Siseministeeriumi kommunikatsiooniauditi kokkuvõte

1. Siseministeeriumi kommunikatsiooniauditikokkuvõte 2006

2. Auditist • Eesmärk: selgitada välja seosed, mille alusel on kujunenud hinnangud ja arvamused SiM tegevusele ja kommunikatsioonile • Meetod: süvaintervjuu • Intervjueeritavad: 6 valitsemisala töötajat ning 20 sihtrühmade ja partnerorganisatsioonide esindajat • Aeg: september-november 2006 • Läbiviija: Hill & Knowlton Eesti

3. Rõhuasetused valitsemisalasiseses küsitluses • Esmaseosed • Arusaamad turvalisusest • Hinnang sisejulgeoleku tagamisele • Hinnang suhtlusele partnerite ja avalikkusega • Hinnang valitsemisalasisesele kommunikatsioonile • Arusaamad organisatsiooni identiteedist

4. Rõhuasetused küsitluses väljastpoolt valitsemisala • Esmaseosed • Arusaamad turvalisusest • Hinnang tegevusele • Ootused sisejulgeoleku tagajatele • Vastavus ootustele • Ootused strateegilisele planeerimisele • Hinnang kommunikatsioonile partnerite ja avalikkusega

5. Vaade valitsemisala seest

6. Vastajate toodud positiivsed arengud • Alarahastatuse probleemid on jõudnud avalikkuse ja valitsuse ette • Avalik arutelu on aidanud probleeme lahendada • Kliendikesksus on suurenenud • Planeerimisele suurema tähelepanu pööramine • Hea tehniline varustatus • Siseministeerium on arvestatav rahvusvaheline partner

7. Vastajate toodud negatiivsed arengud • Suurenenud bürokraatia • Valitsemisala asutuste poliitiline juhtimine • Strateegilise juhtimise puudumine • Nõrk õiguskeskkonna kompetents, poliitikakujundaja rolli kaotamine • Ametite ja ministeeriumi omavaheline vastandumine • Asutustevaheline konkurents, meeskonnatöö puudumine • Ühiskonnamuutustest mahajäämine • Usalduskriisi tunne

8. Vastajate arusaam sisejulgeolekust • Riigijulgeolek ja inimeste turvalisus • Füüsiline (kuritegevuse tase) ja emotsionaalne (kommunikatsioon) turvalisus • Sisejulgeolek on laiem kui siseministeeriumi tegevusvaldkond

9. Vastajate hinnang sisejulgeolekule ja siseministeeriumi tegevusele • Eesti on suhteliselt turvaline • Füüsiline turvalisus on olnud viimase 5 aasta jooksul stabiilne • Jõustruktuurid täidavad oma ülesandeid • Töötajate puudus • Töötajate madal motivatsioon • Alafinantseeritus, ülesandeid on rohkem kui vahendeid • Piiratud ressurssidega töötavad asutused maksimaalselt • Asutused tulevad toime vaid tagajärgedega • Strateegiline planeerimine on nõrk • Seadusandlik initsiatiiv ja meedia tähelepanu on ära antud • Vähe on ümberkujunemist vastavalt ühiskonna arengule • Kommunikatsioon ei toeta turvatunde tekkimist

10. Sihtgruppide ja partnerite tundmine • Koostöö toimib igapäevaste ülesannete piires • Suhtluse sihipärast arendamist ei toimu • Toimib situatsioonist lähtuv suhtlus • Allasutustes on suhtluse arendamine teadlikum kui ministeeriumis

11. Vastajate hinnang koostööle ja suhtlusele partneritega • Jõuministeeriumina on arvestatav organisatsioon • Nõrk positsioon teiste ministeeriumidega koostöös • Vajalike seisukohtade puudumine • Koostööd segab poliitika • Siseministri kui peamise kõneisiku ülekoormatus

