Metsamajandus- ja tööstus ( art 25 ja 27)

1. Metsamajandus- ja tööstus(art25 ja 27) Mati Tõnismäe mati.tonismae@agri.ee 05.02.2013

2. Meetmed Metsa majandusliku ja ökoloogilise elujõulisuse parandamine Metsandussaaduste töötlemine ja turustamine

3. Ettekande sisu • Lühiülevaade Eesti metsandusest • Metsameetme (alameetmed 1.5.1, 1.5.2 ja 1.5.3 rakendumine käesoleval programmiperioodil • Metsanduse töögrupp • Meetmete õiguslik alus • Ülevaade kavandatavatest meetmetest

4. Eesti mets maailmas • Eestimetsamaa pindala on 2,2 milj ha • metsaregistris on sellest 1,73 milj ha • Eesti on maailmas: • metsamaa osakaalult 48. riik • metsamaa pindalalt 99. riik • Eesti on Euroopas: • metsamaa osakaalult 5. riik • metsamaa pindalalt 23. riik

5. Eesti mets maailmas Eesti omab 0,055% kogu maailma metsamaast (0,033% maismaast).

6. Eesti metsasus maailmas

7. Eesti metsad Metsamaa pindala omandivormi alusel Metsamaa pindala kaitserežiimi alusel

8. Eramets Eestis on 2011. a seisuga 97 272 erametsaomanikku, kellest 4% on juriidilised isikud Erametsaomanikud haldavad kokku umbes 1 milj ha metsamaad

9. Metsameetmete rakendumine (1)MAK perioodil 2007-2013 • Meede 1.5 „Metsa majandusliku väärtuse parandamine ja metsandussaadustele lisandväärtuse andmine“ • 3 alameedet • Metsa majandusliku väärtuse parandamine • Metsandussaadustele lisandväärtuse andmine • Kahjustatud metsa taastamine ja metsatulekahjude ennetamine

10. Metsameetmete rakendumine (2) • Programmiperioodi eelarve 20,7 milj € • Eelarvest on kasutatud 19.8 milj € ehk 96% • Väljamaksed on tehtud ligi 60% ulatuses rahuldatud taotlustest • Metsa majandusliku väärtuse parandamise ja kahjustatud metsa taastamise ning metsatulekahju ennetamise meetmete rakendamise järjepidevuse tagamiseks on kavas taotlusvoor 2013. aastal eelarvega 2 milj €

11. Metsameetmete rakendumine (3) • Viie aastaga on esitatud 3820 taotlust, sh enim taotlusi (ligi 900) esitati 2012. aastal • Kokku taotleti toetust 37 milj € • Taotlustest on rahuldatud 50%

12. Metsanduse töögrupp (1) • Erialaliitude esindajad (Eesti Põllumeeste Keskliit, Liikumine Kodukant, Eesti Keskkonnaühenduste Koda, Erametsaliit, Metsa- ja Puidutööstuse Liit, Eestimaa Talupidajate Keskliit) • Ministeeriumide esindajad (Rahandusministeerium, Keskkonnaministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Siseministeerium, Põllumajandusministeerium) • SA Erametsakeskus ja SA Erametsakeskuse nõukoja esindaja • MAK 2014-2020 eelhindaja • Maaülikool • PRIA ja Põllumajandus-Kaubanduskoja esindaja

13. Metsanduse töögrupp (2) • Töögrupp käis koos kahel korral (16.10.2012 ja 29.11.2012) • Töögrupi diskussioonidel arutati põhjalikult läbi kõik küsimused ja probleemid, saavutades kõikide põhimõtteliste küsimuste osas kokkulepped • Töögrupis arutatu kohta koostatud kokkuvõtvad memod on edastatud kõikidele töögrupi liikmetele

14. Õiguslik alus • Art 27 – Investeeringud uutesse metsandustehnoloogiatesse ning metsasaaduste töötlemisse ja turustamisse • Art 25 – Metsapõlengutest ja loodusõnnetustest ning katastroofidest tingitud metsakahjustuste ennetamine ja kõrvaldamine

15. Meetme kooskõla Eesti metsanduse arengukavaga aastani 2020 • Jätkusuutliku metsamajanduse all mõistetakse metsade majandamist sellisel viisil ja sellises ulatuses, mis tagab elustiku mitmekesisuse, tootlikkuse, uuenemisvõime, elujõulisuse ning potentsiaali praegu ja võimaldab ka tulevikus teisi ökosüsteeme kahjustamata täita ökoloogilisi, majanduslikke ning sotsiaalseid funktsioone kohalikul, riigi ja maailma tasandil • Valgustusraied - lõppeesmärk 32 400 ha/a • Harvendusraied - lõppeesmärk 34 500 ha/a

