25.08.2011

1. Sisejulgeolekuasutuste personali- ja koolitusjuhtide nõupidamine Muraste 25-26.08.2011 SIKARO eesmärgid ja ülesanded Eesti turvalisuspoliitikaarhitektuuris. Aare Kasemets SIKARO projektijuht Personaliarendusosakond 25.08.2011

2. TURVALISUSPOLIITIKA, shSISEJULGEOLEKUPOLIITIKA Sisejulgeolekupoliitika onmitut valdkonda ühendav terviklik kontseptsioon, mille eesmärk on võidelda kodanike elu, turvalisust ja heaolu vahetult mõjutavate ja muude ohtudega, sealhulgas loodusõnnetuste ning inimeste põhjustatud katastroofidega, nagu metsatulekahjud, maavärinad, üleujutused ja tormid.. Allikas: EL sisejulgeolekustrateegia 2010-2020 (2010, 9).

3. SIKARO mõte (1): riigi võimekus SIKAROeesmärk on tagada riskiühiskonna oludes Eesti riigi ja EL-i sisejulgeolekustrateegiates* seatud eesmärkide saavutamiseks vajalik haldusvõimekus inimvara juhtimises * Eesti turvalisuspoliitika põhisuunad aastani 2015 (slaid 6-9) * Siseministeeriumi valitsemisala arengukava 2011-14, * EL-i sisejulgeolekustrateegia 2010-20, jm

4. SIKARO mõte (2): inimesed Eesti ja ELi arengukavad ei tee ise midagi (turvalisuse, hariduse, tööhõive jm heaks) - Inimesed teevad - kui inimesi on tööks piisavalt - inimestel on vajalik kvalifikatsioon ning piisav kindlustunne - mina-sina-meie hoiame oma inimesi

5. Sisejulgeolekuvaldkonnas töötab kokku ligi 14 000 inimest 3 ministeerium * 5 rakendusasutust * 1 SKA Siseministeerium + • Politsei- ja Piirivalveamet • Päästeamet • Kaitsepolitseiamet • Sisekaitseakadeemia Justiitsministeerium – Vanglate osakond ja 4 regionaalvanglat Rahandusministeerium – Maksu- ja Tolliamet = SIKARO inimvara juhtimise süsteemi partnerid

6. Turvalisuspoliitika põhisuunad 2008–2015, struktuur Probleemid ja tulemuseesmärgid (+ eelarve?) 1. Turvatunne Isikuvastaste kuritegude, vägivalla ja rahvustevaheliste pingete vähendamine. (?! personal + eelarve- jm vahendid) 2. Liiklusohutus Surmajuhtumite, vigastuste ja varalise kahju vähendamine, liikluskultuuri paranemine. (?! personal + eelarvevahendid) 3. Tuleohutus Hukkunute ja vigastatute arvu ja varaliste kahjude vähendamine, teadlikkuse kasv. (?! personal + eelarve- jm vahendid)

7. Turvalisuspoliitika põhisuunad 2008–2015, struktuur (2) 4.Varavastased kuriteod Varguste arvu vähendamine; töö alaealistega; kriminaalsel teel saadud tulu konfiskeerimise tõhustamine; elanike teadlikkus... 5. Õnnetusjuhtumid Õnnetustes hukkunute ja vigastatute arv kahaneb; elanike teadlikkus õigest käitumisest õnnetuste korral kasvab. 6. Riigi turvalisus Riigil on võimekus tuvastada Eestis viibivad isikud; väheneb illegaalide arv; tugevneb Eesti vastu suunatud luure, õõnestuse ja terroriaktide ennetus ja tõkestus; elutähtsad valdkonnad toimivad õnnetus-, häda- ja eriolukordades. 

8. Turvalisuspoliitika põhisuunad 2008–2015, struktuur (3) 7.Abi jõudmise kiirus Väheneb ohukahtlusest ohu tõrjumise või korrarikkumise kõrvaldamiseni kuluv aeg politseis, päästeteenustes, kiirabis, mereõnnetustel, metsapõlengutes jm. 8. Turvalisuspoliitika tõhusus Poliitika kujundamise ja rakendamise parandamine: a) korrarikkumiste põhjuste ja ennetusabinõude mõju analüüs; strateegiline planeerimine; b) kriisireguleerimise üldseadus; c) kohalike omavalitsuste avaliku korra ohtude ja ennetus-tegevuste analüüs; d) sisejulgeoleku organisatsiooni arendus lähtuvalt riskihinnangutest ja kuluefektiivsuse suurendamise vajadusest; e) sisejulgeolekuteenistujate koolitamine SKA-s

9. Neli sisejulgeolekuvaldkonna arengudokumenti: inimvara juhtimise koordinatsioon (1) • 1) “Eesti turvalisuspoliitika põhisuunad aastani 2015” (2008) • 2) “Siseministeeriumi valitsemisala arengukavas 2012–15”** • Valik tulemused: • - Turvalisuspoliitika arengukavas on organisatsioonide arengumeetmed üldjoontes kirjas, kuid puuduvad konkreetsed meetmed+vahendid, v.a. SKA. SJV inimvara käsitlus ‘juhuslik’. • Siseministeerimi arengukavas puudub keskne organisatsiooni ja inimvara arendusmeetmete osa (tegevuste ja üksuste lõige) • Ettepanek: kaaluda keskse inimvara juhtimise osa (meetmed +vahendid) lisamist SiM-i vastutusalasse 2013+ • **Inimvara arendus on paremini avatud kui oli 2011-2015

