Riigi infosüsteemi arhitektuurist: põhimõtted, komponendid, arengud

1. Priit Parmakson Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus Eesti teadusraamatukogude suveseminar 18.-19.08.2010 Palmses Riigi infosüsteemi arhitektuurist: põhimõtted, komponendid, arengud

2. Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus (RIA) • Missioon: Koordineerime riigi infosüsteemi arendamist ja haldamist nii, et riik saaks rahvast teenindada parimal võimalikul moel, rakendades targalt IT võimalusi. • Tegevusvaldkond: riigi infosüsteemi arendamise ja haldamise korraldamine ja koordineerimine. • Riigiasutus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas. • 60 professionaali.

3. RIA tegevussuunad • Riigi infosüsteemi arengukavade elluviimise koordineerimine. • Riigi infosüsteemi kindlustavate komponentide arendamine ja haldamine. • Euroopa Liidu struktuuritoetuste rakendusüksusena toimimine. • Riigi infosüsteemide ja Eesti kriitilise informatsiooni infrastruktuuri infoturbega seotud tegevuste korraldamine. • Eesti arvutivõrkudes toimuvate turvaintsidentide käsitlemine.

4. Meie peamised tooted • Teabevärav Eesti.ee • Andmevahetuskiht X-tee • Riigi infosüsteemi haldussüsteem RIHA • Dokumendivahetuskeskus DVK • Avaliku võtme infrastruktuur (ID-kaart) • Riigiasutuste vaheline andmeside • Turvameetmete süsteem ISKE • Turvaintsidentide käsitlemise keskus CERT.

5. Ettekande eesmärk • Raamatukogude infosüsteemid on praegu suhteliselt omaette. Riigi infosüsteemis võiksid nad rohkem välja paista (?), võiks olla rohkem liidestusi teiste andmekogudega (?), võiks pakkuda rohkem teenuseid teistele infosüsteemidele (?), kindlustavate süsteemide kasutamine võib olla problemaatiline (?). • Ettekande eesmärk on tutvustada Eesti riigi infosüsteemi toimimise põhimõtteid, komponente ja arengusuundi… • ...et raamatukogud saaksid ehitada oma infosüsteeme koosvõimes Eesti riigi ühtse infosüsteemiga.

6. Visioon (1) • Raamatukogude infosüsteemid on lõimunud riigi infosüsteemiga, s.t. pakuvad teistele infosüsteemidele (üle X-tee) teenuseid ja… • …kasutavad teiste infosüsteemide teenuseid. • Raamatukogude infosüsteeme arendatakse kooskõlas riigi infosüsteemi põhimõtetega ja parima praktikaga; • aktiivselt kasutatakse riigi infosüsteemi infrastruktuuri teenuseid ja kindlustavaid süsteeme. • Raamatukogude infosüsteemid on riigi IT maastikul nähtavad ja tunnustatud.

7. Visioon (2) • Raamatukogude infosüsteemide arendajad on kaasatud avaliku sektori IT spetsialistide läbikäimisse, andes panuse aladel, kus neil on eriline kompetents. • Ülalesitatud tegurid koos mõjutavad positiivselt ka raamatukogude IT rahastamise kohta tehtavaid otsuseid.

8. Riigi infosüsteem… • …hõlmab u 450 suuremat andmekogu ja infosüsteemi. Üheaegselt käib üle 100 arendusprojekti. • Infoühiskonnas ei ole infosüsteemid eraldiseisvad, vaid tegevusprotsesside vahetud ja sageli ka ainsad kandjad. • Aspektid: õigusruum, organisatsioon, rahastamine, arhitektuur, tehnoloogiad... • Riigi infosüsteemi hea tutvustus on “Riigi infosüsteemi teejuht” http://www.ria.ee/teejuht/.

9. Subsidiaarsus ja proportsionaalsus Kasutajakesksus Kaasatus ja kättesaadavus Turvalisus ja privaatsus Eestikeelsus, mitmekeelsus ja keeleline erapooletus Haldusprotsesside lihtsustamine Läbipaistvus Teabe säilitamine Avatus Taaskasutamine Tehnoloogiline neutraalsus Tulemuslikkus ja tõhusus Riigi IT koosvõime raamistik v 3.0 http://www.riso.ee/wiki/Raamistik Riigi infosüsteemi põhimõtted

10. Tervikvaatest lähtuvad lahendused • Riigi infosüsteem pakub kasutajatele ühtset teenusruumi • tervikvaatest lähtuvad lahendused • mitmekülgsed e-teenused Eksamite infosüsteemi arhitektuurne kontseptsioon. Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus, 2009.

11. Mitme-külgsede-teenused Eksamite infosüsteemi moodulid ja liidesed (fragment). Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus, 2009.

12. Avaliku sektori toimingute läbipaistvus ja arusaadavus • RIIGI INFOSÜSTEEM ON USALDUSVÄÄRNE • Avaliku sektori IT strateegiline juhtimine • Eesti infoühiskonna arengukava 2013 • Rakendusplaanid (kahe aasta peale, aastase intervalliga) • Infoühiskonna arendamine ja riigi infosüsteemide arendamine on kaks olulist valdkonda http://www.fin.ee/strateegiline-juhtimine • Riigi tegevuse strateegilised valdkonnad (ettepanek) – PRAXISe uuring, 2010

13. Riigi infosüsteem on koosvõimeline • Organisatsiooniline koosvõime • Tehniline koosvõime • Semantiline koosvõime. • Poliitiline koosvõime (EL tasandil).

14. Riigi infosüsteemi õigusruum • Avaliku teabe seadus • Isikuandmete kaitse seadus • Andmekogude põhimäärused • Riigi IT koosvõime raamistik • EL õigus.