16. MeedeMetsa majandusliku ja ökoloogilise elujõulisuse parandamine (1) • Meetme põhjendus • Meede on sisult käesoleva programmiperioodi meetme 1.5 jätkumeetmeks • Seni ebapiisav hooldusraiete maht ei ole taganud metsamajanduse pikaajalist ühtlast arengut ning puidutööstuse varustamist kvaliteetse toorainega. Hooldusraie aastane vajadus erametsades esimese viie aasta jooksul kuni 30 000 ha aastas • Aktiivse valgustus- ja harvendusraiega (hooldusraied) on võimalik kujundada puistu koosseisu, reguleerides valgustustingimusi ja liigilist koosseisu, parandades puistu kasvu ja kvaliteeti ning mullas leiduvate toitainete kasutamist. Hooldusraietega on võimalik tõsta ka metsa majandamise pikaajalist tulukust. Hooldusraie kaudu parendatud puistul paraneb süsiniku sidumise võime • Metsamajanduse kui majandustegevuse suurim eripära, võrreldes teiste tegevusaladega, on ülipikk tootmisprotsess, s.t metsa kasvamise aeg

17. Meetme põhjendus (2) • 2010. aastal võeti arvele ligi 14 000 ha ulatuses metsakahjustusi. Metsa hukkumise peamiseks põhjuseks on olnud tormikahjustused − tuuleheide ja -murd moodustavad umbes 40% hukkunud puistute kogupindalast. Järgnevad taimehaigused 18%-l ja putukakahjustused 14%-l hukkunud puistute pindalast. • Olulisel kohal on ka ulukikahjustused. Laialt on levinud juure- ja tüvemädanikest tingitud kahjustused. Kogu metsaressursist on erinevate kahjustajate poolt mõjutatud ca 400 000 ha • Metsatulekahjude põhiline põhjustaja on inimene. Metsatulekahjude ärahoidmiseks tuleb rakendada selliseid metsamajanduslikke võtteid, mis aitaksid puistutel kujuneda vähem tuleohtlikeks, samuti kujundada infrastruktuur, mis aitaks võimalikku tule levikut tõkestada ning tagada kiire juurdepääsu põlevale metsale

18. Üldeesmärk • Metsanduse kui maaelu lahutamatu osa toetamise üldeesmärk on jätkusuutlik ja tulemuslik metsa majandamine, mis soodustab • metsa elujõulisuse tõstmist metsa liigilise koosseisu parandamise või muude metsakasvatusvõtete rakendamise kaudu • metsa bioloogilise mitmekesisuse, tervikliku ökosüsteemi ja kaitsefunktsiooni säilimist ja taastamist • metsa multifunktsionaalse rolli ning selle vaimse ja kultuurilise pärandi alalhoidmist • Toetusega aidatakse kaasa erametsaomanike ja metsaühistute majandusliku tegevuse tulemuslikkuse tagamisele

19. TOETATAVAD TEGEVUSED • Metsade elujõulisuse ja majandusliku väärtuse parandamine: • hooldusraied • keskkonnasäästlike ja kliimateadlike metsamajandamisvõtete rakendamine (keskkonna- ja majanduslikult väärtuslikuma ja vähem tuleohtlikuma puistu kujundamine, kasvavate puude laasimine, metsa ja metsamaamulda säästva metsatehnika soetamine) • metsa hooldus- ja kaitsetarvikute soetamine ja kasutusele võtmine • Metsakahjustuste ennetamine, kõrvaldamine ja kahjustatud metsa taastamine: • metsatulekahjude või muude loodusõnnetuste poolt kahjustatud metsas kahjustuste kõrvaldamine ja kahjustatud metsa taastamine • metsatulekahjude ja muude loodusõnnetuste ennetamine  

20. TOETUSE SAAJAD • Füüsilised isikud ja mikroettevõtjad, kelle omandis on metsamaa (edaspidi koos erametsaomanik); • metsaühistud, kelle omandis või kelle liikmete omandis on metsamaa.

