Ettevõtlus

1. Ettevõtlus Lihula Gümnaasium 12 klass

2. Mis on majandus?

3. Mis on raha? • Raha – mistahes üldtunnustatud ja korduvalt kasutamist võimaldav maksevahend kaupade ja teenuste eest tasumisel • Bartertehing – kaupade ja teenuste vahetamine ilma raha vahenduseta

4. Sõna “pank” tuleb itaaliakeelsest sõnast “banko”, millega tähistati letti, lauda või riiulit, kuhu 15 sajandi Itaalia kullasepad kulla asetasid • Kuld hakkas jagunema kaheks: a) kuld inimeste käes b) kullasepa juurde hoiustatud ehk deponeeritud kuld

5. Raha - üldine seaduslik maksevahend, mille vastu saab vahetada teisi kaupu suhtega, mille määravad ära raha ostujõud ja kaupade hinnad

6. Raha on: • Arvestusühik • Vahetusvahend • Väärtuse akumulatsiooni vahend • Kaup • Maksevahend

7. Miks inimesed teevad tööd?

8. Töötamise motivatsioon: • Töötasu • Eneseteostus • Sund • Harjumus

9. Palk • Palk on tasu tehtud töö eest • Palga vormid: • ajapalk • tükipalk • kombineeritud

10. Brutopalk on väljateenitud palk enne maksude maksmist • Netopalk on palk, mis jääb alles inimesele pärast maksude maksmist ja mida ta saab reaalselt kasutada • Miinimumpalk on palga alammäär, millest vähem ei tohi ettevõtted täisajaga töötavale töötajale maksta

11. Kas haridustase ja palk on omavahel seotud?

12. Tööturg • Tööpuudus • Tööjõu puudus • Töötu • Töötaja • Väljaspool tööjõudu olevad inimesed

13. Turg – vabatahtlike vahetustehingute sooritamise protsess, kus kohtuvad kaupu ja teenuseid pakkuvad ning soovivad osapooled • Turg – institutsioon või mehhanism, mis toob kokku teatud hüvise ostjad ja müüjad • Turg – toote olemasolevate ja potentsiaalsete tarbijate ning tehingute kogum • …

14. Esimene konkurentsiseadus võeti vastu 16. juunil 1993. • Seaduse täitmist kontrollib Konkurentsiamet

15. Turumajandus kasutab turge ehk vabatahtlikku vahetust kui peamist tootmise organiseerimise ja koordineerimise vahendit • Toote mõiste hõlmab kõike, mida turul pakutakse ja mis rahuldab mingit soovi või vajadust

16. Tooted jagunevad: • materiaalsed • mittemateriaalsed ehk immateriaalsed • Selleks, et ühest asjast saaks toode, peavad tal olema omadused, mille pärast teda ostetakse

17. Mis on majandus? • Majandus on ühiskonna toimimise allsüsteem, mis tuleneb valikutest, mida me teeme tarbijate, töötajate, ettevõtjate, juhtide ja riigiametnikena

18. Mis on ettevõtlus?

19. Ettevõtlus - eelkõige kauba või teenuse tootmine ja müük. Samas on ettevõtlus määratletav kui igasugune tulu saamisele suunatud majandustegevus • Ettevõtja – isik, kes tegutseb ettevõttes kasu saamise eesmärgil ja kannab sellesse ettevõttesse tehtud isiklike investeeringute kaotamise riski • Ettevõte – tööjõu ja tootmisvahenditega varustatud iseseisev majandusüksus, mis valmistab tooteid ja teenuseid ning turustab neid

20. Ettevõte on avatud, dünaamiline, kompleksne, autonoomne, turu-orientatsiooniga tootlik sotsiaalne süsteem, mis: • tootmistegureid kombineerides toodab teatud hüviseid • on pidevas vastastikuses seoses keskkonnaga ning mille käitumist mõjutavad seal tegutsevad indiviidid ja nende grupid • on pidevas muutumises, kohanedes uute arengutingimustega ja neid ise mõjutades • määrab ise oma eesmärgid, järgides raamtingimusi • suunab lõppkokkuvõttes kogu oma tegevuse turuvajadustele

21. Äriseadustik: • ettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb ja see koosneb ettevõtjale kuuluvatest asjadest, õigustest ja kohustustest, mis on määratud või olemuselt peaksid olema määratud ettevõtte tegevuseks • ettevõtja on ettevõtlusega tegelev isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu ja/või teenuseid, mille müük on talle püsivaks tegevuseks

22. ettevõtja võib olla füüsiline isik v äriühing • ühel ettevõtjal võib olla mitu ettevõtet ning ühel ettevõttel võib olla mitu omanikku

23. Ettevõtte funktsioonid : • kaupade (teenuste) liikumisega seonduvad – varustamine, tootmine, turustamine, laomajandus, transport • raha liikumisega seonduvad – finantseerimine, arveldamine, majandusarvestus • organisatsiooni ja juhtimisega seonduvad • personalifunktsioonidega seonduvad