12. Vastajate hinnang kommunikatsioonile valitsemisala sees • Infovahetus on ebapiisav • Igas ametis on oma sisekliima • Kommunikatsiooni takistab bürokraatia, efektiivsem on suhtlus isiklike kontaktide kaudu • Info liigub halvasti juhtidelt allapoole, juhid moonutavad informatsiooni • Ametite vahel on konkurents raha, inimeste ja oskusteabe pärast • Ministeeriumis puudub pilt, kuidas ametites infoliikumine toimib • Ministeerium on allasutuste jaoks kauge • Allasutused tunnevad vajadust ministriga otse suhelda

13. Vastajate arvamus ühtse identiteedi vajalikkusest • Tavatöötaja tasandil on ühtsus olemas, juhtkonna tasandil mitte • Ametid ei tunne ühtse identiteedi vajalikkust • Ühtsustunnet segab ametitevaheline konkurents • Ühtsus tähendab halva maine laienemist kõigile asutustele • Ameteid võib omavahel siduda ühtne visioon • Vajalikud on ühtsed üldised väärtused ja tööpõhimõtted, ent rõhuasetus asutuseti erinev

14. Vaade väljastpoolt

15. Vastajate toodud positiivsed arengud • Töö ELi suunas • Paranenud avatus ja meediasuhtlus • Probleemide avalik tunnistamine • Päästeameti ja politsei suutlikkus vaatamata ressursipuudusele • Politsei struktuurireform ja seeläbi avaliku usalduse tõus • Organisatsiooni tervenemine tänu korruptsioonivastasele võitlusele • Pääste- ja piirivalveameti tegevused merereostuse likvideerimisel

16. Vastajate toodud negatiivsed arengud • Tähtsates küsimustes ministeeriumi seisukoha puudumine • Riigiteenistuja rolli mittetajumine • Isikuskandaalid • Meedia ja erakondade liiga suur mõju otsustele • Läbipaistmatus, põhjendamata otsused • Ametite haldamiseks vajaliku aparaadi puudumine • Professionaalse järelkasvu puudumine • Ebaselge identiteet (politseiministeerium) • Politseinike ja päästjate madalad palgad • Kurtmine väikeste palkade üle • Olemasolevate ressursside otstarbetu kasutamine • Meeskonnavaimu puudumine • Monumendisõjad • Politseinike distsipliiniprobleemid (joobes sõidud, altkäemaksud)

17. Vastajate arusaam sisejulgeolekust • Inimeste turvalisus – ohutunne õhtul tänaval, sotsiaalne kindlustatus, elukeskkond, meeleseisund • Sõltub paljus inimesest endast • Sõltub asutuste reageerimise kiirusest • Siseministeeriumi ülesanne – ennetustegevus, kasvatus, partnerite koondamine • Riigijulgeolek – siseministeerium panustab läbi kapo tegevuse • Sõltub siseriiklike rahvuslike konfliktide lahendamisest • Sõltub NATOst ja EList • Seotud Eesti geograafilise olukorraga - ei saa ennast lõdvaks lasta julgeoleku- ja kaitsepoliitika suhtes

18. Vastajate hinnang sisejulgeolekule • Eestis on küllaltki turvaline, kuid ohumäär on päris suur • Keskendumine välisohtudele, siseriskidega ebapiisav tegelemine • Riskid tulenevad eelkõige inimeste hoiakutest, nende muutmisega ei tegeleta piisavalt • Turvatunnet vähendavad tugevad sõnumid rahanappusest • Kõige ebaturvalisemalt on põhjust ennast tunda eakatel, lastel ja noortel, välismaalastel, elu hammasrataste vahele jäänud inimestel ja nendel, kes ei mõtle enda ohutusele

19. Vastajate nägemus turvalisuse tulevikust • Illegaalne immigratsioon kasvab • Sisserändajate arvu kasv suurendab ühiskonna lõhestatust • Sotsiaalsed pinged suurenevad • Süvenevad rahvustevahelised konfliktid • Tulemas on vaikiv ajastu, tekkimas on politseiriigi hirm • Enesehävituslik eluhoiak ei vähene • Tagasi tuleb kommuuni tunne, turvalisus tekib alt üles