10. Siseministeeriumi valitsemisala arengukava 2012-15: sisejulgeolek Tegevusvaldkond hõlmab ministeeriumi valitsemisalas sisejulgeoleku tagamisega seotud tegevusi, sh tegevusi, mida viivad läbi politsei- ja piirivalveamet, päästeasutused, sisekaitseakadeemia ning kaitsepolitsei. Lisaks kuulub tegevusvaldkonda ka riigi sisejulgeolekupoliitika kujundamine., mis koosneb omakorda pääste- ja kriisi-reguleerimispoliitikast, migratsiooni- ja piirivalvepoliitikast, korrakaitse- ja kriminaalpoliitikast, ning sisekaitselisest hariduspoliitikast. Samuti osalemisest riigi julgeolekupoliitika kujundamisel. http://www.siseministeerium.ee/17410/

11. Siseministeeriumi valitsemisala arengukava 2012-15: sisejulgeolek • Perioodi lõpuks on lõpule viidud SKA poolt eestveetav sisejulgeolekuala ülese karjääri- ja rotatsioonisüsteemi loomise projekt SIKARO (lk 64).

12. Neli sisejulgeolekuvaldkonna arengudokumenti: inimvara juhtimise koordinatsioon (2) • 3) Kriminaalpoliitika arengusuunad aastani 2018, • 4) Justiitsministeeriumi organisatsioonipõhine arengukava 2012-15 • Valik tulemused: • Kriminaalpoliitika arengusuunad ei käsitle SJV inimvara küsimust süsteemselt (nt küberkuritegevuse punktis on kirjas, et IT spetsialiste peab tööle võtma) • JuM-i arengukavas 2012-14 on vanglate personaliprobleem ja koolitus-, kvalifikatsiooni- ja palgateema eraldi välja toodud • Täpsemad tegevused tööplaanide tasandil

13. Justiitsministeeriumi org-arengukava 2012-2014 (saavutused SJV-s) 6. Justiits- ja siseministri kokkulepped 2005 ja 2009 2005. aastal leppisid justiits- ja siseminister kokku kuriteovastase võitluse eelistused, mis võimaldab õiguskaitseasutustel paremini ressursse planeerida ja tööd paremini koordineerida: • alaealiste kuritegevuse vastane võitlus (alaealiste poolt ja alaealiste suhtes toime pandud kuriteod) ning • organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus (narkokuritegevus, inimkaubandus, kriminaaltulu ning korruptsioonikuritegevus). 2009. aastal prioriteete täiendati ning lisati prioriteedina ka majanduskuriteod.

14. Justiitsministeeriumi org-arengukava 2012-2015 17. Ressursid sisejulgeolekusüsteemis peavad olema jaotunud ühtlaselt, mis aitab tagada kvaliteetse personali värbamise ja hoidmise. 2010. a oli vanglasüsteemis erialase haridusega vanglaametnike osakaal 50%. Vanglasüsteemi kindlustamiseks nõuetele vastava tööjõuga tuleb tagada konkurentsivõimeline töötasu nii vangistuse kui ka taasühiskonnastamise valdkonna ametnikel.

15. Kitsaskohad ehk miks SIKARO? Inimvara juhtimise probleemid sisejulgeoleku alal: • Sise-, justiits- ja rahandusministeeriumide valitsemisala SJV asutuste inimvara juhtimine ja ressursid ei ole piisavalt koordineeritud demograafilise “augu” ja “masu” tingimustes • Strat. juhtimise probleemid: SJ asutustes erinevad kvalifikatsiooninõuded, töötasustamise ja edutamise põhimõtted jms • Sobivaid inimesi on vähe! • Kogenud inimvara kaotused + raiskamine PROBLEEMIDE TUNNETUS = VALMISOLEK MUUTUSTEKS

16. Töötajate karjääri-ja rotatsioonivõimalused on SiM valitsemisalas selged(töötajad, n=104)

17. Mis võib juhtuda, kui vanaviisi jätkata?? Probleemide kumuleerumisel ei suuda sisejulgeolekuvaldkond ühtse institutsioonina toimida, kaasnevad täiendavad halduskulud, juhtimisriskid ja kompetentsete inimeste kaotus. Halveneb avaliku teenuse osutamine ja väheneb inimeste turvatunne, mis on peamiseks Eesti turvalisuspoliitika mõjueesmärgiks.