24. Ettevõtte arengufaasid: • loomise faas • tegutsemise faas • likvideerimise faas

25. Likvideerimise võimalikud põhjused: • eesmärk on täidetud • perspektiivitus • kahjumid ja kestev maksejõuetus

26. Ettevõtete jaotus suuruse järgi: • väikeettevõte – kuni 50 töötajat ning käive <110 (või bilansimaht <80) milj kr • keskmise suurusega ettevõte – kuni 250 töötajat ning käive <625 (või bilansimaht <420)milj krooni • suurettevõte – ei ole väike ega keskmise suurusega ettevõte

27. Omadused, mis kõige enam mõjutavad ettevõtlikku käitumist: • vanus • sugu • teadmised ja kogemused • iseloom ja motivatsioon

28. Igal ettevõtjal ei piisa teadmisi, oskusi, tahtmist jms oma ettevõtte juhtimiseks. Samas võib leiduda isikuid, kel kõiki omadusi piisab, kuid ei piisa kapitali ettevõtte alustamiseks • Ettevõtjale on omane näha ja teostada ümbritsevas keskkonnas ärivõimalusi, mida ülejäänud inimesed ei märka, ei mõista või ei ole mingil muul põhjusel (initsiatiivi ja otsustusvõime puudumine, riskikartus, hirm avaliku arvamuse ees) valmis realiseerima

29. Ettevõtte vormid: • Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) • Täisühing (TÜ) • Usaldusühing (UÜ) • Osaühing (OÜ) • Aktsiaselts (AS) • Tulundus- ja mittetulundusühistud

30. FIE • saab alustada oma tegevusega pärast Maksuametis registreerimist • FIEna tegutsemise eelised: • võimalus alustada minimaalsete kulutustega • formaalsete nõuete lihtsus registreerumisel ja raamatupidamises • FIEna tegutsemise puudus - ettevõtja vastutab äritegevuse eest kogu oma varaga

31. Osaühing • on piiratud vastutusega äriühing (osaniku vastutus on piiratud tema sissemaksega osakapitali) • osaühingu asutajaid võib olla mitu, sh nii füüsilised kui juriidilised isikud • osaühingu minimaalne osakapital on 40 000 krooni • osaühingu tegevuses juhindutakse selle põhikirjast, kus sätestatakse osaühingu ärinimi, asukoht, tegevusalad, osakapitali suurus ja teised seadusega kooskõlas olevad tingimused • osanikul on otsustamisel tema osaga proportsionaalne arv hääli, sama proportsiooniga on tal õigus saada dividendi

32. Osaühing • osaühingu kui ettevõttevormi plussid ettevõtja seisukohalt: • võimalik on tegutseda ainuomaniku ja tegevjuhina isiklikust nimest erineva ärinime all • ärilise ebaedu korral piirneb vastutus ühingu kohustuste eest ainult sissemaksega osakapitali ehk osa suurusega • vajadusel on võimalik kaasata täiendavat kapitali mitme osaniku osalusega • miinuseks võrreldes FIEga on vajadus omada minimaalset omakapitali 40 000 krooni enne ettevõtte registreerimist

33. Aktsiaselts • piiratud vastutusega äriühing • aktsia omanik (aktsionär) ei vastuta aktsiaseltsi kohustuste eest • minimaalne aktsiakapital on 400 000 kr • aktsiad on nimelised • AS-l on kohustuslik kolmetasandiline juhtimisstruktuur: üldkoosolek, - nõukogu – juhatus • AS-i plussid ettevõtja seisukohalt: • võimalus kaasata ettevõttesse täiendavat kapitali • usaldusväärus klientide ja üldsuse silmis.

34. Millest alustada?

35. Millest alustada?

36. Äriplaan • Tiitelleht • Sisukord • Kokkuvõte äriprojektist • Ettevõtte ülevaade • Juhtkond, organisatsioon, personal ja omanikud • Projekti iseloomustus • Tooted (teenused) • Turustamine • Projekti finantseerimine • Finantsprognoosid kolmeks aastaks • Projekti keskkonnaalane aspekt • Äriprojekti riskid • Lisad

37. Ainus kasu sellest, kui ei planeerita, on see, et läbikukkumine saabub täieliku üllatusena ja sellele ei eelne pikka mureperioodi.

38. Ettevõtluskeskkond

40. Ettevõtluskeskkond: • sisemised tegurid, mis mõjutavad äritegevust ettevõttes eneses, kujundades ettevõtte sisekeskkonna – eelkõige juhtimise kvaliteet, ettevõtte finantsseisukord ja konkurentsipositsioon; • välised tegurid, mis mõjutavad äritegevust väljastpoolt ettevõtet.

