MAJANDUSE ABC 6. RATSIONAALNE TARBIMISKÄITUMINE

1. MAJANDUSE ABC 6. RATSIONAALNE TARBIMISKÄITUMINE ALGSED TEGURITULUD: TASU KAUPADE JA 1. RENT, 2. PALK TEENUSTE MÜÜGIST 3. %, 4. KASUM KAUBA- TEGURI- TURG TURG TOOTMISTEGURID: 1.MAA, 2.TÖÖ, 3.KAPITAL 4.ETTEVÕTLUS Tarbija seotus kauba- ja tegurituruga ö ö ų õ Ratsionaalne kulutamine MAJAPIDAMINE Kujunevad majapidamise tulud ų ų ÷ ÷ KAUBAD, TEENUSED / MÜÜB; RENDIB / Majapidamine: Ühise eelarvega ja ühiselt hüviseid tarbiv inimeste kooslus Eesti keeles ka – leibkond, pere Majapidamise tulud tekivad talle kuuluvate tootlike tegurite Müümisest või rentimisest TEGURITURGUDEL Majapidamise kulud tekivad teguriturgudel teenitud tulu eest hüviste ostmisel HÜVISTETURGUDEL (tarbimisel) 1 ANDRES ARRAK AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL

2. MAJANDUSE ABC 6. RATSIONAALNE TARBIMISKÄITUMINE Majandusteooria vaatleb tarbija käitumist eeldustel, et: V.A. RAHA • rohkem on alati parem (tarbija maksimeerib kasulikkust); • eelarve (ressursid) on piiratud; • säästmist ei eksisteeri. Tarbija maksimeerib KOGUKASULIKKUST kõigist kaupadest, mitte ühest eraldivõetust Tarbija SAABARVAB SAAVAT kasulikkust Piirkasulikkuse teooria {Võrdleb täiendavalt tarbitud hüviseühikust saadud kasulikkusi} Samasuskõverate teooria {Reastab kogukasulikkused} Järeldus: RATSIONAALNE TARBIMISKÄITUMINE SEISNEB PIIRATUD EELARVE PIIRES HÜVISTE KOGUTARBIMISEST SAADAVA KOGUKASULIKKUSE MAKSIMEERIMISES 2 ANDRES ARRAK AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL

3. MAJANDUSE ABC 6. RATSIONAALNE TARBIMISKÄITUMINE Vajadused ja tarbimine Majandusõpetuses väidetakse, et inimeste tarbimine tuleneb nen- de vajadustest kaupade järele ja hinnangutest nende kasulikkusele vajadus – inimese puudustunnet, mida rahuldatakse hüviste tarbimisega tarbimine – vajaduste rahuldamine Maslow vajaduste hierarhiline struktuur: Kõrgemad vajadused saavad realiseeruda alles siis, kui madalamad on rahuldatud Füsioloogilised vajadused – tulenevad inimese kui bioloogilise olendi loomusest Turvalisuse vajadus– seotud nii bioloogilise kui ka sotsiaalse keskkonnaga Sotsiaalsed vajadused – tulenevad inimeste kooselust Isiksuse vajadused– seotud inimese enese kujutlusega Eneseteostuse vajadus– väljendub inimese soovis midagi ära teha. 3 ANDRES ARRAK AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL

4. MAJANDUSE ABC 6. RATSIONAALNE TARBIMISKÄITUMINE Piirkasulikkuse teooria * Kasutatakse ka mõistet: KARDINAALSE KASULIKKUSE TEOORIA Kasulikkus – tarbija subjektiivne hinnang hüvise tarbimisoma- dustele; võib olla ka negatiivne Piirkasulikkus – täiendavast tarbitud hüvise ühikust saadud kasulikkuse hulk, mis suurendab või kahandab (negatiivse kasulikkuse puhul) tarbija rahulolu Kahanev piirkasulikkus – reegel, mille kohaselt igast täiendavalt tarbitud hüvise ühikust saadud kasulikkus on kahanev ja mille tõttu kogukasulikkus hakkab kahanema sellest hetkest alates, kus piirkasulikkus muutub negatiivseks Piirkasulikkuse teooria põhineb järgnevatel eeldustel: Hüviseid ostetakse selleks, et saada nende tarbimisest rahulolu ehk kasulikkust; Hüviste kasulikkust saab mõõta; Tarbijate ostuvõime on piiratud; Piiratud vahendeid kasutatakse hüviste omandamisel selliselt, et saadav kogukasulikkus oleks võimalikult suur; Kogukasulikkuse juurdekasv ehk piirkasulikkus on kahanev. 4 ANDRES ARRAK AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL

