KOHANIMEKORRALDUSE ÕIGUSLIKUD ALUSED. RAHVUSVAHELINE KOOSTÖÖ Võru, 20. november 2008

1. KOHANIMEKORRALDUSE ÕIGUSLIKUD ALUSED.RAHVUSVAHELINE KOOSTÖÖ Võru, 20. november 2008 Aule Kikas kohanimenõukogu sekretär kohaliku omavalitsuse ja regionaalhalduse osakonna peaspetsialist

3. Kohanimeseadus ei anna kellelegi raha ega võta kelleltki raha ja seepärast ei huvita ta õieti kedagi. Ainult et seejuures tuleb „kellegi“ seast välja arvata riigi- ja omavalitsusasutused, riigi ja era-kaardikojad, maatransport, meresõit, lennundus, side, geograagfia, geoloogia, keskkonnakaitse, kaitsejõud, operatiivteenistused, keelekorraldus- ja ma ei oska ütelda, kes kõik veel...“ (Henn Saari) • Seega: kohanimed ümbritsevad meid tegelikult kõikjal, me elame nende keskel ja nendega koos.

4. Kohanimekorralduse lähtepõhimõtted • Riiklik normimine ehk igal riigil on suveräänne õigus otsustada oma maa kohanimesid • Rahvusvaheline normimine ehk rahvusvaheliselt tunnustatakse neid kohanimesid, mida riigid ise on kehtestanud

5. Kohanimi- mis see on? • ametlik kohanimi- nimeobjektile õigusaktiga määratud või kohanimenõukogu otsusega kinnitatud kohanimi • mitteametlik kohanimi - ei ole õigusaktiga määratud või kohanimenõukogu otsusega kinnitatud

6. Milleks kohanimed? • nimed aadressifunktsiooni täitjana • rahvaloendused ja statistika • maade arvestus, planeerimine • keskkonnakaitse, hädaabi, rahuvalve • kartograafia, navigeerimine • turism, side, äri • jne jne

7. Kohanimeseaduse terminid 7

8. Mõisted Liigisõna on kohanime koostisosa, mis tähistab nimeobjekti liiki Hargtäiend on kohanime täiendav osa, mis eristab korduvaid kohanimesid Nimetuum on kohanimi ilma liigisõna ja hargtäiendita Rööpnimi on erandjuhtudel määratav kohanimi Pühendusnimi on kellegi mälestuseks või austuseks määratud kohanimi

9. Kohanimeseadus 9

10. Kohanimeseadus • Vastu võetud 5.11.2003. a seadusega (RT I 2003, 73, 485), jõustumise aeg 1.07.2004. • Muudetud • 24.03.2004 (RT I 2004, 22, 148) 1.07.2004 • 24.01.2007 (RT I 2007, 12, 66) 1.01.2008

11. Nimeobjektid • haldusüksus; osavald ja linnaosa; asustusüksus; • tänav, väljak, riigimaantee, kohalik maantee ja eratee • raudteejaam, rongi- või muu ühissõidukipeatus, lennuväli või -jaam, sadam, tuletorn; • (katastriüksus ja kinnistu) • muu üksus, kui see vajab kohanime

12. Kohanime määrajad kohalik omavalitsus (oma territooriumil asuvatele nimeobjektidele, va seadusest tulenevad erandid). minister Vabariigi Valitsus (haldusüksustele)

13. Kohanime määramine Õigusakti miinimumnõuded: kohanimi nimeobjekti liik asukoha kirjeldus või kaart (peab võimaldama määrata nimeobjekti tunnuspunkti asukohta)

14. Kohanime muutmine_1 Peab muutma, kui - on vastuolus KNS 3. peatükiga (keelsus, õigekiri, samanimelisus, valik); - kasutusel oleva kohanime eri kujud vajavad ühtlustamist