18. Mis me teeme, et seda ei juhtuks? SIKARO kolm meedet 2011-14: • Teenistusõiguslike jm regulatsioonide mõjude hindamine (juhtimisriskid, halduskoormus, sotsiaalsed garantiid, kvalifikatsiooninõuded jm) • Teadmistepõhise tööjõu- ja koolitusvajaduse planeerimise süsteemi kujundamine SJV asutustele (igal ajahetkel kvaliteetne teave inimvara juhtimiseks) • Sisejulgeolekuasutusteinimvara ühtse juhtimis-mudeli kujundamine (turvalisuspoliitika jätkusuutlik ja tõhus rakendamine - juhtide paneel: SiM, JuM, 5 ametit)

19. EESTI TURVALISUS ON IGA INIMESE JA PEREKONNA PÕHIÕIGUS

20. SIKARO taotletud eesmärgid/mõjud 2014+ 1) Välja on töötatud ja rakendatud sisejulgeolekuvaldkonna (SJV) teenistujate ühtsed baaskompetentsid, mis hõlbustavad baas-, täiend- või ümberõppe kavandamist ning tööalase karjääri planeerimist (sh ühest sisejulgeolekuasutustest teise tööle siirdumisel või sisejulgeolekusüsteemi sisenemisel teistelt eri-, ameti- ka kutsealadelt, nt kaitsevägi); 2) Suuremate struktuurimuudatuste korral planeeritakse personali SJV üleselt, toimib inimvara strateegilise juhtimise tugisüsteem, värbamisel väheneb dubleerimine ja konkurents; valdkonna tööjõu- ja koolitusvajaduse planeerimine on riigi sisejulgeolekupoliitikas sünkroniseeritud;

21. SIKARO taotletud eesmärgid/mõjud 2014+ 3) SIKARO aitab värvata sisejulgeolekuvaldkonda parimad kandidaadid ning pakkuda neile selgeid riigi turvalisuspoliitika raames põhjendatud karjäärivõimalusi ning garantiisid; sellega on antud ühiskonna turvalisusele pühendunud inimestele tööalane perspektiivitunne; väheneb valdkonna teenistujate rahulolematuse määr ja sellega seotud teenistusalased riskid; 4) Kasvanud on sisejulgeolekuteenistujate ametialaste valikute mitmekesisus ja vajaduse korral ühest asutusest teise liikumise paindlikkus (sh regulatsioonide kvaliteet, väiksem halduskoormus); 5) SJV teenistujate sotsiaalsed garantiid ning teadmiste, oskuste ja kogemustega seotud tööalase konkurentsivõime näitajad vastavad paremini muutuva tööturu ja sisejulgeolekukeskkonna tingimustele, sh püütakse arvestada inimeste elukaare etappide ning terviseriskidega;

22. SIKARO taotletud eesmärgid/mõjud 2014+ 6) Sisejulgeolekupoliitikastrateegilisesjuhtimises on täpsemadinimvaralisedtulemuseesmärgidjateenistujaterahulolukasvabomateadmiste, -oskusteja –kogemusterakendusvõimalustega; 7) Inimvaragaseotudjuhtimisalasedriskidvähenevad, shmuutustejuhtimisegaseotudkommunikatsioonitõrkedjaettenägematudriigieelarvelisedpersonalitöökulud(shkoondamised, õigusvaided, planeerimataümberõpejm). 8) SIKARO inimvaragaseotudmõjude eel-, vahe- jajärelhindamisesüsteemningpoliitilis-administratiivnejuhtimismudeltagabsüsteemiregulaarseuuenemisejajätkusuutlikkuse(”rulluvad” SJV arengukavad, juhtidelepped). 9) SIKARO mudelpakubhuvikateistepoliitikavaldkondade (ntkultuur, keskkond) inimvarajuhtideleEestisjasisejulgeolekuvaldkonnapartneritele EL-i, NATO jmvõrgustikes

23. Kus on probleemid ja lahenduskohad? Ettepanekute laad ja otsustustasandid Kas SIKARO eesmärkide saavutamiseks on vaja: Poliitilist tahet ja otsustusvõimet (ministrid, erakonnad, Riigikogu)? Seaduste, määruste jm õigusaktide muutmist? (kui jah, siis millised) Arengukavade muutmist, täpsustamist (meetmete sõnastus)? Täiendavaid riigieelarve vahendeid? (kui jah, siis milleks) Administratiivseid juhtide ja spetsialistide kokkuleppeid? !! (jah..) Täiendavaid teadmisi (uuringuid ja analüüse)? Kui jah, siis… (SKA) Andmebaaside ja andmestiku integreerimist (SAP, PERSONA jt)? Ühiskoolitusi ja arutelusid? Kui jah, siis mis teemadel.. Personali- ja koolitusjuhtide koostöövõrgustikku? Kui jah, siis milleks? (Alustuseks on vajalik ühiste/lähedaste arusaamade kujundamine 2011)

24. SIKARO kodulehe esmaesitlus SIKARO Mis-kes on SIKARO? Eesmärgid Tegevuskava 2011 Koostöövõrgustik Nõupidamised, seminarid Bibliograafia Kontaktid http://www.sisekaitse.ee/teadus/sikaro/

25. SIKARO lisainfo, küsimused, ettepanekud ja kontaktid: Aare Kasemets aare.kasemets@sisekaitse.ee 56 48 98 69 Tänu edasimõtlemise eest!