20. Vastajate hinnang siseministeeriumi tööle • Ministeeriumi nõrkus sisejulgeolekupoliitika kujundajana • Otsustamatus • Tagajärgedega tegelemine, ebapiisav ennetustöö • Analüütilise tegevuse puudumine • Ebapiisav kompetents • Töötajate madal motivatsioon • Käsukultuur

21. Partnerite ootused sisejulgeolekutagajatele • Olukorra analüüs, riskide hindamine, tuleviku visioneerimine, strateegiline planeerimine, teaduspõhisus • Tegevuse järjepidevuse säilitamine ministrite vahetumisel • Probleemide ettenägemine ja ennetamine • Lisaks probleemidest rääkimisele ka nende lahendamine • Suurem kompetents • Ministeeriumi tugevdamine • Kiire reageerimine • Suurem läbipaistvus

22. Vastutus siseturvalisuse tagamisel vastajate seisukohalt • Inimesed ise • Riik • Valitsus • Erinevad ministeeriumid koostöös (sise-, justiits-, välis-, sotsiaalministeerium jt) • Siseministeerium peab olema eestvedaja

23. Vastajate nägemus turvalisuse strateegilisest planeerimisest • Erinevate osapoolte dialoog • Uuringute läbiviimine, olukorra analüüsimine • Visiooni paikapanek • Eesmärkide ja mõõdikute määratlemine • Haakuvus teiste arengustrateegiatega • Sidusus erinevate asutuste vahel • Strateegia – reaalne töödokument • Strateegia – selgelt sõnastatud valik

24. Strateegiasoovitused partneritelt • Keskendumine kodanikuühiskonnale – kodanike initsiatiivi kaasahaaramine • Keskendumine noorte kasvatusele • Eesti- ja venekeelse kogukonna vahel ühisosa leidmine • Sotsiaalsete suhete tugevdamine, inimeste võõrandamise vähendamine • Inimeste hoiakute ja käitumisharjumuste muutmine • Huvigruppide kaasamise põhimõtete rakendamine

25. Vastajate hinnang suhtlusele partneritega • Algatusvõime puudumine • Venitamine probleemide lahendamisega • Venitamine vastamisega • Lisaülesannete saamise kartus • Reaktiivne probleemide tunnistamine • Ebapiisav võimekus lahenduste leidmisel ja elluviimisel • Ebapiisav infovahetus partneritega • Soov teha koostööd on olemas tavatöötajate tasandil

26. Vastajate hinnang avalikule kommunikatsioonile • Kommunikatsioon ei ole eesmärgistatud • Kommunikatsioon ei ole järjepidev • Ametite häält on rohkem kuulda kui ministeeriumi oma • Vähe kõneisikuid • Sõnumid ei ole alati sisukad • Kommunikatsioon on valdavalt reaktiivne • Sõnumid on keskendatud probleemidele, mitte nende lahendamisele • Meediasuhtlus toimib hästi, teiste sihtgruppidega suhtlemine on ebapiisav • Aus probleemide tunnistamine

27. SUURE JULGEOLEKU POOLE Siseministeerium kui Suure Julgeoleku ideoloog

28. Suure Julgeoleku ideoloogia • Suur Julgeolek on ametkondade piire ületav kontseptsioon, mille eesmärk on tagada Eesti elanike igakülgne turvalisus • Suure Julgeoleku mõiste on sihilikult sõnastatud sellisena, et oleks välistatud väiklus, büroopoliitika ning kildkondlik asjaajamine

29. Suure Julgeoleku strateegia • I ülesanne: siseministeeriumi sees esinevate kommunikatsioonitõkete kõrvaldamine • II ülesanne: Suure Julgeoleku ideoloogia elluviimine ministeeriumi allasutuste raames • III ülesanne: tõkete kõrvaldamine suhtluses partnerite ja liitlastega • IV ülesanne: ideoloogia elluviimine üleriigiliselt, hoides ministeeriumi käes initsiatiivi

30. Suure Julgeoleku skeem