41. ETTEVÕTLUSKESKKONNA ÜLDISEST MAJANDUSPOLIITILISEST KÄSITLUSEST : Ettevõtluskeskkonna kujundamise põhiliseks majanduspoliitiliseks eesmärgiks on ettevõtluse arendamiseks ja ettevõtete eksisteerimist ja tulemuslikku tegutsemist soodustavate tingimuste loomine

42. Majanduspoliitika põhi-valdkonnad: • Korrapoliitika • Struktuuripoliitika • Protsessipoliitika

43. Korrapoliitika: • Omandipoliitika • Omandivormid: • o Riigiomand • o Munitsipaalomand • o Eraomand • . • Omandiliigid: • o Maa (kasutuse sihtsotstarbe järgi metsa-, põllumajandus-, elamu-, sotsiaal-, ärimaa) • o Ettevõtted, rajatised • o Elamud • o Raha • Konkurentsipoliitika • Eesmärk – luua kõigile ettevõtetele võimalikult võrdsed tegutsemise tingimused.

44. Konkurentsi vormid: • täielik konkurents – ükski tootja ei kontrolli hinda, vaid peab leppima turul valitseva olukorraga • monopolistlik konkurents – turul on suur hulk tootjaid, kes toodavad sarnast, ent mingil määral eristuvat toodet • oligopol – väike arv vastastikuses sõltuvuses olevaid ettevõtteid, kes konkureerivad omavahel • monopol – turuvorm, kus on 1 müüja, teenus või ressurss, millele ei ole lähedasi asenduskaupu ja eksisteerivad turule sisenemise barjäärid

46. Konkurentisameti põhiülesanded: • järelevalve teostamine konkurentsiseaduse ja sellest tulenevate määruste täitmise üle; • uurida konkurentsi kahjustavaid kokkuleppeid, tegevusi ja otsuseid, meile erandite andmine; • uurida konkurentsitingimusi erinevatel kaubaturgudel ja teha ettepanekuid konkurentsiolukorra parandamiseks; • kavandada konkurentsi soodustavaid meetmeid ja teha ettepanekuid õigusaktide vastuvõtmiseks ja muutmiseks; • teha koostööd teiste riikide ja ühenduste konkurentsi järelevalve ametkondadega.

47. Struktuuripoliitika: • Regionaal – ja kohalik omavalitsuspoliitika • Infrastruktuuripoliitika • Sektoraalpoliitika • Teadus-ja innovatsioonipoliitika • Kutsele ja ametile orienteeritud) hariduspoliitika • Ressursipoliitika (ehk energia-ja toorainepoliitika) • Väike-ja keskmise ettevõtete poliitika

48. Protsessipoliitika: • Eelarve-ehk fiskaalpoliitika • Rahapoliitika • Sissetulekute poliitika • Välismajandusliku tasakaalu poliitika

49. Ettevõtluskeskkonna kujundamise majanduspoliitilised institutsioonid: • Otsustusinstitutsioonid o Riigikogu o Vabariigi Valitsus koos ministeeriumite ja ametitega o Eesti Pank o Kohtusüsteem eesotsas Riigikohtuga o Kohaliku omavalitsuse võimuorganid • Mõjuinstitutsioonid o Erakonnad o Ühendused ja liidud o Olulise turujõuga ettevõtted o Massimeedia o Teadusorganisatsioonid

50. Rahvusvahelised organisatsioonid: • Euroopa Komisjon – on poliitiliselt sõltumatu institutsioon, mis esindab ja kaitseb ELi kui terviku huve, teeb õigusaktide, poliitikasuundade ja tegevuskavade ettepanekuid ning vastutab parlamendi ja nõukogu otsuste rakendamise eest. Tagab ühisturu tõrgeteta toimimise ja arengu; esindab ühenduse huve ühenduse piires ja väljaspool ühendust. • Euroopa Parlament 1. Jagab nõukoguga seadusandlikku võimu. Asjaolu, et ta on otseselt valitav organ, aitab tagada Euroopa Liidu õigusaktide demokraatlikku õiguspärasust. 2. Teostab demokraatlikku järelevalvet kõigi ELi institutsioonide, eelkõige komisjoni üle. Ta on pädev kiitma heaks või lükkama tagasi volinike nimetamist ning tal on õigus avaldada umbusaldust tervele komisjonile. 3. Jagab nõukoguga võimu ELi eelarve üle ja võib seega mõjutada ELi kulutusi. Menetluse lõpus võtab ta eelarve tervikuna vastu või lükkab selle tagasi. • Euroopa Liidu Nõukogu – liikmesriikide huve esindav organ EL tasandil -otsuste vastuvõtmine, liikmesriikide poliitikate kooskõlastamine, täidesaatev võim. Iga liikmesriiki esindab üks organ. • Euroopa Keskpank - asutati 1998. aastal Euroopa Liidu lepinguga, et kehtestada uus raha (euro) ja tegelda sellega seonduvate küsimustega, juhtides valuutatehinguid ja tagades maksesüsteemi häireteta toimimise; vastutab ka ELi majandus-ja rahapoliitika kujundamise ja elluviimise eest.