15. Avaliku sektori IT organisatsioon • Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi riigi infosüsteemide osakond (RISO) • Spetsialiseeritud IT-asutused: EITSA, PRIA, RIA, RIK, SMIT • IT osakonnad • IT teenuseid pakkuv erasektor • Kolmas sektor: Vaata Maailma SA, ITL, EISAÜ,… • IT teadusasutused • Gurud.

16. Riigi infosüsteemi luuakse optimaalselt • Tõsta riigi haldussuutlikkust. • Säästa raha. • Ambitsioon versus olemasolevad ressursid: inimressurss (tellijal, arendajal), aeg, raha. • Keerukus: • poliitiline keerukus • organisatsiooniline keerukus • tehniline keerukus.

17. Avaliku sektori IT strateegiline juhtimine • Eesti infoühiskonna arengukava 2013 • Rakendusplaanid (kahe aasta peale, aastase intervalliga) • Infoühiskonna arendamine ja riigi infosüsteemide arendamine on kaks olulist valdkonda http://www.fin.ee/strateegiline-juhtimine.

18. Avaliku sektori IT rahastamine (1) • Ligikaudu 400-500 milj kr aastas. • Struktuurivahendid 2007-2013. • Majanduskeskkonna arendamise rakenduskava EUR 1405 mln. http://www.struktuurifondid.ee/toetatavad-valdkonnad-2/

19. IT rahastamine

20. Avaliku sektori IT rahastamine (2) • 1 Ettevõtluse uuendus- ja kasvuvõime, EUR 375 mln. • 2 Eesti teadus- ja arendustegevuse tugevdamine teadusprogrammide ja kõrgkoolide ning teadusasutuste kaasajastamise kaudu, EUR 310 mln. • 3 Strateegilise tähtsusega transpordiinvesteeringud, EUR 525 mln. • 4 Regionaalse tähtsusega transpordi infrastruktuuri arendamine, EUR 101 mln. • 5 Infoühiskonna edendamine, EUR 62 mln.

21. Avaliku sektori IT rahastamine (3) • Prioriteetne suund «Infoühiskonna edendamine» • Avatud taotlemine 630 mln kr • Investeeringute kava 300 mln kr • Infoühiskonna teadlikkuse tõstmise programm 50 mln kr • Rakendusüksus RIA. http://www.mkm.ee/majanduskeskkonna-arendamise-rakenduskava/

22. Mäluasutuste IT rahastamine struktuurivahenditest 2009-2010 (1) • Eesti Kirjandusmuuseum Eesti trükise Punase Raamatu ja eesti kultuuri käsikirjaliste alliktekstide säilivuse ja kättesaadavuse tagamine • Eesti Loodusmuuseum Loodusteaduslike kogude digitaliseerimine • MTÜ Eesti Filmi Andmebaas Eesti filmi infosüsteemi (EFIS) loomine rahvusliku filmipärandi säilitamiseks ja avalikkusele kättesaadavaks tegemiseks.

23. Mäluasutuste IT rahastamine struktuurivahenditest 2009-2010 (2) • Rahvusarhiiv Rahvusarhiivi digitaalarhiivi dokumentide vastuvõtmise infosüsteem; Eesti vanima dokumentaalse kultuuripärandi (Rahvusarhiivi, Tallinna Linnaarhiivi ja Eesti Ajaloomuuseumi pärgamendikollektsioonide) digiteerimine ja online juurdepääsu loomine; Rahvusarhiivi fotonegatiivide ja diapositiivide digiteerimine; Nitroalusel kroonikafilmide digiteerimine Filmiarhiivis; Rahvusarhiivi kaartide ja plaanide digiteerimine; Digitaalne algus - Eesti Vabariigi loomist ja iseseisvuse taastamist kajastavate dokumentide digiteerimine; Filmiarhiivi originaalvideote ning filmide kasutuskoopiate digiteerimine • Eesti Kunstimuuseum Eesti Kunstimuuseumi kunstikogude restaureerimisvaldkonna digitaalsete töövahendite ja -keskkonna kasutuselevõtt ja arendamine. • Eesti Rahva Muuseum Eesti Rahva Muuseumi fotoarhiivi ja vaibakogu digitaliseerimine ja veebipõhiselt kättesaadavaks tegemine

24. Mäluasutuste IT rahastamine struktuurivahenditest 2009-2010 (3) • Eesti Rahvusraamatukogu Kodanikuvärav Eesti digitaalse kultuuripärandi arhiivile • Tartu Ülikool Tartu Ülikooli Raamatukogu kultuurivarade digitaliseerimine ning teabe kättesaadavuse lihtsustamine • Eesti Rahvusringhääling Eesti Rahvusringhäälingu ühtse veebikeskkonna loomine ning riigi infosüsteemiga ühildamine Audiovisuaalse kultuuripärandi ja teabe digihoidla I etapi väljatöötamine ning sellele ID kaardi põhise avaliku ligipääsu loomine • Kultuuriministeerium Kultuuripärandi portaal - Euroopa Digitaalraamatukogu Rahvaraamatukogude infosüsteem URRAM Muuseumide infosüsteem MuIS.

25. Mäluasutuste IT rahastamine struktuurivahenditest 2009-2010 (4) • Meede «Infoühiskonna edendamine» 2009-2010: kümme mäluasutuse funktsioonis tegutsevat asutust ja organisatsiooni saanud struktuurifondidest rahastuse 19 projektile kokku 80 miljoni krooni maksumuses. Mitu projekti on veel läbivaatamisel. Kas võib teha järelduse, et kultuurimälu IT rahastamine on siiski (jõudsalt?) paranenud ja mäluasutuste projektiportfellid on päris heas seisus? • Kahjuks tuleb nentida, et allloetletud süsteemidest ainult üks on nõuetekohaselt RIHAs kirjeldatud.