21. Ühistegevus (1)

22. Metsaühistute liikmete arvu muutumine

23. MIINIMUMNÕUDED TOETUSE SAAJALE • Metsamaal tehtavate tegevuste korral saab toetust metsamaa kohta, mille kohta koostatud inventeerimisandmed on kantud metsaressursi arvestuse riiklikkusse registrisse • hooldusraieks saab toetust mitte vähem kui 1 ha suuruse metsamaa kohta • taimehaiguste ja –kahjurite leviku ja haiguspuhangute ennetamismeetmed on kooskõlas riigi metsakaitsekavaga • metsatulekahju ennetamismeetmeid kohaldatakse kõrgema ja keskmise tuleohuga maakondades asuvate metsade puhul riigi metsakaitsekava kohaselt ja toetust saavad üksnes metsaühistud • kahjustatud metsa kahjustuste kõrvaldamiseks ja kahjustatud metsa taastamiseks saab toetust alates 0,5 ha suuruse kahjustatud metsamaa kohta

24. TOETUSEMÄÄR (1) • Metsade elujõulisuse ja majandusliku väärtuse parandamine: • kuni 50% abikõlbuliku kulu maksumusest • metsamaal ellu viidavate tegevuste puhul antakse toetust standardkulude alusel • Metsatehnika ja -tarvikute soetamise korral on maksimaalne toetuse määr kuni 40% abikõlbuliku kulu maksumusest, kuid mitte üle 100  000 € erametsaomaniku kohta programmiperioodil ja mitte rohkem kui 300 000€ metsaühistu kohta programmiperioodil

25. TOETUSE MÄÄR (2) • Metsakahjustuste ennetamine, kõrvaldamine ja kahjustatud metsa taastamine: • metsatulekahjude või muude loodusõnnetuste poolt kahjustatud metsas kahjustuste kõrvaldamisel ja kahjustatud metsa taastamisel on toetuse määr kuni 90% abikõlblike investeeringute summast ning toetust makstakse standardsete ühikuhindade alusel • metsatulekahjude ja muude loodusõnnetuste ja kahjustuste (seal hulgas ulukikahjustused ja metsapuude taimehaiguste ja kahjurite levik) ennetamisel on toetuse määr kuni 80% abikõlblike investeeringute summast • lõkke- ja õppe-/puhkekohtaderajamiselon toetuse määr kuni 50% abikõlblike investeeringute summast, kuid mitte üle 20 000 euro metsaühistu kohta programmiperioodil

26. TAOTLUSTE HINDAMINE (1) • Metsade elujõulisuse ja majandusliku väärtuse parandamine puhul eeldataksekeskkonnasäästlike ja kliimateadlike metsamajandamisvõtete rakendamist ning eelistatud on: • metsamaal elluviidavad tegevused • metsaühistud, kellel on vähemalt 200 liiget • metsatehnika ja tarvikute soetamise korral taotlejad, kes pole Eesti maaelu arengukava 2007–2013 meetme 1.5 “Metsade majandusliku väärtuse parandamine ja metsandussaadustele lisandväärtuse andmine” kaudu metsatehnika ja tarvikute soetamiseks toetust saanud

27. TAOTLUSTE HINDAMINE (2) • Metsakahjustuste ennetamise, kõrvaldamise ja kahjustatud metsa taastamise puhul on eelistatud: • kahjustatud metsa taastamiseks ellu viidavad tegevused • taotlejad, kelle omandis või metsaühistu puhul tema liikmete omandis olevast metsamaast on kahjustunud metsa pindala osakaal suurem • metsatulekahju ennetamine korral metsaühistud, kellel on vähemalt 200 liiget, või kes taotlevad toetust tuletõkestusvööndite, mille üheks osaks on tee, rajamiseks ja korrashoiuks

28. RAKENDAMISE PIIRKOND • Meede rakendub maapiirkonnas paiknevate metsade puhul • Metsatulekahju ennetamiseks lõkke- ja õppe- /puhkekohtade puhul on toetatavad üksnes need objektid, mis rajatakse nende metsalade tuleohu ennetamiseks, mis on metsa inventeerimisel määratletud I tuleohuklassiga (väga suur tuleoht) metsaaladeks

29. Metsanduse töögrupp • Töögrupp ei nõustunud EKO ettepanekutega: • Lisada toetatavate tegevuste loetellu suurediameetriliste surnud puude ja säilikpuude jätmine langile enam, kui täna metsaseaduses on nõutud • Eemaldada eesmärgi sõnastusest eeldus, mille järgi metsa jätkusuutlik ja tulemuslik majandamine soodustab metsa bioloogilise mitmekesisuse, tervikliku ökosüsteemi ja kaitsefunktsiooni säilimist ja taastamist • Seada toetuse andmise eeltingimuseks, et metsamajandaja ei ole kahjustanud majandustegevuse käigus vääriselupaiku ja pärandkultuuriobjekte