006.a. / • Bippen - Saksamaa Liitvabariik / Leping allkirjastatud 2005.a./ - kultuurialane koostöö, ühisprojektid

  20. LOODUS • LOODI LOODUSPARK • Viljandimaa suurim maastikukaitseala(3480 ha), sellest Paistu vallas 2600 ha. • Kaitse eesmärk: looduslik mitmekesisus ja esteetilise väärtusega puhkealad; haruldaste taime-ja loomaliikide säilitamine • Looduspargi kaitsekorralduskavas oluline suhte LK, sport-kultuur, puhkus reguleerimine arvestades looduse eripära ja kasutusvõimalusi. • Jagunemine: sihtkaitsevööndid ja piiranguvöönd

  21. SIHTKAITSEVÖÖNDID VALLAS - PAISTU SKV-ürgorg/17 liivakivi paljandit h 0,5-15m/,taimestiku kaitse • Tilli SKV kadastik 1 ha /h 2-5 m, max 6,5 m/ • Polli SKV –pinnavormide kaitse max, kõrgus 115 Ü.m.p. • Holstre SKV- reljeefi mitmekesisus • Kindralimäe SKV –maastike esteetilised vaated, 150 a. Männimets • Nõmme SKV-liivik, kvartsisisaldus üle 50 % • Loodi Püstmäe SKV-0,5 ha euroopa lehise puistu /43,2 m, d-92 cm, rajatud 1820.a. • Tõllamäe SKV –hiietammik, üksikobjekt Tõllamäe tamm /ü-6,46 m h-25 m –Raid 1981/

More Related