Download
1 / 16
E N D
Sissejuhatus Kahepaiksed on selgroogsed loomad, kes on kohastunud eluks nii vees kui ka maismaal. Sigimiseks peavad nad minema vette, seal arenevad nende järglased. Nii nagu kaladki on kahepaiksed kõigusoojased ja arenevad moondega. Hingata saavad nad kopsudega kui ka läbi niiske naha. Kuival maal liikumiseks on neil kujunenud jäsemed. Kohata võib neid eelkõige niisketes elupaikades. Kahepaikseid elab maismaal üle 3000 liigi , Eestis 10. Kahepaiksete hulka kuuluvad päriskonnad ja sabakonnad.
Kuidas rohukonn välja näeb ? • Ta on seljapoolelt pruunikas ja kõhupoolelt heledam , sageli valkjasroheline • Keha on jässakas ja veidi lame, umbes 7-8 cm pikkune • Lai, eest ahenev pea läheb sujuvalt üle kereks • Konnadel puudub kael • Täiskasvanud konnal pole saba • Neil on jäsemed ja ujunahad • Hingavad läbi niiske naha
Rohukonna luustik • Kõige suurem muutus kalade skeletiga võrreldes on maismaal liikumiseks sobivate jäsemete teke • Jäsemed moodustavad paljudest luudest • Konna kolju on lai ja lame • Selgrooga liigendub kolju ühe kaelalüli abil, mis võimaldab konnal pead tõsta ja langetada , mitte aga kere suhtes pöörata • Selgroog on kalade omaga võrreldes üsna lühike, roided puuduvad • Roideid asendab siseelundeid altpoolt kaitsev rinnaluu
Vereringe, Kohastumused • Konnadel on kaks vereringet: keha- e. suur vereringe ja kopsu- e. väike vereringe.Süda on neil kolmekambriline, mis jaotab verd kopsu ja keha vahel. Konnade kehasvoolab segaveri (hapnikurikas ja hapnikuvaene).Kohastumused eluks vees: nahahingamine, ujunahad tagajäsemetel.Kohastumused eluks maismaal: jäsemed, tugev luustik, kopsuhingamine, silmalaud.
Närvisüsteem • Rohukonna närvisüsteem koosneb luustikuga kaitstud peaajust ja seljaajust, millest suunduvad närvid teistesse kehaosadesse • Keskkonnast info vastuvõtmiseks on tähtsaim osa nägemisel, mis konnadel on hea • Suurte silmadega näevad nad hästi oma lähimat ümbrust, aga märkavad ainult liikuvat saake • Silma kaitseb kuivamise ja vigastuste eest liikuv silmalaug-kohastumus eluks maismaal • Haistmiseks ja maitsmiseks peavad nad toidupala suhu haarama • Konnade kuulmiselund asub nii nagu kaladelgi koljuõõnes • Täiskasvanud konnal puudub küljejoon, kuid nahk on tundlikum kui kalal, sest sellel puuduvad soomused
Konnal on kloaak • Seedeelundkond sarnaneb põhijoontes kalade omaga • Eripäraks on tagasoole avanemine kloaaki • Kloaak on looma soole tagaosa laiend, kuhu avanevad mitme elundi (seede-, eritus-ja sigimiselundite) juhad • Erituselundid (neerud) ja sigimiselundid on konnadel arenenumad kui kaladel • Erinevalt viimastest avanevad konnade neerujuhad ja sigimiselundite juhad mitte eraldi avana , vaid kloaaki
Sigimine • Koevad aprilli II poolel samas veekogus, kus on ise ilmale tulnud - kraavides, üleujutatud heinamaadel, mudase põhjaga tiikides ja järvedes. Ühte kudemispaika kogunevad loomad kogu ümbruskonnast - ligikaudu 1 km raadiusega territooriumilt (kudemisseltsingud võivad koosneda isegi kuni 700 isendist). Koevad madalas, 11…12 cm sügavuses vees 670…4000 muna, mille läbimõõt on 2…3 mm. Kudu on 15…30 cm läbimõõduga klompides, mis võivad moodustada paari ruutmeetri suuruseid kuduvälju
Toitumine • Rohukonnad toituvad peamiselt mardikatest, kahetiivalistest, nälkjatest ja sihktiivalistest. Kullesed toituvad peamiselt vetikatest, vahel ka surnud liigikaaslastest.
Areng • Embrüonaalne areng kestab sõltuvalt veetemperatuurist 5…16 päeva. Kullesed võivad kasvada kuni 45 mm pikkuseks. Moone toimub 65…75 päeva peale kudemist ning noored konnad on maismaale väljudes 8…17 mm pikkused, septembriks-oktoobriks kasvavad nad juba 26…33 mm pikkuseks. Arengu kestus kudust noore konnani võib varieeruda 70…150 päevani. Rohukonn saab suguküpseks teisel eluaastal. Looduses on keskmine eluiga 4…5 aastat, vangistuses on see ulatunud 18 aastani.
Koht ökosüsteemis • Rohukonnad hoiavad vaos putukate arvukust. Looduses on rohukonna vaenlasteks mitmesugused linnud nagu konnakotkad ja kakud, imetajatest mägrad, rebased, siilid jt. Kudust võib toituda sinikael-part.
Ohustatus ja kaitse • Peamiseks ohuteguriks on soodsate kudemispaikade vähenemine ja veekogude reostumine inimtegevuse tagajärjel, samuti hukkub palju rohukonni meie maanteedel sügisel ja kevadel toimuvate ulatuslike rännete ajal. Rohukonn kuulub kaitstavate liikide III kategooriasse.
Elupaik ja -viis • Elutseb niisketel niitudel, põõsastikes, lehtmetsades ja kultuurmaastikul. Kogu suve veedab maismaal, veekogudest üsna kaugel. On öise eluviisiga, päevaks varjub põõsastesse, kivide alla jt. niiskematesse paikadesse. Oktoobrist märtsi-aprillini talvituvad suurte gruppidena põhjani mittekülmuvates veekogudes, kus veetemperatuur ei lange alla 2,5 °C - kaevudes, kraavides, tiikides, järvedes; kus nad poevad sügavale mutta või peituvad taimede vahele või kaldamätaste alla. Rohukonnad sooritavad massilisi ühisrändeid (võivad kesta 3…5 päeva), siirdudes sügisel talvituspaikadesse ning kevadel talvituspaikadest kudemispaikadesse.
KOKKUVÕTE • Täiskasvanud konnal on jässakas ja veidi lame sabata keha • Kahepaiksetel on neli jäset. Tagajäsemete varvaste vahel on ujunahad • Konnadel pole kaela, kuid on üks kaelalüli, mis võimaldab pead üles-alla liigutada • Silmi kaitsevad silmalaud • Täiskasvanud konn hingab kopsude ja nahaga • Nahahingamist võimaldab veresoonterohke õhuke ja niiske nahk • Lisaks Kehavereringele on ka kopsuvereringe, kus veri liigub läbi kopsu ja rikastub hapnikuga • Süda on kolmekambriline ja jagab verd kopsu ja keha vahel • Kehas voolab segaveri
Kasutatud materjalid • 7. klassi bioloogia õpik • Pilt: www.sunsite.ee
