1 / 16

BIOLOOGIA KAHEPAIKSED

BIOLOOGIA KAHEPAIKSED. Renate ja Aleksandra Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium 02.11.2011. Sisukord. sissejuhatus Kahepaiksete välis –ja siseehitus Kahepaiksete sigimine ja areng Kahepaiksete eluviis ja mitmekesisus Mingi loom Kokkuvõte Kasutatud kirjandus. Sissejuhatus.

faris
Download Presentation

BIOLOOGIA KAHEPAIKSED

An Image/Link below is provided (as is) to download presentation Download Policy: Content on the Website is provided to you AS IS for your information and personal use and may not be sold / licensed / shared on other websites without getting consent from its author. Content is provided to you AS IS for your information and personal use only. Download presentation by click this link. While downloading, if for some reason you are not able to download a presentation, the publisher may have deleted the file from their server. During download, if you can't get a presentation, the file might be deleted by the publisher.

E N D

Presentation Transcript

  1. BIOLOOGIAKAHEPAIKSED Renate ja Aleksandra Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium 02.11.2011

  2. Sisukord • sissejuhatus • Kahepaiksete välis –ja siseehitus • Kahepaiksete sigimine ja areng • Kahepaiksete eluviis ja mitmekesisus • Mingi loom • Kokkuvõte • Kasutatud kirjandus

  3. Sissejuhatus • Valisime selle teema, sest see tundub huvitav olevat. • Sellel aastal õpime ka seda bioloogias

  4. Kahepaiksed üldiselt • Kes on kahepaiksed ? • Kahepaiksed on selgroogsed loomad, kes on kohastunud eluks vees kui ka maismaal. • Maakeral elab neid üle 3000 liigi, neist Eestis 11 • Liiki kuuluvad päriskonnad ja sabakonnad.

  5. Kahepaiksete välis – ja siseehitus • Maismaal kõik konnad ei hüppa, paljud neist kõnnivad aeglaselt ja kohmakalt , ujudes kasutab konn ainult tagajalgu • Seedeelundkond ja närvisüsteem sarnaneb põhijoontes kalade omaga • Hingavad nii naha kui ka kopsude kaudu • Suure vereringe kõrval on arenenud ka väike vereringe • Konn on kõigusoojaline loom

  6. Mõned mõisted • Rinnaluu- luu , mis kahepaiksetel ja lindudel moodustab osa rinnakorvist • Kops- hingamiselund, milles toimub gaasivahetus • Suur vereringe e kehaveretinge- osa vereringest, mis varustab kogu keha hapnikurikka verega • Väike vereringe e kopsuvereringe- osa vereringest, milles veri rikastub kopsudes hapnikuga

  7. Kahepaiksete sigimine ja areng • Kahepaiksetel on kehaväline viljastamine • Kahepaiksed arenevad moondega • On ka erandeid kes ei koe vette

  8. 1. Isaskonn kinnitub emaskonna seljale • 2. Emaskonn koeb munarakud vette • 3. Isaskonn laseb munarakkudele seemnerakud • 4. Munaraku viljastamine toimub vees • 5. Viljastatud munarakust areneb kulles • 6. Kulles on jässaka ovaalse kere ja pika laia sabaga • 7. Kullesel arenevad jäsemed ja lõpuste asemel kopsud, saba ja küljejoon kaovad • 8. Moonde läbinud konn tuleb veest välja ja hakkab elama maismaal

  9. Mõisted • Konnakudu - konna viljastatud munade kogum vees. • Kulles - konna vastne, ta elab vees ja hingab lõpustega (sabaga, ilma jäsemeteta). • Moone – looma arengu käigus toimuv kuju ja eluviisi põhjalik muutumine.

  10. Kahepaiksete eluviis ja mitmekesisus • Rohukonn elab niisketes paikades. • Rohukonna on kõigusoojaline ja tegutseb ainult soojal ajal. • Kahepaiksete mitmekesisus. • Konni elab ka puudel. • Sabakonnalistel säilib saba ka täiskasvanud loomal • Kahepaiksed vajavad kaitset

  11. Kahepaiksed elavad nii vees kui maismaal. • Veekonnad käivad maismaal saaki jahtimas. • Konna toiduks on kõik loomad keda nad alla suudavad neelata vahest ka liigikaaslased. • Troopikas elab osa konnaliike puudel. • Konnadel on kas kaitsevärvus või mürginäärmed. • Konnad talvituvad enamasti veekogude põhjamudas. • Suureks ohuks kahepaiksetele on veekogude kadumine ning vee reostamine

  12. Mõisted • Päriskonn – konn, kelle tagajäsemed on enamasti pikemad kui eesjäsemed, täiskasvanul puudub saba. • Sabakonn – konn, kellel on pikk keha ja nõrgad jäsemed ning saba säilib ka täiskasvanul.

  13. Mingi loom • Kärnkonn on kõige tavalisemaid konni • Leidub igal pool Eestis • Värvuselt on ta ühtlaselt pruunikas, kõhualune on määrdunudvalge või kollakas • Suurt kasvu, eriti emased loomad , kes on isastest 6-7 cm suuremad • Saaremaal on leitud 17 cm pikkuseid emaseid loomi

  14. Kasutavad kudemiseks samu veekogusid • Koorunud kullesed on 1…1,3 cm pikad ning moone toimub 2…3 kuu pärast, selleks ajaks on kullesed kasvanud umbes 2 cm pikkuseks • Koevad aprilli lõpus või mai esimesel poolel , kudemine kestab 6-8 päeva • Talvel veedavad konnad maismaal olles septembri lõpust aprilli alguseni pinnasesse kaevunud • Toidujahile siirduvad kärnkonnad videvikus ja öösiti, kui õhk on niiskem. Nagu teised konnad, tarvitavad nad toiduks valdavalt selgroogseid - enamasti putukaid • Harilik kärnkonn saab suguküpseks 3…4 aasta vanuselt ning vangistuses on ta eluiga ulatunud 36 aastani. Kärnkonn on looduskaitse all.

  15. Kokkuvõte • Valisime teema kahepaiksed , meie jaoks see oli juba tuttav teema , aga saime midagi uut ka teada :D Vägev oli õpikust ja internetist infot otsida . Otsisime ka mõningaid pilte

  16. Kasutatud kirjandus • Bioloogia õpik 7. klassile 2. osa • http://bio.edu.ee/loomad/2paiksed/BUFBUF2.htm

More Related