15. Kohanime muutmine_2 Võib muuta, kui - tegelikkus kasutuse eelistatakse mitteametlikku kohanime (NB: KNS 3.pt nõuded!) - soovitakse taastada ajalooline eestipärane nimi - kohanimi on eksitav Muud põhjused-regionaalministri nõusolek, kohanimenõukogu arvamus

16. Kohanime kehtetuks tunnistamine Kohanimemääraja õigusakt, kui - nimeobjekt on ala planeerimise käigus kaotatud; - nimeobjekt on hävinud

17. Teavitamine 10 päeva jooksul riiklikule kohanimeregistrile (kande tegemiseks) kohanimenõukogule (järelevalve)

18. Kohanimeseaduse alusel... Kohanimede eestikeelsuse kindlakstegemise kord Nimeteadusliku usaldusasutuse määramine Kohanime liigisõna, hargtäiendi või muu osa lühendamise või ärajätmise kord Pühendusnimede määramise kord Kohanimenõukogu põhimäärus Kohanimenõukogu moodustamine Kohanimeregistri põhimäärus

19. Kohanimede eestikeelsuse kindlakstegemise kord 19

20. Kohanime keelsus *Kohanimed on eestikeelsed lubatud on aja- ja kultuurilooliselt põhjendatud erandid rahvusvahelises suhtluses on eranditeks maanimi Eesti ja riikidevaheliste veekogude nimede tõlked

21. Eestikeelsuse kriteeriumid nimetuum äratuntav eestikeelse sõna vorm kooskõlas eesti häälikusüsteemi ja kirjaviisiga füüsilise isiku nimi (NB pühendusnimed) omastavaline kääne (erandid nt omadussõnad nimetuumas - Pikk tänav, Lai tänav, Lühike jalg)

22. Pühendusnimede määramise kord 22

23. Pühendusnimi *Isiku austuseks või mälestuseks määratud nimi ei või määrata eluajal ajas väärtustumine täielik eesnimi ja perekonnanimi või täielik varjunimi elanike arvamus- määrajale soovituslik, v.a erisus ametliku kohanime muutmisel (küsitlus nimeobjekti territooriumil)

24. Kohanime liigisõna, hargtäiendi või muu osa lühendamise või ärajätmise kord 24

25. Kohanimede kasutamine Üldjuhul peab kasutama ametlikku kohanime erisused: aja- ja kultuuriloolised kaardid mitteametlike kohanimede kasutamisel ei tohi avalikkusele suunatud info olla eksitav

26. Kohanimede kasutamise erisused Kohanime liigisõna võib lühendada ... geograafilisel kaardil avalikul sildil ja viidal elukoha- või aadressandmetes andmekogudes

27. Liigisõna ärajätmine Asulanime lahkukirjutatud liigisõna (linn, alev, alevik, küla) võib ära jätta asula nimesildil ja geograafilisel kaardil) Kui asula (nt linn) on samaaegselt haldusüksus, siis haldusüksuse nimesildil liigisõna ära jätta ei tohi. Tänavanime liigisõna võib ära jätta tänava nimesildil, geograafilisel kaardil, elu- või asukohaandmetes

28. Liigisõnade lühendid Kohanime lahkukirjutatud liigisõnade lühendid: j, jv, kr, l, m, mnt, n, pkr, pl, ps, pst, s, t, tk, tn, vh, vk Hargtäiendi lubatud lühendid: S = Suur- (Suure) U = Uus- (Uue) Vk = Väike- Vn= Vana-

29. Kohanimede transkribeerimist ja translitereerimist reeglistavate tähetabelite kehtestamine 29

30. Eesti kohanimed teistes tähestikes Eesti kohanime kirjutamisel vene tähestikus kohaldatakse tähetabelit “Eesti nimede kirjutamine vene tähestikus” Eesti kohanime kirjutamisel muus mitteladina tähestikus, mille kohta tähetabel puudub, on nimekuju fikseerimise aluseks nimeteadusliku usaldusasutuse ekspertiis