5. MAJANDUSE ABC 6. RATSIONAALNE TARBIMISKÄITUMINE 1 1 14 0 12 2 KK 10 Kogukasulikkus 4 8 6 4 2 7 0 1 2 3 4 5 6 Tarbitud banaanide hulk 7 8 6 4 Piirkasulikkus 4 3 2 0 PK 1 0 1 2 3 4 5 6 -2 Tarbitud banaanide hulk Tarbija kasulikkus banaanide tarbimisest d e 14 c f 12 b KK 10 TarbitudKogu-Piirk- banaanid kasul. kasul. ——————————— 0 0 - 1 7 7 2 11 4 3 13 2 4 14 1 5 14 0 6 13 -1 Kogu- ja piirkasulikkus KK=4 a 8 Q=1 6 4 PK=4 2 0 1 2 3 4 5 6 PK -2 Tarbitud banaanide hulk Tarbijakogu- kasulikkus Tarbijapiir kasulikkus 5 ANDRES ARRAK AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL

6. MAJANDUSE ABC 6. RATSIONAALNE TARBIMISKÄITUMINE NB! • Piirkasulikkuse kõver on alati alanev; • Kogukasulikkuse kõver algab 0-st (0-tarbimist = 0-kasulikkust); • Kogukasulikkuse kõver saavutab lae, kui piirkasulikkus=0; • Piirkasulikkus annab kogukasulikkuse kõvera kalde; Reegel: Ratsionaalne on tarbida hüviseid kuni selle punktini, kus viimasest tarbitud hüvisest saadud kasulikkus võrdub selle hüvise hinnaga Eeldus: Tarbija saab osta kõik hüviseühikud sama hinnaga (hinnadiskrimineerimist ei esine) Tarbija kogukasulikkus ja lisakasu H TARBIJA POOLT OMANDATUD KOGUKASULIKKUS TARBIJA LISAKASU h Tarbija kahaneva piir- kasulikkuse kõver on samal ajal tema hüvise- nõudluse kõveraks N TARBIJA KOGUKULU 0 q Q Tarbija maksab täielikult kinni vaid viimasest tarbitud kaubaühikust saadud kasulikkuse 6 ANDRES ARRAK AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL

7. MAJANDUSE ABC 6. RATSIONAALNE TARBIMISKÄITUMINE Tarbija lisakasu: see osatarbitud hüvistest saadud kogukasulikkusest, mille eest tarbija ei maksa (kõik hüviseühikud va viimane) Ekvimarginaalsuse printsiip: kaupade ja teenuste ostmisel on üldine piirkasulikkus üherahaühiku kohta kõikide kaupade puhul võrdne Absoluutne hind – hind, mis on kirjutatud hinnasiltidele ja mida seda hüvist ostes peab maksma Suhtelised hinna – hüviste hinnasuhted on võrdelised nende hüviste piirkasulikkuse suhtega 7 ANDRES ARRAK AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL

8. MAJANDUSE ABC 6. RATSIONAALNE TARBIMISKÄITUMINE Samasuskõverate teooria * Kasutatakse ka mõistet: ORDIAALSE KASULIKKUSE TEOORIA Samasuskõverate teooria: eeldab seda, et ühe kauba tarbimise suurendamine on võimalik ainult teise kauba ostmise vähendamise arvel TEOORIA PÕHINEB JÄRGMISTEL AKSIOOMIDEL: 1. KUI INDIVIID EELISTAB HÜVISTE KOGUMIT A KOGUMILE B JA KOGUMIT B KOGU- MILE C, SIIS PEAB TA EELISTAMA KOGUMIT A KOGUMILE C; KUI INDIVIID ON ÜKSKÕIKNE KOGUMITE A JA B SUHTES NING KOGUMITE B JA C SUHTES, SIIS PEAB TA OLEMA ÜKSKÕIKNE KA KOGUMITE A JA C SUHTES; KUI INDIVIID ON ÜKSKÕIKNE KOGUMITE A JA B SUHTES, AGA EELISTAB KOGUMIT B KOGUMILE C, SIIS PEAB TA EELISTAMA KOGUMIT A KOGUMILE C. 2. KUI INDIVIID ON VÕIMELINE TEGEMA VALIKUID ERINEVATE HÜVISTE KOGUMITE VAHEL, SIIS PEAB TA OLEMA SUUTELINE KA JÄRJESTAMA NEID KOGIMEID. 3. KUI KOGUM A SISALDAB MINGIT HÜVIST ROHKEM KUI KOGUM B, SIIS HÜVISTE KOGUM A ON EELISTATUM KOGUMILE B. KUI KOGUM B SISALDAB ÜHTE HÜVIST SAMA PALJU KUI TEIST HÜVIST, KOGUM A SISALDAB ÜHTE HÜVIST SAMA PALJU, KUI KOGUM B JA TEIST HÜVIST ROHKEM KUI KOGUM B, SIIS A ON EELISTATUM KUI KOGUM B. ORDINAALSE KASULIKKUSE KORRAL EI HINDA TARBIJAD MITTE ÜKSIKUT HÜVIST, VAID HÜVISTE KOGUMEID, KUSJUURES ÜHE HÜVISE KASULIKKUS SÕLTUB KA TEISTE HÜVISTE KASULIKKUSEST 8 ANDRES ARRAK AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL

9. MAJANDUSE ABC 6. RATSIONAALNE TARBIMISKÄITUMINE Oletame, et tarbijal tuleb valida mingisugune kombinatsioon (kaubakorv) kahest kaubast:A ja B Tarbija eelistused on transitiivsed – see tähendab, et kui tarbija peab kilo õunu paremaks kui kilo pirne ja kilo pirne paremaks kui kilo kartuleid, siis peab ta ka kilo õunu paremaks kui kilo kartuleid Samasuskõver(ka: samakasulikkuse kõver) – kahe kauba tarbimiskombinatsioonide jada, mis on tarbija jaoks samasuguse kogukasulikkusega Samasuskõverate kaart– tekib0-punkti suhtes eri kaugustel olevatest samasus- kõveratest. Iga 0-punkti suhtes kaugemal asuv sama- suskõver esindab tarbija jaoks suuremat kogukasulik- kust kahest hüvisest Samasuskõver Samasuskõverate kaart A A X a0 Z X S5 Y Y S4 a1 S3 S S2 Y S1 0 b0 b1 B 0 B 9 ANDRES ARRAK AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL

10. MAJANDUSE ABC 6. RATSIONAALNE TARBIMISKÄITUMINE 20 Jäätis EA-piir 5 Raamatud Eelarvejoon(ka: eelarvepiir) – näitab hüviste kogust, mida tarbija saab antud tulude ja hüviste olemasolevate hindade juures hankida Tarbimiskombinatsioo- nid väljaspool eelarve- joont on tarbijale kätte- saamatud Tarbimiskombinat- sioonid seespool eelarvejoont oleks säästmine, mida ratsionaalne tar- misteooria ei vaatle 10 ANDRES ARRAK AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL

11. MAJANDUSE ABC 6. RATSIONAALNE TARBIMISKÄITUMINE 20 Jäätis U S3 S2 S1 EA-piir 5 Raamatud Tarbija tasakaal – seisund, kus tarbija subjektiivne tarbimisotsus on tasakaalus tema tegelike rahaliste võimalustega Optimaalse tarbimispunkti leiame (tarbija tasakaal tekib) seal, kus eelarvejoon puudutab 0-punkti suhtes kaugeimat võimalikku samasuskõverat Tarbija valiku põhimõte– tarbija käsutab olemasolevaid rahalisi vahendeid suuri- mat kogukasulikkust tooval viisil 11 ANDRES ARRAK AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL

12. MAJANDUSE ABC 6. RATSIONAALNE TARBIMISKÄITUMINE Tarbija ostukäitumine Ostusoov teadvustub siis, kui inimene märkab erinevust ideaalse ja tegeliku olukorra vahel Informatsiooni otsimine on kauba omaduste ja muu teabe välja- selgitamine kõigepealt oma mälust ja seejärel välistest allikatest Alternatiivide hindamine on kaupade väärtustamine tarbija väärtushinnangute alusel Ostmine on ostukäitumise etapp, kus omandatakse soovitud kaup Ostujärgne hinnang on rahulolu või rahulolematus ostetud kaubaga Harjumuspärane ostukäitumine tuleneb tarbija ostjakogemustest ja eelneva tarbimise rahulolust 12 ANDRES ARRAK AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL