Download
1 / 21
210 likes | 585 Views
Pärilikkus. PÄRILIKKUS. Organismide võime taastoota endasarnaseid järglasi Geneetika on teadusharu, mis uurib pärilikkust ja muutlikkust. Pärandumine on geneetilise info säilitamine ja edastamine mitoosi või meioosi teel. 36.3.
E N D
PÄRILIKKUS • Organismide võime taastoota endasarnaseid järglasi • Geneetika on teadusharu, mis uurib pärilikkust ja muutlikkust. • Pärandumine on geneetilise info säilitamine ja edastamine mitoosi või meioosi teel.
36.3 Kromosoompärilikkuse salvestaja, geenide materiaalne kandja. Asuvad raku tuumas. Igale organismile on liigiomane kindel arv. Koosnevad DNA- ahelatest. 36.2 36.1 35 34.3 34.2 34.1 33 32.3 32.2 32.1 31.3 p 31.2 31.1 22.3 22.2 22.1 21 13.3 13.2 13.1 12 11 11 12 21.1 21.2 21.3 22 23 24 25 q 31 32.1 32.2 32.3 41 42.1 42.2 42.3 43 44
DNA – ahel • Dna on kokkupakitud valkude – histoonide abil. • DNA koos kerajate histoonidega moodustab: • Nukleosoomse fibrilli. • DNA ahel on biheeliks.
DNA koosneb Nukleotiididest, mis on komplementaarsed. DNA monomeerid: A = T RNA : T = A A = U C = G T = A G = C
Geen • Pärilikkuse elementaarüksus • DNA lõik, mis määrab RNA molekuli sünteesi. • RNA molekul edastab info aminohapetele, mis oma järjestusega määravad valgusünteesi.
Lookus Kromosoomi piirkond, kus vaadeldav geen asub Alleel – geeni teatud vorm, eri alleelidel on erinev nukleotiidne koostis. Dominantne – alleel, mille poolt määratud tunnus organismil alati avaldub Retsessiivne – alleel, mille poolt määratud tunnus avaldub vastava dominantse alleeli puudumisel. Polüalleelsus – tunnuse määramisel osaleb rohkem kui kaks alleeli.
Mõisteid • MONOGEENNE- ÜHE TUNNUSE • MÄÄRAB ÜKS GEEN • POLÜGEENNE – PALJU GEENE, • MÄÄRAVAD ÜHE TUNNUSE • GENOTÜÜP – ORGANISMI KROMOSOOMIDES OLEV KÕIKIDE GEENIDE KOGUM. • FENOTÜÜP – ORGANISMI KÕIGI AVALDUNUD TUNNUSTE KOGUM • GENOFOND – LIIGI V POPULATSIOONI KÕIKIDE GEENIDE JA NENDE ERIVORMIDE • (ALLEELIDE) KOGUM. • GENOOM – LIIGIOMANE ÜHEKORDSES KROMOSOOMIKOMPLEKTIS SISALDUV GENEETILINE MATERJAL.
GENOOM 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 X Y
UNIVERSAALSED PROTSESSID REPLIKATSIOON DNA süntees, (kahekordistamine) tuumas Protsessi katalüüsib ensüüm polümeraas Ühest DNA molekulist tekib Kaks identset DNA molekuli.
UNIVERSAALSED PROTSESSID • TRANSKRIPTSIOON – • RNA süntees,tuumas • DNA “ümberkirjutamine”, selleks et infot ainevahetusprotsesside toimumiseks viia raku teistesse osadesse.
Translatsioon • Valgusüntees. • Vt pilt lk 132 • Transkriptsioon on universaalne protsess, sest toimub nii eeltuumsete kui päristuumsete organismide rakkudes.
Geenide avaldumine • Kui geenipiirkonnast toimub RNA süntees Erinevused rakkude ehituses ja talitluses tulenevad geenidest, mis neis ühel või teisel ajahetkel avalduvad. Geenid jagunevad avaldumise järgi nelja gruppi: vt lk 134 õpikust
Geenid – mis avalduvad üheaegselt organismi kõigis rakkudes. • G. – mis avalduvad ühe kindla koe rakkudes • G. – mis avalduvad rakkude elutegevuse kindlal etapil • G. – mis ei avaldu mitte kunagi.(evolutsiooni jäänuk)
Päriliku info avaldumise etapid • Replikatsioon • Transkriptsioon • Translatsioon replikatsioon DNA RNA VALK
Transkriptsiooni käigus sünteesitakse rakutuumas paikneva DNA struktuuri alusel • mRNA molekulid, • mis liiguvad tsütoplasmas asuvatesse ribosoomidesse, • kus toimub translatsioon, mille tulemusena saadakse mRNA nukleotiidsele järjestusele vastavad valgu molekulid.
valgud • Valgud osalevad organismi • kõigi tunnuste avaldumises • Valgud on ainevahetusprotsesside katalüsaatorid • Valgulise koostisega on kõik organismi koed ja struktuurid.
KODUNE TÖÖ • ÕPIKUST • LK 130 – 135 • VASTATA KÜSIMUSTELE • LK 136 KIRJALIKULT! • TÄNAN!