31. Eesti territooriumi haldusjaotuse seadus 31

32. Kohanimed ETHS-s • haldusüksuste nimistu • nime muutmise alused: algatab Vabariigi Valitsus või asjaomane volikogu • otsustab Vabariigi Valitsus

33. Asustusüksuse nime, liigi ja lahkmejoonte määramise alused ja kord 33

34. Asustusüksuste nimed Nime muutmine= asustusjaotuse muutmine Nimistu - regionaalministri määrusega Nimi peab vastama kohanimeseadusele Algatus volikogult, ettepanekuks põhjendatud taotlus, maavanema arvamus, kohanimenõukogu arvamus

35. Väikekohtade nimetamise soovitused 35

36. Väikekohad aadressiandmete süsteem kohanimi KNS § 4 ja 5 sätestatud korras- eestikeelne, õigekiri, nimevaliku põhimõtted jne liigisõna valik: keskus, aedlinn, ühistu, väikekoht rahvapärased liigisõnad- kant, nulk, nurk, ots, külg, pool, veer jms

37. Tänavanimede nõuannet 37

38. Tänavanimed Teeseadus- kirjeldavad nimetused algus- ja lõpp-punktiga Kohanimed - kindla ülesehitusega (nimetuum, hargtäiend ja liigisõna valik; ) Nimevaliku põhimõtted (vanad kohanimed, kirjeldavad nimed, ajalugu ja rahvapärimust kajastavad nimed, sarjad) Pühendusnimed

39. Vallanimede valiku soovitused 39

40. Liituvad vallad Valla nimi = valla identiteet eelistada pika järjepideva traditsiooniga maa-alaste üksuste nimesid (kihelkonnanimed) kihelkonnad looduspiirkonnad valla keskused (erandid) lühike, soovitavalt ilma sidekriipsuta nimi vältida meelevaldust ja kunstlikkust

41. Sagedamini esinevad vead kohanimede määramisel 41

42. Vead - numbriline ja muu mittesõnaline tähis liik määratlemata õigusaktile ei ole lisatud kaarti pühendusnimed ilma eesnimedeta või ei ole järgitud pühendusnimede määramise korda liigisõnad suurte tähtedega kokku- ja lahkukirjutamine eestikeelsus küsitav omastav kääne

43. Kohanimeregister 43

44. Kohanimeregistri põhimäärus Eesmärk: teabe kogumine Eesti kohanimede kohta, selle teabe töötlemine ja säilitamine ning kasutajatele kättesaadavaks tegemine, samuti kohanimekasutuse korrastamine Vastutav töötleja: Siseministeerium Volitatud töötleja: alates 1. juuli 2008 Maa-amet Põhimääruse muudatused (AvTS)

45. Kohanimeregistrile andmete esitamise kord 45

46. Andmete esitamine Register on andmeesitajate nägu 10 päeva jooksul õigusakti vastuvütmisest või kohanimenõukogu nõustuva otsuse langetamisest mitteametlike kohanimede esitamise õigus igal füüsilisel v juriidilisel isikul

47. Alusdokumendid kaaskiri (vt määrus § 4) kohanimemääraja otsus nimeobjekti asukoha kirjeldus v kaart, mis võimaldab määrata vähemalt nimeobjekti tunnuspunkti asukohta andmed posti, faksi v e-postiga. Tähevead jm ilmsed sisetusvead- operatiivselt , ka tel teel.

48. Rahvusvaheline koostöö 48

49. Rahvusvaheline koostöö 1953 ringkiri liikmesriikidele 1960 kohanimeekspertide rühm 1967 I kohanimekorralduskonverents Genfis (111 esindajat 54 riigist) Al 1972 UNGEGN (United Nations Group of Experts on Geographical Names, ÜRO kohanimeekspertide rühm)

50. UNGEGN esimees, kaks aseesimeest ja kaks raportööri (ekspertide hulgast) sekretariaat (ÜRO personal) keelelis-geograafilised jaotised (linguistic/geographical divisions), st riikide rühmad töörühmad (vabatahtlike ekspertide rühmad)